Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

raugemise

kohta

avaldada

väljaandes

Ametlikud

1(5)

2-10-31941

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

I Asjaolud Harju Maakohtu 16.11.2010 määrusega on välja kuulutatud PTOÜ(OÜ) pankrot ja pankrotihalduriks on kohtu poolt määratud Ene Ahas. Nõuete kaitsmise koosolekut ei ole pankrotimenetluses rahaliste vahendite puudumise tõttu korraldatud. Pankrotihaldur Ene Ahas on 05.08.2011 esitanud kohtule pankrotihalduri tegevusaruande ja taotluse PT OÜ (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotihaldur palus dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liige MS ja ennast vabastada pankrotihalduri kohustustest. PT OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihaldur Ene Ahas poolt koostatud tegevusaruande andmed:

2(5)

2-10-31941 Nõuete kaitsmist ei ole pankrotimenetluses rahaliste vahendite puudumise tõttu läbi viidud, seetõttu ei ole pankrotihaldurile esitatud nõudeid tunnustatud ega jaotusettepanekut koostatud. Pankrotihaldur märgib, et pankroti välja kuulutamine osutus võimalikuks üksnes põhjusel, et võlgniku juhatuse liige tasus pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summa 20 000 krooni (1 278.23 eurot). Sellest tulenevalt jäävad rahuldamata pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärku kuuluvate võlausaldajate nõuded kogusummas 24 632.54 eurot (385 415.50 krooni).

3(5)

2-10-31941

II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: PankrS § 2 sätestab, et pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. PankrS § 28 lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. ÄS § 58 lg 1 p 5 sätestab, et äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse lõpetamine koos ettevõtja registrist kustutamise või tegevuse jätkamisega - kui kohus kinnitas pankrotihalduri lõpparuande. Kustutamise korral, kui pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud äriühingu dokumentide hoidjana. Tegevuse jätkamise korral kustutatakse märge, mille kohaselt ettevõtjat esindab pankrotihaldur. ÄS § 59 lg 1 sätestab, et äriühingu lõppemisel kustutatakse äriühing äriregistrist äriühingu enda avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel. Kohus leiab, et PTOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on pankrotihalduri poolt tehtud kõik võimalikud toimingud, mille käigus on selgunud, et PTOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse jätkamiseks. PTOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on olemasolev vara võõrandatud, müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Nõuete kaitsmist ei ole pankrotimenetluses rahaliste vahendite puudumise tõttu läbi viidud. PTOÜ (pankrotis) maksejõuetuse peamise põhjusena on haldur välja toonud üldisest majanduslangusest tingitud puhastusturu hindade languse ja klientide kadumise, samuti põhjendamatu optimismi äriplaani koostamisel ning äririskide mittearvestamise. Halduri poolt on kindlaks tehtud, et võlgnikul tekkisid makseraskused 2009.a teises pooles, alalised makseraskused kujunesid välja hiljemalt 31.03.2010, millal ei vastanud võlgniku omakapital seaduses sätestatud nõuetele ning võlgniku faktiline majandustegevus lõppes. Pankrotiavalduse on võlgnik esitanud 05.07.2010. eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust. Äriseadustiku § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. eeltoodust tuleneb, et võlgniku juhatuse liige ei ole pankrotiavalduse esitamisel kinni pidanud ÄS § 180 lg 51 tulenevast tähtajast, millega võlgniku juhatuse liige on toime pannud juhtimisvea. Ajutine pankrotihaldur on võlgniku maksejõuetuse põhjustena välja toonud asjaolu, et võlgnik oli äriplaani koostamisel põhjendamatult optimistlik ning ei arvestanud äririske, s.h võimalust,

4(5)

2-10-31941 et ettevõttest mitteolenevatel põhjustel ei pruugi käibe kasvu toimuda ja käive, s.h rahavoog võib jääda madalamale tasemele kui äriplaanis oli fikseeritud ja kulude tasumiseks vajalik. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud hoolsus- ja planeerimiskohustust. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Eeltoodust tulenevalt pidi võlgniku juhatuse liige täitma hoolsuskohustust, mille komponentideks on hoolsus informeeritus ja riskide hindamine. Kuna võlgniku juhatuse liige ei ole äriplaanide koostamisel olnud piisavalt hoolas ega ole kogunud vajalikul määral informatsiooni äriplaani väljatöötamiseks ning ei ole ette näinud ega maandanud riske, siis on võlgniku juhatuse liige sellega rikkunud hoolsuskohustust äriplaani väljatöötamisel ehk äriühingu majandustegevuse planeerimisel. Kuna võlgniku juhatuse liikme kohustuste rikkumine tõi kaasa võlgniku maksejõuetuks muutmise, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Halduri kinnitusel puuduvad PTOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid pankrotimenetluse jätkamiseks, kulude ja massikohustuste kandmiseks ning pankrotihalduri töö tasustamiseks, seetõttu ei ole pankrotihaldur kulude kinnitamist taotlenud ega halduri tasu arvestust koostanud. Kohus leiab, et PTOÜ (pankrotis) pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Pankrotihalduri aruanne vastab PankrS § 158 lg 3 ja 163 lg 2 ja 3 esitatud nõuetele, mistõttu see tuleb kinnitada. Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku vahendeid masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude tasumiseks, samuti võlausaldajate tunnustatud nõuete rahuldamiseks. Halduri vabastamine tema ülesannete täitmisest Kohus leiab, et pankrotihaldur Ene Ahas tuleb vabastada tema kohustustest PTOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses pärast PTOÜ (pankrotis) kustutamist registrist. Võlgniku registrist kustutamine ja võlgniku dokumentide hoiuleandmine PTOÜ (pankrotis) registrist kustutamiseks vajalikud toimingud tuleb läbi viia Ene Ahas’el. Kuna pankrotivaras puuduvad vahendid dokumentide säilitamiseks PankrS § 130 lg 5 sätestatud korras, tuleb võlgniku dokumendid anda hoiule PTOÜ (pankrotis) juhatuse liikmele, MS’ile (isikukood XXX, XXX).

Merike Varusk Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.