Tsiviilasi nr.2-11-32628
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 09. detsember 2011. a Tallinn Tsiviilasja number
2-11-32628
Tsiviilasi
QEOÜ hagi R OÜ vastu võlgnevuse 26,80 euro ja viivise väljanõudmiseks
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende
Hageja: QEOÜ (rk: XXX; asukoht: XXX)
esindajad
Hageja esindaja: Alar Salu (Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid; [email protected]) Kostja: R OÜ (rk: XXX; asukoht: XXX) Kostja esindaja: Katrina Juhkami (Advokaadibüroo Küllike Namm; [email protected])
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Rahuldada QEOÜ hagi R OÜ vastu võlgnevuse 26,80 euro ja viivise väljanõudmiseks. Välja mõista R OÜ põhivõlg 26,80 eurot QEOÜ kasuks. Välja mõista R OÜ viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhivõlalt 26,80 eurot alates 29.03.2011 kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõlg QEOÜ kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Välja mõista R OÜ menetluskuluna riigilõiv 63,91 eurot QEOÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses,
kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas 14.10.2011. a Harju maakohtule hagi kostja vastu, milles palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 26,80 eurot ning viivised summas 2,50 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja nõuda viivised alates 14.07.2011. a 0,1% päevas kuni kohustuse täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja hagejale 28.03.2011. a telefoni teel väljakutse. Hageja lähetas objektile oma tehniku, kes kõrvaldas valvesüsteemist häire, mis seisnes kaitsme sisselülitamises. Teostatud tööde kohta koostati akt, mille alusel esitati kostjale arve. Kostja arvet siiani tasunud ei ole. Hageja on seisukohal, et tehtuid töid ei oleks olnud kostja ise suuteline tegema ning kuna kostja on tööd ise tellinud puudud alus tellitud teenuse eest mittemaksmiseks.
Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega, mille kohaselt sõlmisid pooled häire kõrvaldamiseks eraldiseisva turvateenuse lepingu, millisel alusel tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt teenuse eest tasu. Väljastatud akt ei ole käsitletav eraldiseisva lepinguna, tegemist on tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Kostja on seisukohal, et tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ei saa käsitleda dokumendi tagaküljel asuva lepingu allkirjastamisena. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub igasugune õigus nõuda kostjalt automaatse tulekahjusignalisatsiooni seadmete või nende paigaldamise puuduste kõrvaldamise maksumuse hüvitamist nii lepingu kui ka 28.03.2011. a allkirjastatud tööde üleandmise- vastuvõtmise akti alusel. Tegemist on lepingutingimustele mittevastavate seadmete või nende paigaldamise, seadistamisega, millise puuduse kohustus hageja omal kulul kõrvaldama, lisaks on hageja andnud tema poolt müüdavatele seadmetele ning osutatavatele teenustele garantii.
Kohus arutas asja lihtmenetluses. Pooled ei ole esitanud taotlust ärakuulamiseks. Kohus, tutvunud hageja ja kostja seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja osutas kostjale teenust. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja esitas kostjale 28.03.2011 hagejale väljakutse ja hageja lähetas kostja objektile tehniku, kes kõrvaldas valvesüsteemi häire. Teenuse osutamise kohta koostati akt. Kohutule esitatud lepingust nähtub, et see koosneb kahest osast. Tööde vastuvõtmise aktist ning lepingutingimustest. Kohtu arvates on tegemist tüüptingimustega VÕS § 35 lg 1 mõttes. Tüüptingimuste juure kehtib eeldus, et hageja kohustuseks on tõendada, et need on saanud lepingu osaks. Kohus ei nõustu kostja väitega, et tüüptingimused saavad lepingu osaks üksnes siis, kui nii tüüptingimused kui ka vastuvõtmise akt on mõlemad kostja poolt allkirjastatud. Kostja väitel oli tegemist samal dokumendi eri pooltel asuva tekstiga. Kohus leiab, et tüüptingimused on saanud lepingu osaks, sest kostja on aktile alla kirjutanud. Kostja väited, et ta märkas sama dokumendi teisel poolel olevat teksti hiljem, on paljasõnalised ega ole usutavad. Kostja väide selle kohta, et hageja toodetel on garantii, ei välista tehniku väljakutse teenuse eest
tasumaksmist. Garantii hõlmas lepingu p 7 järgi seadme korrasolekut. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tegemist oli vigase tootega või oli see paigaldatud mittevastavalt. Kohus leiab, et poolte vahel on sõlmitud teenuse osutamise leping, lepingus kokku lepitud kohustust tuleb VÕS 76 lg 1 järgi täita ja kostjalt tuleb VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista 26,80 eurot, VÕS § 113 lg 1 ja § 101 lg 1 p 6 alusel viivis alates 29.03.2011 kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohke kui põhivõlg VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järg jätta kostja kanda ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 63,91 eurot. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.