Otsuse tegemise aeg ja koht 09.12.2011.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-10-594
Tsiviilasi
OÜ T hagi SOÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
901 750 krooni ehk 57 632,33 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ T (registrikood xxx, asukoht xxx); Hageja esindajad: vandeadvokaat Andres Aavik, advokaat Yulia Klyukach (Aavik & Partnerid Advokaadibüroo OÜ, Tuukri 19, 10152 Tallinn; elektronpost: [email protected]); Kostja SOÜ (registrikood xxx, asukoht xxx).
Kohtuistungi toimumise aeg
21.11.2011
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Aavik Hageja seaduslik esindaja MG
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja mõista kostjalt SOÜ-lt (SOÜ) hageja OÜ T kasuks 1 803 500 krooni ehk 115 264 (ükssada viisteist tuhat kakssada kuuskümmend neli) eurot ja 66 senti, millest 901 750 krooni ehk 57 632,33 eurot on põhivõlgnevus ja 901 750 krooni ehk 57 632,33 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 31.12.2009.a seisuga. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja SOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 04.01.2010.a hagiavalduse kostja vastu 1 696 497 krooni väljamõistmiseks. Kohus võttis hagiavalduse oma 26.03.2010.a määrusega menetlusse. Kostja vastas hagiavaldusele 26.05.2010.a ning kostja vaidles hagiavaldusele vastu.
2.Kohtu määratud eelistungile 21.02.2011.a kumbki kostja seaduslik esindaja ei ilmunud, kuigi kohtuistungi toimumise ajast oli neid teavitatud eelmisel kohtuistungil ning nad olid kohtule andnud sellekohase allkirja. Kostja seaduslik esindaja MJ teatas kohtule e-posti teel, et kostja seaduslik esindaja UJ viibib töölähetuses ning teine seaduslik esindaja on haigestunud.
3.Kostja puudumise tõttu tegi kohus hageja taotlusel 01.03.2011.a tagaseljaotsuse, milles ta hagi rahuldas. Kohtuotsus toimetati kostja seaduslikule esindajale kätte 02.03.2011.a 21.03.2011.a esitas kosja esindaja tagaseljaotsusele kaja. Kuivõrd kaja ei olnud esitatud nõuetekohaselt ning kaja oli esitatud hilinenult, jättis kohus oma 22.03.2011.a määrusega kaja käiguta. 31.03.2011.a esitas kostja täiendatud kaja, milles ta muuhulgas palus ennistada kaja esitamise tähtaja, kuna kostja seaduslik esindaja haigestus ning oli haige alates 14.03.2011.a kuni 23.03.2011.a.
4.Harju Maakohtu 02.05.2011.a määrusega kohus ennistas kaja esitamise tähtaja, kuna hageja seaduslik esindaja tõendas mõjuva põhjuse olemasolu kaja esitamise tähtaja mittejärgmisel. Kuna aga kostja seaduslik esindaja ei tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu kohtu 21.02.2011.a istungile ilmumata jätmisel, jättis kohus kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Kohtu 02.05.2011.a määrusele esitas kostja määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 08.06.2011.a määrusega tühistati Harju Maakohtu 02.05.2011.a määrus ja saadeti asi arutamiseks samale maakohtule, kuna ringkonnakohtu arvates esitas kostja esindaja kohtule tõendi haigestumise kohta. Ringkonnakohus leidis, et menetlus antud tsiviilasjas tuleb taastada.
5.Taastatud menetluse jätkumisel Harju Maakohtus edastas kohus menetlusosalistele kutse 21.11.2011.a toimuvale istungile. Kohtukutse toimetati kätte kostja seaduslikule esindajale eposti teel. Harju Maakohtu 21.11.2011.a istungile kumbki kostja seaduslikest esindajatest ei ilmunud. Kostja ei ole kohtule esitanud ka ühtegi taotlust, mille kohaselt oleks tal esinenud mõjuv põhjus istungile ilmumata jätmiseks. Harju Maakohtu 21.11.2011.a istungile ilmunud hageja esindaja taotlusel lahendas kohus asja sisuliselt.
HAGEJA NÕUE
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja OÜ T alltöövõtjana ning kostja SOÜ töövõtjana 23.02.2009.a alltöövõtulepingu , mille objektiks oli L364-TT2H torude paigaldus ja keevitustööd objektil „STX“ Soomes. 09.03.2009.a sõlmisid hageja ja kostja teise alltöövõtulepingu nr 090309-3, mille objektiks oli XXXtorude paigaldus ja keevitus objektil „STX“ Soomes.
7.Lepingute kohaselt pidi alltöövõtja tööd üle andma iga kahe nädala möödumisel töövõtjale üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mis kajastab faktiliselt tehtud töid. Esimese lepingu alusel allkirjastasid pooled aktid 04.05.2009.a, 18.05.2009.a ning 01.06.2009.a. Teise lepingu alusel allkirjastasid pooled akti 23.03.2009.a Aktid alusel esitas hageja kostjale arved, kuna lepingute
punkti 6.5. alusel oli aktide allkirjastamine arve esitamise aluseks. Kostja pidi tasuma arved lepingu kohaselt 21 päeva jooksul alates arvete saamisest, kuid eelviidatud aktide alusel esitatud arved jäid kostja poolt tasumata.
8.22.06.2009.a esitas hageja kostjale esimese lepingu alusel järjekordse üleandmisevastuvõtmise akti koos arvega nr 34 summas 207 900 krooni. Akt jäi kostja poolt põhjendamatult allkirjastamata. Lepingu punkti 6.5. järgi oli kostja kohustatud akti 5 tööpäeva jooksul läbi vaatama ja allkirjastama või esitama sama tähtaja jooksul kirjalikult põhjendused töö vastuvõtmisest keeldumise kohta. Kostja oleks pidanud töö mittevastavusest teatama hiljemalt 28.06.2009.a, mida kostja ei teinud. Kostja ei ole esitanud 22.06.2009.a akti ega arve suhtes ühtegi pretensiooni. Hageja leidis, et eeltoodust tulenevalt on tema töövõtu tasunõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks. Kostja võlgnevus arvete nr 27, 29, 31, 17 ja 34 alusel moodustas kokku 901 750 krooni.
9.Lisaks põhivõlgnevusele nõudis hageja kostjalt viivise väljamõistmist. Lepingu punkti 7.1. kohaselt oli kostja kohustatud tasuma viivist 0,5% päevas tasumisele kuuluvast summast. Hageja esitatud viivise arvestuse kohaselt oli 30.11.2009.a sissenõutavaks muutunud viivise summas 794 747 krooni.
9.Kuna kostja jättis hageja arved alusetult maksmata, ütles hageja alltöövõtulepingu üles ja peatas 03.07.2009.a tööd objektil. Alltöövõtuleping nr 090309.3 oli hageja poolt nõuetekohaselt täidetud, kuna tööd olid selle lepingu alusel hageja poolt kostjale üle antud, kuid kostja jättis tööde eest põhjendamatult tasumata.
10.09.10.2009.a edastas hageja kostjale pretensiooni, millele kostja vastas ning teatas, et ei nõustu pretensiooniga, kuna hageja teostas töid kokku lepitud mahust väiksemas mahus.
11.Vastusena kostja seisukohtadele leidis hageja oma 31.08.2010.a menetlusdokumendis, et kostja poolt esitatud aktidest ei tulene, mis töödega on täpsemalt tegemist. Hagejale teadaolevalt aga rakendab peatöövõtja STX skeemi, kus akrediteeritakse alati väiksem tööde valmiduse protsent, kui tegelikult tehtud on. Hageja leidis, et kostja ei saa aktide allkirjastamist vabandada enda kui tarbija asjatundmatu käitumisega. Kostja on ehitusala professionaal ning oma vastavaid eriteadmisi. Kostja ei ole väitnud, et puudused töös kujutaksid endast varjatud puudusi. Kui hageja poolt teostatud töö ei oleks tõepoolest kvantitatiivselt vastanud lepingu tingimustele, oleks see tavapärase ülevaatuse käigus olnud kiiresti äratuntav ja tuvastatav ning kostja ei oleks aktidele alla kirjutanud. Töö ülevaatamata jätnud või hooletult üle vaadanud tellija riskib sellega, et ta ei saa enam hiljem tugineda puudustele, mida oleks võinud ülevaatuse käigus avastada. Kostja allkirjastas üleandmise-vastuvõtmise aktid ilma igasuguste märkusteta. Kostja ei ole esitanud hagejale põhjendatud pretensiooni ega teinud ettepanekut töid parandada. Kostja hakkas puudustele viitama alles siis, kui sai hagejalt maksmata arvete tõttu pretensiooni. Kostja ei teatanud puudustest õigel ajal, mistõttu on ta minetanud õiguse tugineda neile nüüd.
12.Samuti tõi hageja välja, et antud asjas tuleb eristada kahte töövõtulepingut, kuna nende objektid olid erinevad. Kostjad poolt esitatud aktid käsitlevad ainult TT“H torusid ehk esimest lepingut ega kajasta 342S torusid ehk teist lepingut. Seega puudutavad kostja tõendid ainult esimest lepingut. Ebaselgeks jääb, miks kostja teise lepingu osas nõudele vastu vaidleb. Hageja leidis, et kuna kostja on tööd vastu võtnud, lasub kostjal kohustus tõendada tööde mittevastavust, kuid seda kostja teinud ei ole. Samuti esitas hageja kohtule taotluse viivisenõude suurendamiseks ja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista seisuga 31.12.2009.a sissenõutavaks muutunud viivise summas 901 750 krooni.
13.Kohtule 16.10.2010.a esitatud menetlusdokumendis märkis hageja, et pooled leppisid nende vahel sõlmitud lepingute 6. jaos kokku tööde vastuvõtmise korra. Lepingu punkti 6.5. kohaselt
pidi kostja akti 5 tööpäeva jooksul alates selle esitamisest läbi vaatama ja allkirjastama või sama tähtaja jooksul esitama kirjalikult oma põhjendused tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta. Hageja poolt nõude alusena viidatud aktid vastavad lepingutes kokku lepitule. Aktid on vormikohased, vastavad lepingute tingimustele ja olid kostja poolt allkirjastatud. Seega oli kostja aktides märgitud töödega nõus. Kostja oli hästi kursis kõigi ehitustehniliste lahendustega objektil ja iga nädala lõpus esitasid hageja töötajad kostjale tabelid-aruanded valminud tööde kirjeldusega. Hageja töötajad tegid lepingujärgseid töid sisuliselt topeltkiirusega, mida tõendavad töötundide tabelid. Objektidel töötamiseks planeeritud inimeste arv oli alguses palju väiksem. Hageja rõhutas, et töö vastuvõtmine ei võta tellijalt õigust tugineda töös esinenud puudustele, kuid sellisel juhul peab kostja tõendama tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kohaldamist.
14.Hageja rõhutas, et kostja esitanud hagejale tehtud tööde kohta 5 tööpäeva jooksul alates akti allkirjastamist ühtegi pretensiooni. Kostja ei ole vastavalt lepingu punktile 6.5. hagejale tähtaegselt ja motiveeritud pretensiooni esitanud ega teinud hagejale ettepanekut tööde parandamiseks või asendamiseks. Kostja 22.06.2009.a e-kirja teel saadetud pretensioon on motiveerimata, üldsõnaline ega sisalda konkreetset viidet tegemata või ebakvaliteetselt tehtud tööde kohta. Kostja ei ole esitanud hagejale nõudeid õiguskaitsevahendite kohaldamiseks. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks ise väidetavalt tegemata tööd lõpuni viinud, asendanud või tellinud nende tegemise teistelt töövõtjatelt. Kostja on ka alusetult keeldunud 22.06.2009.a akti allkirjastamisest, mistõttu 22.06.2009.a aktis nimetatud tööd tuleb VÕS § 638 alusel lugeda vastuvõetuks.
KOSTJA VASTUVÄITED
15.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja tõi oma vastuses välja, et objektil oli peatöövõtja STX Oy, kes sõlmis lepingud alltöövõtuks OÜ-ga SDSS 28.10.2008.a objektile 364/342S ja 22.01.2009.a objektile 364/TT2H. OÜ SDSS sõlmis omakorda 02.02.2009.a alltöövõtulepingu kostjaga, kes sõlmis alltöövõtulepingu hagejaga.
16.Kostja leidis, et poolte vahel sõlmitud lepingute järgi oli tööde teostamise ja täieliku valmiduse kogumaksumus 1 598 000 krooni. Kostja poolt esitatud peatöövõtja 09.06.2009.a aktide kohaselt oli aga töid teostatud ja peatöövõtja poolt vastu võetud 30% ulatuses. 30% poolte vahel kokku lepitud hinnast on 479 400 krooni. Kostja on hagejale tasunud 661 350 krooni ning seega on kostja tasunud hagejale enam, kui ta peaks.
17.Kostja leidis, et hageja rikkus lepingu tingimusi. Hageja ei teostanud töid täies mahus, vaid 30% ulatuses kokku lepitud 100% asemel. Hageja esitas kostjale valeandmed tööde protsentuaalse valmiduse kohta ja faktiline valmidusaste oli väiksem. Kuna hageja väidab, et katkestas tööd 03.07.2009.a siis ei olnud tööd 100% tehtud.
18.Kostja tõi välja, et hageja ei pidanud ka kinni kokku lepitud tähtaegadest. Lepingu nr 090309-3 kohaselt pidi hageja tööd üle andma 20.03.2009.a, aktist on aga näha, et hageja hilines 3 päeva ehk andis tööd üle 23.03.2009.a. Hageja ületas ka eelarvet. Seisuga 22.06.2009.a oli kostjale esitatud arveid kogusummas 1 563 100 krooni, aga töid oli tehtud ainult 30% ulatuses.
19.22.06.2009.a kostja esindaja UJ saatis hagejale elektroonilise pretensiooni, millele hageja vastas 30.06.2009.a. Seega ei saa hageja väita, et ta ei ole pretensiooni kätte saanud. Pretensiooni sõnum oli selge, kontrollimata ja kinnitamata arveid ei aktsepteerita ning ülekulu ja valesti sooritatud tööd ei kuulu maksmisele. Hageja ei ole põhjendanud eelarve ületamist ega teavitanud sellest kostjat. 16.07.2009.a saatis kostja hagejale juba teate alltöövõtulepingute erakorralise lõpetamise kohta, kus ta muuhulgas teatab, et peatab kõik maksed kuni on selgunud
peatellija pretensioonid töödele.
20.Kohtule 21.09.2010.a esitatud seisukohtades leidis kostja, et 07.09.2009.a akti nr 075296 kohaselt oli tööde valmidusastmeks märgitud 50% ja selle aktiga soovib kostja tõendada, et hageja ei teinud töid vastavas mahus. Hageja lahkus objektilt 03.07.2009.a ja kostja jätkas tööde teostamist omade jõududega. Samuti viitas kostja sellele, et nimelt hageja soovis lepingu sõlmimist kostjaga ning mitte OÜ-ga SDSS, põhjendades seda viimase maksuvõlaga. Seega ei saa hageja väita, et tal puudub nimetatud ettevõttega mistahes õiguslik seos. Aktid ja lepingud on kostja hinnangul käesolevas asjas täiesti loetavad ja omavahel kooskõlas. Hageja oletused selle kohta, et tellija aktsepteeris töid tegelikult teostatuga võrreldes väiksemas mahus on tühised.
21.Kostja väitis, et temal puudub ehituserialane haridus, eriteadmised ja professionaalsus. Samas kinnitas kostja seaduslik esindaja, et ta viibis ettevõtte juhina pidevalt objektil. Aktid allkirjastas ta heauskselt kuni tellija poolt saabusid signaalid, et sellised mahus töid ei ole tegelikult teostatud. Kostja ei saanud puudustest teada enne, kui soovis tööd tellijale üle anda, kes tuvastas puudused ja keeldus töid väidetud mahus vastu võtmast.
22.Kostja esitas hagejale tööde kohta pretensiooni 22.06.2009.a. Antud juhul ei teatanud hageja kostjale töödes tekkinud viivitustest enne, kui kostja oli esitanud pretensiooni. Seega oli kostjal täielik õigus tugineda lepingutingimuste mittevastavusele. Kostja pretensioonis oli kirjas, et tööd peavad olema vastavuses kehtivate normatiividega ning ülekulu ei kuulu tasustamisele. Hageja sai kostjalt normatiivid kätte. Hageja nõuab tasu ülekulu eest, mis ei mahu ette antud normatiividesse ega kuulu tasumisele. Kostja poolt öeldi leping üles 16.07.2009.a.
23.01.02.2011.a kohtule esitatud seisukohtades väitis kostja, et ta on juba esitanud kohtule kõik enda valduses olevad tõendid. Kostja poolt esitatud STX Europe kui objekti peatöövõtja 20.05.2009.a valmidusraporti alusel luges peatöövõtja vastu võetuks ja teostatuks 20% tööde mahust, 10.06.2009.a 30% tööde mahust, 19.08.2009.a 40%. Viimase peatöövõtja akti ajal ei olnud hageja töötanud vaidlusalusel objektil juba 2 kuud, mis omakorda tõendab, et hageja objektil oldud aja jooksul teostati alla 40% tööde kogumahust.
24.Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingutes oli tööde teostamise ja täieliku valmiduse kogumaksumuseks lepitud kokku summa 1 598 000 krooni. 30% poolte vahel kokku lepitud hinnast on 479 400 krooni. Kostja on aga hagejale juba tasunud 661 350 krooni ehk enam, kui vaja. Hageja rikkus poolte vahel sõlmitud lepinguid, kuna teostas töid kokku lepitud 100% asemel 30% ulatuses. Hageja on esitanud kostjale valeandmeid tööde protsentuaalse valmiduse kohta. Faktiline valmidusaste oli kordi väiksem. Kuna hageja väitis ise, et katkestas tööd 03.07.2009.a, siis saab sellestki järeldada, et töid 100% ei tehtud.
25.VÕS § 639 lg 3 näeb ette, et kui tellija ütleb lepingu eelarve ületamise tõttu üles, ei pea ta maksma eelarvet ületavat tasu. Hageja poolt esitatud aktid olid puudulikud, nendest ei selgunud tööde maht ja kostja ei saanudki teada tööde tegelikku mahtu enne, kui peatöövõtja oli tööd vastu võtnud. Lepingu kohaselt pidi aktidest nähtuma faktiliselt tehtud tööde maht protsentuaalselt, kuid hageja koostatud aktides puuduvad märked protsentuaalselt teostatud tööde mahule. Ka hageja nädalaaruandes on märgitud ainult töötajate nimed ja töötunnid. Töö ja lepingu dokumendid pidid vastama lepingu nõuetele.
KOHTU PÕHJENDUSED
26.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seisukohad ning hinnanud kogumis kõiki tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
27.Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus järgmiste asjaolude üle:
1) hageja alltöövõtjana ning kostja töövõtjana sõlmisid 23.02.2009.a alltöövõtulepingu , mille objektiks oli L364-TT2H torude paigaldus ja keevitustööd objektil „STX“ Soomes; 2) hageja alltöövõtjana ja kostja töövõtjana sõlmisid 09.03.2009.a teise alltöövõtulepingu nr 090309-3, mille objektiks oli XXXtorude paigaldus ja keevitus objektil „STX“ Soomes; 3) alltöövõtulepingu ehk esimese lepingu alusel allkirjastasid pooled tööde vastuvõtmise aktid 04.05.2009.a, 18.05.2009.a ning 01.06.2009.a; 4) alltöövõtulepingu nr 090309-3 ehk teise lepingu alusel allkirjastasid pooled akti 23.03.2009.a; 5) allkirjastatud aktide alusel esitas hageja kostjale arved nr 27, 29, 31 ja 17, millised kostja pidi lepingu kohaselt tasuma 21 päeva jooksul alates arves saamisest, kuid kostja nimetatud arveid ei tasunud; 6) esimese töövõtu lepingu ehk lepingu alusel esitas hageja kostjale 22.06.2009.a järjekordse tööde üleandmise akti koos arvega nr 34, kuid kostja nimetatud aktile alla ei kirjutanud ega tasunud esitatud arvet; 7) kostja seaduslik esindaja saatis hagejale 22.06.2009.a e-kirja teel vastuseks hageja meeldetuletusele pretensiooni, millele hageja vastas 30.06.2009.a; 8) 09.10.2009.a edastas hageja kostjale pretensiooni tasumata arvete suhtes; 9) kostja esindaja vastas hageja pretensioonile 30.06.2009.a.
28.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas kostja on kohustatud tasuma hagejale poolte vahel sõlmitud lepingute alusel esitatud arved. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostja oleks pidanud vastu võtma hagejalt tööd, millised on kajastatud 22.06.2009.a üleandmise-vastuvõtmise aktis või mitte. Hageja väidab käesolevas asjas, et kostja on keeldunud alusetult tööde vastuvõtmisest ning kostjal puudub õiguslik alus keelduda talle esitatud arvete tasumisest. Kostja on leidnud, et hageja tegi töid oluliselt väiksemas mahus võrreldes kostjale allkirjastamiseks esitatud aktidega ning kostjal puudub kohustus tasuda tegelikult tegemata tööde eest.
29.Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb esmalt tuvastada, kas hageja kui alltöövõtja tasunõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks. Seejärel kohus hindab, kas kostjal oli põhjendatult õigus keelduda talle esitatud arvete tasumist või mitte ning kas töös esinesid puudused või mitte. Viimaks hindab kohus seda, kas hageja viivisenõue kostja vastu on põhjendatud või mitte.
30.VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks alates töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 26). VÕS § 638 järgi on kohustatud tellija töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
31.Käesolevas asjas nägi poolte vahel sõlmitud lepingute (leping , toimiku 1. kd, lk 9-11, leping nr 090309-3, toimiku 2. kd, lk 13-15) punkt 6.2. nägi ette, et töövõtja tasub alltöövõtjale heaks kiidetud üleandmise-vastuvõtu aktiga vastuvõetud tööde eest 21 päeva jooksul alates arve saamisest. Lepingute punkti 6.3. järgi pidi alltöövõtja andma iga kahe nädala möödumisel töö töövõtjale üle üleandmise-vastuvõtu aktiga, mis protsentuaalselt vastab faktiliselt teostatud tööle. Samade lepingute punkti 6.4. kohaselt tuli aktis kohustuslikult fikseerida töö või tööosa maksumus. Töövõtja oli lepingute punkti 6.5. alusel kohustatud alltöövõtja poolt esitatud korrektse üleandmise-vastuvõtmise akti 5 tööpäeva jooksul alates esitamisest läbi vaatama ja allkirjastama või sama tähtaja jooksul esitama kirjalikult oma põhjendused töö vastuvõtmisest keeldumise kohta. Töövõtja poolt kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akt oli lepingu kohaselt arve esitamise aluseks.
32.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et poolte vahel sõlmitud lepingud nägid ette tööde
vastuvõtmise korra. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja võttis hagejalt tööd vastu 04.05.2009.a, 18.05.2009.a, 01.06.2009.a ning 23.03.2009.a allkirjastatud aktide alusel. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et hageja esitas nimetatud aktide alusel kostjale arved nr 27, 29, 31 ja 17. Kohus leiab, et kuivõrd kostja võttis viidatud aktide alusel töö vastu, on nimetatud aktide alusel muutunud hageja kui töövõtja tasunõue sissenõutavaks.
33.Samas on kostja käesolevas asjas väitnud, et temale allkirjastamiseks esitatud aktid ei olnud nõuetekohaselt vormistatud, kuna nendes ei olnud märgitud tööde valmiduse protsenti, mistõttu kostjal ei olnud võimalik aktide alusel hinnata, kas töö oli nõuetekohaselt tehtud või mitte. Kohus sellise kostja käsitlusega ei nõustu. Poolte vahel sõlmitud leping ei näinud ette, et aktis peaks kajastuma see protsent, mille võrra olid lepingulised tööd akti koostamise ajaks tehtud. Poolte vahel sõlmitud lepingute punkt 6.4. nägi akti suhtes ette, et seal tuli kohustuslikult fikseerida töö või tööosa maksumus, mis pidi aga faktiliselt vastama teostatud töö protsendilisele ulatusele. Hageja poolt esitatud aktidest (toimiku 1. kd, lk 18, lk 20, lk 22 ja lk 24) nähtub, et aktid kajastasid teostatud tööde või töö osa maksumust. Seega vastasid aktid lepingus sätestatud vorminõuetele. Kostja vastuväiteid selle kohta, et tööd olid tegelikult teostatud aktides kajastatuga võrreldes väiksemas mahus, annab kohus hinnangu edaspidi.
34.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 22.06.2009.a esitas hageja kostjale esimese lepingu alusel järjekordse üleandmise-vastuvõtmise akti koos arvega nr 34 summas 207 900 krooni. Akt jäi kostja poolt allkirjastamata. Hageja leidis, et kuna kostja ei esitanud antud akti suhtes hagejale ühtegi tähtaegset ega nõuetekohast pretensiooni, on hageja tasunõue ka antud akti osas muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole vastanud hageja nendele väidetele, mis puudutavad tasunõude sissenõutavaks muutumist 22.06.2009.a akti alusel. Kostja on üksnes välja toonud, et ta esitas hagejale 22.06.2009.a e-posti teel pretensiooni.
35.Kostja poolt e-kirja teel 22.06.2009.a saadetud pretensioonist (toimiku 1. kd, lk 85) nähtub, et kostja edastas nimetatud pretensiooni vastusena hageja kirjale, millega edastati talle 22.06.2009.a akt koos arvega nr 34 ja meeldetuletus varasemate arvete tasumise kohta. Kostja on märkinud pretensioonis: „tellijana ei aktsepteeri ma kontrollimata ja kinnitamata arveid. Tunnid, mida te esitate on tööl oldud aeg mitte reaalne tööaeg. Need on erinevad mõistes ja tellijana on mul igati õigus kontrollida tehtud tööde vastavust kehtivatele normatiividele ja ülekulu ei kuulu teostajale maksmisele. Samuti valesti sooritatud tööd, mis tulenevad teostaja oskamatusest“.
36.Kohus leiab, et kostja 22.06.2009.a pretensioonist ei nähtu, millised etteheited on kostjal olnud 22.06.2009.a aktis kajastatud töödele. Kostja ei ole välja toonud, millises osas kajastab antud akt teostatud töid ebaõigesti või millised olid puudused nimetatud töödes. Poolte vahel sõlmitud lepingute punkti 6.5. kohaselt pidi kostja esitama viie päeva jooksul alates arve saamisest oma põhjendused tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta. VÕS § 644 lg 2 sätestab, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kohus leiab, et kostja 22.06.2009.a pretensioonis ei ole piisavalt täpselt kirjeldatud, millises ulatuses või millisel viisil ei vasta 22.06.2009.a aktis kajastatud tööd lepingule. Seetõttu leiab kohus, et vaatamata kostja 22.06.2009.a saadetud ekirjale tuleb 22.06.2009.a akti alusel teostatud tööd lugeda kostja poolt vastu võetuks ning nimetatud aktist tulenevalt on hageja töövõtu tasunõue muutunud sissenõutavaks. Järgmisel hindab kohus, kas kostja väited selle kohta, et tehtud tööd ei vastanud lepingule, on põhjendatud või mitte.
37.Kostja on käesolevas asjas väitnud, et vaatamata tööde vastuvõtmisele ei ole ta kohustatud hagejale tasuma, kuna töid tehti aktides kajastatuga võrreldes väiksemas mahus. Kostja väidete kohaselt oli objektil peatöövõtja STX Oy, kes sõlmis lepingud alltöövõtuks OÜ-ga SDSS28.10.2008.a objektile 364/342S ja 22.01.2009.a objektile 364/TT2H. OÜ SDSS sõlmis omakorda 02.02.2009.a alltöövõtulepingu kostjaga, kes sõlmis alltöövõtulepingu hagejaga.
Kostja poolt kohtule esitatud peatöövõtja 09.06.2009.a aktide kohaselt oli töid nimetatud ajaks teostatud ja peatöövõtja poolt vastu võetud 30% ulatuses. 30% poolte vahel kokku lepitud hinnast on 479 400 krooni. Kostja on hagejale tasunud 661 350 krooni ning seega on kostja tasunud hagejale enam, kui ta peaks. Kostja poolt esitatud STX E kui objekti peatöövõtja 20.05.2009.a valmidusraporti alusel luges peatöövõtja vastu võetuks ja teostatuks 20% tööde mahust, 10.06.2009.a 30% tööde mahust, 19.08.2009.a 40%. 07.09.2009.a akti nr 075296 kohaselt oli tööde valmidusastmeks märgitud 50%. Viimase peatöövõtja akti ajal ei olnud hageja töötanud vaidlusalusel objektil juba 2 kuud, mis omakorda tõendab, et hageja objektil oldud aja jooksul teostati alla 40% tööde kogumahust.
38.Kostja leidis, et hageja rikkus lepingu tingimusi, kuna teostas töid 100% asemel 30% ulatuses. Hageja esitas aktides kostjale valeandmeid tööde faktilise valmiduse kohta. Kuna hageja väidete kohaselt ta katkestas tööd 03.07.2009.a, siis ei olnud tööd 100% tehtud. Kostja väidete kohaselt ei pidanud hageja ei kinni ka kokku lepitud tähtaegadest, kuna lepingu nr 090309-3 kohaselt pidi hageja tööd üle andma 20.03.2009.a, kuid hageja hilines 3 päeva ehk andis tööd üle 23.03.2009.a. Kostja tõi välja, et teatas puudustest hagejale oma 22.06.2009.a pretensioonis. Pretensiooni sõnum oli selge, kontrollimata ja kinnitamata arveid ei aktsepteerita ning ülekulu ja valesti sooritatud tööd ei kuulu maksmisele.
39.Hageja nende kostja väidetega ei nõustunud ja leidis, et kostja esitatud peatöövõtja aktidest ei nähtu, mis töödega täpselt tegemist on. Hagejale teadaolevalt rakendab peatöövõtja STX skeemi, kus aktsepteeritakse alati väiksem tööde valmiduse protsent, kui tegelikult tehtud on. Kostja on ehitusala professionaal ning omab vastavaid eriteadmisi. Kostja oli hästi kursis kõigi ehitustehniliste lahendustega objektil ja iga nädala lõpus esitasid hageja töötajad kostjale tabelidaruanded valminud tööde kirjeldusega. Kostja ei ole väitnud, et puudused töös kujutaksid endast varjatud puudusi. Kui hageja poolt teostatud töö ei oleks tõepoolest kvantitatiivselt vastanud lepingu tingimustele, oleks see tavapärase ülevaatuse käigus olnud kiiresti äratuntav ja tuvastatav ning kostja ei oleks aktidele alla kirjutanud. Kostja ei ole esitanud hagejale põhjendatud pretensiooni ega teinud ettepanekut töid parandada. Kostja hakkas puudustele viitama alles siis, kui sai hagejalt maksmata arvete tõttu pretensiooni. Kostja ei teatanud puudustest õigel ajal, mistõttu on ta minetanud õiguse tugineda neile nüüd.
40.Samuti tõi hageja välja, et hageja ja kostja sõlmisid omavahel kaks erinevat lepingut. Kostja esitatud aktid kajastavad ainult esimeses lepingus märgitud torusid, mitte teise lepingu alusel paigaldatud torusid. Ebaselgeks jääb, miks kostja teise lepingu osas nõudele vastu vaidleb. Samuti rõhutas hageja, et kostja ei ole esitanud hagejale nõudeid õiguskaitsevahendite kohaldamiseks. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks ise väidetavalt tegemata tööd lõpuni viinud, asendanud või tellinud nende tegemise teistelt töövõtjatelt.
41.VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Poolte vahel sõlmitud lepingu (toimiku 1. kd, lk 9-11) punkti 2.1. kohaselt oli lepingu objektiks XXX torude paigaldus ja keevitus objektil „STX“ vastavalt täpsele tööfrondi joonistele, mille alusel on koostatud hinnapakkumine 10.02.2009.a. Nimetatud hinnapakkumises (toimiku 1. kd, lk 12) oli viidatud projektile XXX. Lepinguliste tööde maksumusena leppisid pooled kokku 1 470 000 krooni, mis sisaldas käibemaksu 0%. Poolte vahel sõlmitud teise lepingu nr 090309-3 (toimiku 1. kd, lk 13-15) punkti 2.1. järgi oli lepingu objektiks XXXtorude paigaldus ja keevitustööd objektil „STX“ vastavalt tööfrondi jooniste alusel koostatud hinnapakkumisele 03.03.2009.a. Hinnapakkumise kohaselt (toimiku 1. kd, lk 16) tuli tööd teha vastavalt projektile L-364-342S. Tööde hinnaks leppisid pooled lepingu punktis 6.1. kokku 128 100 krooni, mis sisaldas käibemaksu summas 0%. Seega nägid lepingud ette, millises rahalises mahus tuli hagejal töid teostada ning lepingutes oli viidatud projektile, mille alusel töid teha tuli.
42.Töövõtulepingut puudutava vaidluse puhul on oluline tuvastada, mida töövõtja pidi lepingu
alusel tegema, palju selle eest tasu saama ja mida ta tegelikult tegi (RK TKo 28.10.2008.a nr 3-21-80-08, p 18). Töö vastuvõtmine tellija poolt ei muuda iseenesest VÕS § 76 lõikes 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 76 lõikes 3 toodud põhimõtet, mille kohaselt tuleb kohustus täita kohaselt. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt õigust tugineda töös esinevatele puudustele, küll aga omab see tähendust tõendamiskoormuse jaotamisel. Töö vastuvõtmisel eeldatakse VÕS § 76 lg 4 alusel, et kohustuse täitmine oli täielik ja kohane. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et töö oli tehtud lepingukohaselt ja vastupidist peab tõendama tellija (RK TKo 28.10.2008.a nr 3-2-1-80.08, p 21).
43.Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud hageja poolt teostatud töödes kostja poolt väidetud puuduste esinemist ehk kostja ei ole tõendanud, et hageja teostas töid aktides kajastatuga võrreldes väiksemas mahus. TsMS § 230 lg 1 kohaselt tuleb hagimenetluses kummalgi poolel tõendada oma nõudeid ja vastuväiteid. Kohus selgitas kostjale Harju Maakohtu 29.11.2010.a eelistungil (toimiku 1. kd, lk 166-167), et kostjal tuleb iga akti osas välja tuua, milles seisnesid töös esinenud puudused ning kostjal tuleb puuduste olemasolu tõendada. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma väidete tõendamiseks täiendavaid tõendeid ei esitanud.
44.Kohus ei nõustu kostja väidetega, mille kohaselt tõendavad hageja poolt tegelikult teostatud tööde väiksemat mahtu kostja esitatud peatöövõtja valmidusraportid (toimiku 1. kd, lk 107-111, tõlge eesti keelde toimiku 1. kd, lk 106), kuna esitatud aktidest ei nähtu, kas nende alusel on SDSSOÜ poolt vastu võetud nimelt hageja poolt objektil tehtud tööd või mitte. Ainuüksi faktist, et valmidusraportites on tehtud viide 364/TT2H torude paigaldamisele antud asjaolu ei kinnita, kuna teadmata on, millises mahus ja ulatuses pidi SDSSOÜ oma töid tegema ning millises mahus andis nimetatud ettevõte omakorda tööd üle peatöövõtjale. Kohus selgitas Harju Maakohtu 29.11.2010.a istungil kostjale vajadust tuua iga kostjale esitatud akti lõikes välja, milles seisneb tööde mittevastavus lepingule ja millega see on tõendatud (kohtu 29.11.2010.a eelistungi protokoll, toimiku 1. kd, lk 167), kuid vaatamata kohtu selgitusele kostja oma vastuväiteid ei täpsustanud ega tõendanud.
45.Kohus leiab, et kostja esitatud tõenditest ( SDSSOÜ-le esitatud tellimustest toimiku 1. kd, lk 67-72, tellimuste tõlge eesti keelde toimiku 1. kd. lk 99-106) nähtub üksnes see, et SDSSOÜ-le oli esitatud tellimus torude 530S, 342P ja 342S ning TT2H paigaldamiseks. Kes nimetatud tellimuse esitas ja kas tellimuse alusel sõlmiti ka leping tellijaga, kostja esitatud tõenditest ei nähtu. Samuti ei nähtu tellimusest tööde maht. Kostja esitatud tõendites nähtub samuti, et SDSSOÜ sõlmis töövõtulepingu kostjaga (töövõtuleping nr 0901 SDSSOÜ ja SOÜ vahel, toimiku 1. kd, lk 73-76) XXXja XXXtorude paigaldamiseks, kuid millises mahus tuli töid teostada, antud lepingust ei nähtu. Seega ei ole kostja tõendanud, et hageja järjekordse alltöövõtjana pidi töid teostama täpselt samas mahus, nagu nägi ette peatöövõtja ja tellija vahel sõlmitud leping. Kohus osundab ühtlasi, et kostja ja SDSSOÜ vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidid XXXtööd valmima 18.03.2009.a ning L364-TT2H tööd 15.01.2010.a. Poolte vahel sõlmitud esimese lepingu kohaseks tööde valmimise tähtajaks oli 17.01.2010.a ning teise lepingu kohaselt 20.03.2009.a. Seega nägid poolte vahel sõlmitud lepingud ette tööde valmimiseks hilisema tähtaja, mis omakorda võib viidata sellele, et poolte vahel sõlmitud lepingute ning kostja poolt esitatud lepingute mahud võisid olla erinevad. Antud asjas üle kuulatud tunnistaja Aleksandr Krotov kinnitas oma ütlustega, et kostjal endal olid objektil omad töötajad ning kostja seaduslik esindaja UJtegi ise objektil tööd (kohtu 21.11.2011.a istungi protokoll, toimiku 2. kd, lk 40). Seega nähtub tunnistaja ütlustest, et kostja tegi ka ise objektil tööd, mis võib viidata sellele, et kostja, SDSSOÜ ja viimase tellija vahel kokku lepitud tööde maht võis olla erinev võrreldes poolte vahel kokku lepitud tööde mahuga. Ühtlasi ei ole kohtule teada, millistel tingimustel ja kuidas tegelikult allkirjastas SDSSOÜ oma tellijaga tööde akte. Kohtus üle kuulatud tunnistaja Priit Künnap (kohtu 21.11.2011.a istungi protokoll, toimiku 2. kd, lk 40) kinnitas, et tellijast laevatehase praktika kohaselt allkirjastati tavaliselt akte, mis kajastasid tehtud töid väiksemas mahus võrreldes tegelikult teostatud tööde mahuga. Kohus leiab, et tööde
mahtude täpset kokkulangevust ning seda, millistel asjaoludel ja kuidas SDSSOÜ akte oma tellijaga allkirjastas, oleks antud asjas pidanud tõendama kostja, mida kostja teinud ei ole.
46.Kohus leiab ühtlasi, et kostja ei ole antud asjas teatanud väidetavatest töös esinenud puudustest nõuetekohaselt ega saa seetõttu hageja nõudele vastu vaieldes oma asjatundmatusele viidates väita, et ta allkirjastas tööde üleandmise vastuvõtmise aktid heauskselt, teadmata tööde tegelikult tehtud mahu suurust. VÕS § 644 lg 2 sätestab, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 näeb ette, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
47.Kohus leiab, et hageja ja kostja sõlmisid vaidlusalused lepingud oma majandus- ja kutsetegevuses. Mõlemad menetlusosalised on juriidilised isikud ning lepingute alusel ei teostatud töid mitte kostja enda tarbeks, vaid tegemist oli alltöövõtu lepingutega, millisel juhul kostja vahendas hagejale edasi tööd, mille tegemise oli ta ise endale lepinguliseks kohustuseks võtnud. VÕS § 635 lg 4 sätestab, et tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. VÕS § 34 kohaselt loetakse tarbijaks füüsilist isikut.
48.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja allkirjastas tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid 04.05.2009.a, 18.05.2009.a, 01.06.2009.a ning 23.03.2009.a ega esitanud nimetatud aktide suhtes pretensioone vastavalt lepingute punktis 6.5 ette nähtud korrale. Alles 22.06.2009.a saatis kostja hagejale e-kirja teel pretensiooni (toimiku 1. kd, lk 85), kuid kohus leiab, et antud pretensioon ei vasta lepingus sätestatud nõuetele ega VÕS § 644 lõikes 2 sätestatule. Kostja oleks 04.05.2009.a, 18.05.2009.a, 01.06.2009.a ning 23.03.2009.a aktide suhtes pidanud pretensioonid esitama 5 tööpäeva jooksul alates talle nende aktide esitamisest, kuid kostja seda ei teinud, vaid saatis esimese e-kirja alles 22.06.2009.a, kui hageja esitas kostjale arvete tasumise meeldetuletuse. Samuti ei kajasta kostja pretensioon piisavalt täpselt, millised etteheited on kostjal kui majandusja kutsetegevuses tegutseval isikul hageja töödele. Pretensioonist ei nähtu, kas või millise konkreetse akti suhtes on kostja pretensiooni esitanud. Sellest ei nähtu, millises osas on töötunnid hageja poolt ebaõigesti kirja pandud ning milline on kostja arvates esitatud aktide lõikes või kogumis väidetav ülekulu. Pretensioonis ei ole ühelgi viisil täpsustatud, millised hageja tööd on olnud „valesti sooritatud“ ja milles seisneb viidatud ebaõige sooritus. Seega on kostja pretensioon täielikult üldsõnaline. Konkreetsemat pretensiooni kostja hagejale antud küsimustes hagejale ei esitanudki. Kostja esindaja poolt 05.11.2009.a saadetud vastuses hageja pretensioonile (toimiku 1. kd, lk 38-40) on erinevalt kostja 22.06.2009.a e-kirjast asutud seisukohale, et hageja on kostjale esitatud aktides kajastanud töid suuremas mahus, kui tegelikult. Seesugust väidet kostja 22.06.2009.a e-kiri ei sisaldanud ning selle väite esitas kostja alles 05.11.2009.a Kostja 22.06.2009.a e-kirjas viidatud etteheiteid ülekulu ja valesti sooritatud tööde kohta kostja 05.11.2009.a uues pöördumises ei kajastata ning neid etteheiteid ei ole kostja korranud käesoleva menetluse käigus.
49.Kohus leiab, et kuna kostja esitas alles 05.11.2009.a väite, mille kohaselt teostas hageja töid aktides kajastatuga võrreldes väiksemas mahus nähtuvalt peatöövõtja poolt allkirjastatud aktidest, on kostja võimalikule puudusele viidanud ebamõistlikult hilja, mistõttu kostja oli nimetatud ajaks kaotanud oma õiguse vastavale puudustele tugineda. Pooltevaheline leping andis kostjale aega puudustele viidata 5 päeva jooksul alates akti allkirjastamiseks esitamist. Samuti ei ole kostja 05.11.2009.a piisavalt täpselt kirjeldatud, millised konkreetsed hageja poolt
allkirjastamiseks esitatud aktid ja millises mahus tehtud töid ebaõigesti kajastavad. Kostja 05.11.2009.a vastuses on üksnes üldsõnaliselt viidatud sellele, et kostja ise on töid 09.06.2009.a ja 20.05.2009.a aktiga üle andnud väiksemas mahus. Seega leiab kohus, et käesolevas asjas ei ole kostja kuni kohtumenetluse toimumiseni esitanud hagejale õigeaegselt pretensiooni. Üheski kostja pretensioonis ei ole kostja piisava täpsusega selgitanud, millised etteheited tal hageja poolt tehtud töödele on.
50.VÕS § 644 lg 3 võimaldab tellijal kasutada töövõtja suhtes teatud õiguskaitsevahendeid juhul, kui teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav, kuid kohtu hinnangul ei ole kostja antud asjas välja toonud ega tõendanud selliste asjaolude esinemist, millest tulenevalt oleks hilisem teatamine olnud mõistlikult vabandatav. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et töödes esinesid sellised varjatud puudused, mida kostja ise varem akte allkirjastades näha ei oleks saanud. Asjas üle kuulatud tunnistaja AK(kohtu 21.11.2011.a istungi protokoll, toimiku 2. kd, lk 40) ütles, et hageja töötajad koostasid igal nädalal aruande kostja koostatud blankettide peale ning kostja seaduslik esindaja viibis ise objektil ja kontrollis tööd. Kostja esitatud valmidusraportitest (toimiku 1. kd, lk 107-110, tõlge eesti keelde lk 106) nähtub, et esimene neist oli allkirjastatud juba 20.05.2009.a, kuid vaatamata sellele allkirjastas kostja esindaja hageja poolt esitatud aktid kuni 01.06.2009.a. Seega isegi juhul, kui kostja väited selle kohta, et ta sai puudustest teada alles peatöövõtjale tööde üleandmisel, on kostja hagejale puudustest teatamisega ebamõistlikult viivitanud.
51.Kohus nõustub hageja väidetega, mis puudutab tööde üleandmist lepingu nr 090309-03 alusel 23.03.2009.a aktiga. Nimetatud lepingu alusel pidi hageja paigaldama objektile XXX torusid. Kostja poolt viidatud valmidusraportid aga puudutavad kõik TT2H torusid. Seega isegi juhul, kui kostja oleks puudustest nõuetekohasel ajal ja viisil teatanud ning kostja esitatud valmidusraportid tõendaksid puudusi hageja töös, ei tõenda nimetatud tõendid ühelgi viisil puudusi nendes töödes, mida hageja tegi lepingu nr 090309-03 alusel. Vastuses hagiavaldusele väitis kostja, et hageja hilines antud lepingu alusel tööde üleandmisega 3 päeva, kuna pidi tööd üle andma 20.03.2009.a, aga tegi seda reaalselt alles 23.303.2009.a, kuid tööde vastuvõtmise aktis (toimiku 1. kd, lk 24) ei ole kostja viidanud sellele, et tööde valmimine hilines. Kostja ei ole ühelgi viisil põhistanud, kuidas vabastab tööde valmimise 3-päevane hilinemine kostjat täielikult kohustusest nimetatud tööde eest tasuda.
52.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole põhistanud oma väiteid seoses töödes esinenud puudustega. Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui kostja väited töödes esinenud puuduste kohta oleksid tõendatud, ei vabasta ainuüksi puuduste esinemine töödes tellijat täielikult kohustusest tööde eest maksta, vaid puuduste esinemine oleks andnud kostjale õiguse kasutada mõnda seaduses ette nähtud õiguskaitsevahendit – näiteks keelduda tööde maksmisest VÕS § 111 lg 1 alusel seniks, kuni puudused töödes on kõrvaldatud või esitada hagejale hinna alandamise avaldus või kahju hüvitamise nõue. Ühegi sellise õiguskaitsevahendi kohaldamisele kostja viidanud ei ole. Kostja ei ole tõendanud ega välja toonud, kas väidetavalt ebapiisavas mahus tehtud tööd on keegi teine lõpetanud või kas sellest tulenevalt on kostjal tekkinud täiendavaid kulusid. Kostja ei ole käesolevas asjas välja toonud ega tõendanud, et ta üldse oleks hagejale esitanud nõude teostada tööd nõuetekohaselt või kõrvaldada töödes esinenud puudused.
53.Kostja on käesolevas asjas üksnes väitnud, et ta ei pea hagejale nõutud summasid tasuma, kuna hageja ületas tööde teostamisel eelarvet. Kohus kostja sellise käsitlusega ei nõustu. Poolte vahel sõlmitud lepingu maksumuseks leppisid pooled kokku 1 470 000 krooni. Antud lepingu alusel esitas hageja kostjale tasumiseks arved nr 27, 29, 31 ja 34, kokku summas 773 650 krooni. Kuna antud summa moodustab lepingulisest hinnast ligikaudu pool, ei ole hageja ühelgi viisil kokku lepitud eelarvet ületanud. Lepingus on 090309-3 leppisid pooled tööde hinnaks kokku 128 100 krooni ning täpselt sellises summas esitas hageja kostjale ka arve nr 17. Seega ei ületanud hageja ka antud lepingu eelarvet ning kõik kostja sellekohased vastuväited on
paljasõnalised. Kuna hageja eelarvet ei ületanud, puudus kostjal õigus sellest tulenevalt leping üles öelda ja jätta hagejale lepingukohased maksed tasumata.
54.Käesolevas asjas on hageja väitnud, et ta peatas tööd objektil 03.07.2009.a, kuna kostja jättis arved tasumata. Kostja on omakorda väitnud, et ta saatis hagejale 16.07.2009.a teate lepingu erakorralise ülesütlemise kohta (toimiku 1. kd, lk 82-83). Hageja ei ole vastu vaielnud kostja väitele, mille kohaselt ütles viimane lepingu üles 16.07.2009.a, mistõttu kohus loeb tõendatuks, et kostja nimetatud ajal lepingu üles ütles. VÕS § 655 lg 1 kohaselt on tellijal õigus leping igal ajal üles öelda, millisel juhul on töövõtjal õigus nõuda kokku lepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks mõistlikult võinud omandada. VÕS § 655 lg 2 järgi ei kohaldata § 655 lõikes 1 toodut siis, kui tellija on lepingu töövõtjapoolse rikkumise tõttu üles öelnud. Kuna antud asjas ei ole leidnud tõendamist hageja kui töövõtja poolne lepingu rikkumine, kuulub kohaldamisele VÕS § 655 lg 1 ning hagejal on töövõtjana õigus nõuda tasu nende tööde eest, mida ta tegi kuni lepingu ülesütlemiseni. Hageja nõue käesolevas asjas puudutabki tasu nende tööde eest, mida ta oli teinud kuni lepingu ülesütlemiseni. Kumbki pool ei ole käesolevas asjas esile toonud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt tuleks töövõtja tasust midagi maha arvata seetõttu, et hageja hoidis lepingu ülesütlemise tõttu midagi kokku. Seetõttu leiab kohus, et hageja töövõtu tasu nõue kostja vastu kuulub tervikuna rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 901 750 krooni ehk 57 632,33 eurot on põhivõlgnevusena.
55.Lisaks põhivõlgnevuse nõudele esitas hageja kostja vastu viivise nõude, kuna poolte vahel sõlmitud lepingute punkti 7.1. kohaselt oli kostja kohustatud tasuma viivist 0,5% päevas tasumisele kuuluvast summast. Hageja esitatud viivise arvestuse kohaselt oli 30.11.2009.a sissenõutavaks muutunud viivise summas 794 747 krooni. 31.08.2010.a esitas hageja kohtule taotluse viivisenõude suurendamiseks ja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista seisuga 31.12.2009.a sissenõutavaks muutunud viivise summas 901 750 krooni. Kostja ei esitanud otseseid vastuväiteid hageja viivise nõudele ega viivise arvestusele.
56.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et seega kuulub hageja viivise nõue kostja vastu rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 901 750 krooni ehk 57 632,33 eurot, mis on sissenõutavaks muutunud viivise summa 31.12.2009.a seisuga.
57.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.