Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

otsuse tühisuse tuvastamiseks. Hageja on kostja 50 % suuruse osa omanik ning kuni 18.08.2011 osanike koosoleku otsuseni koos UL ühise esindusõigusega kostja juhatuse liige. 23.08.2011 sai hageja äriregistri kandeid kontrollides teada, et 18.08.2011 on toimunud osanike koosolek, mille otsusega hageja juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuti. Koosoleku protokollist ilmneb, et 18.08.2011 oli toimunud korduv koosolek päevakorda muutmata. Esimene väidetav koosolek oli toimunud 03.08.2011. Hageja kinnitab, et teda ei ole teavitatud 03.08.2011 ja 18.08.2011 koosolekutest. Hageja leiab, et tegemist on koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega, mistõttu on 18.08.2011 osanike otsus ÄS § 1771 lg 1 alusel tühine. Hageja hinnangul on UL käitunud kostja ainuesindusõiguse saamise ning teise osaniku huvide kahjustamise eesmärgil ebaseaduslikult ja pahatahtlikult. Seoses kostja esitatud tõenditega on hageja seis hal, et need tõendavad kostja poolt tähtkirjade saatmist, aga ei kinnita, et need oleksid hageja poolt vastu võetud, samuti ei ole teada, mis sisuga kirju edastati. 15.07.2011 teade räägib juhatuse koosolekust, mitte osanike koosolekust ning Haabersti kandekeskuse saadetise aruandest nähtuvalt ei ole seda vastu võetud. 22.07.2011 teade on Haabersti kandekeskuse saadetise aruande kohaselt tagasi saadetud, mis kinnitab, et hageja ei ole seda kätte saanud. Teates puudub ka viide sellele, kus on võimalik tutvuda otsuste eelnõude ja põhjendustega, seega on tegemist ÄS § 172 lg-st 2 tulenevate nõuete rikkumisega. 09.08.2011 teade on Haabersti kandekeskuse saadetise aruande kohaselt postiasutusele esitatud 09.09.2011 ehk pärast väidetavalt 18.08.2011 toimunud osanike koosolekut. Kostja poolt hagejale saadetud e-kirjadega seoses on hageja märkinud, et 20.07.2011 hagejale saadetud osanike otsuse projekt erineb oluliselt 15.07.2011 koostatud koosoleku kokkukutsumise teatest. 20.07.2011 koosoleku otsused ei ole vormistatud äriseadustikus sätestatud nõuete kohaselt, kuna märgitud ei ole protokollija nime, esindatud hääli ega andmeid hääletuse tulemuste kohta. 11.08.2011 edastas kostja esindaja hagejale e-kirja, millele hageja ka vastas, kuid kõnealuses kirjas ei ole kostja esindaja maininud, et tema poolt on 09.08.2011 edastatud teade 18.08.2011 toimuva osanike koosoleku toimumise kohta. Samuti ei ole kostja esindaja huvi tundnud, miks ei ole hageja 03.08.2011 koosolekust osa võtnud. Hageja on seis hal, et kostja poolt esitatud teated koosolekute kokkukutsumise kohta on koostatud tagant järgi. Hagejale jääb arusaamatuks, miks kostja ei esitanud koosolekute teateid e-kirja teel, kuna see oli pooltevaheline tavapärane suhtlemise viis. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja toimis lepingulistes suhtes kolmandate isikutega kostja huvide vastaselt. Hageja taotleb OÜ L 18.08.2011 otsuse tühisuse tuvastamist, endiste registrikannete taastamist ja kohtukulude kostja kanda jätmist. Kostja vastuväited Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Ebaõiged on hageja väited, et teda ei ole teavitatud 03.08.2011 ja 18.08.2011 koosolekute toimumisest ning talle pole edastatud kutset kostja osanike koosolekutele, sest tegelikkuses edastati hagejale tähitud kirjaga kutsed mõlemale koosolekule, seega oli hageja koosolekute toimumisest teadlik. 18.08.2011 osanike koosoleku otsus on kehtiv ja õiguspärane ning vastu võetud seaduslikult äriseadustikus ja kostja põhikirjas ettenähtud nõudeid järgides. 18.08.2011 koosolekust oli teadlik ka hageja, sest sellest oli hagejat teavitatud muuhulgas tähitult saadetud kirjadega. Kostja juhatuse liikme UL ja VK vahel olid OÜ L asutamisel usalduslikud suhted ning mõlemad juhatuse liikmed tegutsesid algselt OÜ L huvidest lähtudes, kuid alates 2011. aasta algusest on VK UL teadmata põhjustel asunud käituma OÜ L huve kahjustavalt ning sõlminud tehinguid, mis on OÜ L majanduslikult väga kahjulikud, sealhulgas on VK ilma

UL teavitamata teavitanud OÜ L allrentnikke, et OÜ L ja OÜ L vaheline üürileping on lõppenud, kuigi tegelikult on üürileping kehtiv, mis on toonud kaasa selle, et allüürnikud on keeldunud OÜ L üüri tasumast; võtnud OÜ L põhjendamatuid rahalisi kohustusi; teinud OÜ L allrentnikele ettepaneku hakata edaspidi üüri tasuma OÜ L asemel hoopis OÜ S ja sõlmida selle osaühinguga OÜ L asemel ka uus allüürileping; sõlminud OÜ L arvelduskonto osas otsekorralduslepinguid, mis ei ole OÜ L huvides ning milliste lepingute sõlmimiseks tal volitus ja teise juhatuse liikme nõusolek puudus; jätnud esitamata OÜ L deklaratsioonid Maksu- ja Tolliametile, kuigi poolte töökorralduse kohaselt oli see kohustus VKl; sulgenud ilma UL nõusolekuta OÜ L arvelduskonto, et OÜ L lepingupartnerid ei saaks OÜ L kokkulepitud rahasummasid tasuda. Kuna VK tegevus oli suunatud OÜ L majanduslike huvide vastu ning sellise tegevusega tekitas VKOÜ L majanduslikku kahju, siis tegi UL VK ettepaneku astuda OÜ L juhatuse liikme kohalt tagasi. Seoses asjaoluga, et VK suhtlemine telefoni teel ei olnud enam võimalik (VK ei võta UL telefonikõnesid vastu), samuti ei vasta VK talle UL poolt saadetud meilisõnumitele, edastas UL eelviidatud teated VKle tähitult posti teel, seega oli VK teadlik 18.08.2011 toimunud osanike koosolekust ja selle päevakorrast. Kõik eelviidatud teated on hagejale edastatud tema elukoha aadressil (mis on hageja poolt tema elukohaks märgitud ka hagiavalduses ja osanike nimekirjas). Kostja tugineb TSÜS § 69 lg-tele 2 ja 3, mille kohaselt tahteavalduse jõustumiseks ei pea tahteavalduse saaja olema igal juhul tahteavaldust tegelikult kätte saanud ega selle sisust teadlik. Tahteavaldus tuleb lugeda kättesaaduks hetkest, mil tahteavalduse saajaga sarnasel isikul on tavapärastel asjaoludel võimalus tahteavaldusest teada saada. Kas ja millal tahteavalduse saaja tahteavaldusest tegelikult teada saab või selle kätte saab, ei oma tahteavalduse jõustumishetke määramisel tähendust. Samale seis hale on asunud ka Riigikohus oma 19.12.2005 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-156-05 (vt otsuse p 10). Käesoleval juhul on postikviitungitega tõendatud, et eelviidatud teated on saadetud hageja elukohta ja hagejal oli mõistlik võimalus nendega tutvuda ja soovi korral ka kostja koosolekutel osaleda (millist õigust hageja aga kasutanud ei ole), mistõttu eeltoodu alusel on selge, et käesoleval juhul tuleb eelviidatud teated lugeda hageja poolt kättesaaduks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused 19.101.2011 kohtumäärusega määras kohus poolte nõusolekul asja lahendamiseks kirjaliku menetluse. Kohus, tutvunud hageja poolt esitatud avalduse, kostja vastuse ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Käesoleval juhul seisneb pooltevaheline vaidlus selles, kas hagejale on äriseadustiku (ÄS) §de 171 ja 172 nõuete kohaselt kätte toimetatud kostja 03.08.2011 ja 18.08.2011 osanike koosolekute teated, millest oleneb, kas esineb alus kostja osanike 18.08.2011 koosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Kohus on seis hale, et kuigi hageja on hagiavalduses formuleerinud oma nõude selliselt, et taotleb 18.08.2011 koosoleku otsuse tühisuse tuvastamist ja kehtetuks tunnistamist, siis nähtuvalt hagiavalduse sisust on hageja nõue suunatud otsuse tühisuse tuvastamisele. Äriregistri andmete kohaselt on hageja ja UL võrdsetes osades kostja osanikud (tlk 11). Kooskõlas ÄS § 171 lõikega 1 kutsub osanike koosoleku kokku juhatus. Tulenevalt ÄS § 1771 lg-st 1 on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu

avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Hageja leiab, et kostja 18.08.2011 osanike koosoleku otsus on tühine koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu. 18.08.2011 toimus väidetavalt kostja osanike korduskoosolek, kuna 03.08.2011 toimuma määratud osanike koosolekul ei olnud esindatud vajalik arv hääli. Hageja väidab, et ei saanud kutset kummalegi koosolekule. ÄS § 172 lg 1 järgi saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et hagejale on kätte toimetatud nii 03.08.2011 kui 18.08.2011 kostja osanike koosolekute kutsed. Nimelt ilmneb kostja esitatud tõenditest, et kostja juhatuse liige UL on 22.07.2011 edastanud hagejale teate selle kohta, et 03.08.2011 kell 12 toimub OÜ L osanike koosolek (tlk 58). Kutsesse on märgud ka koosoleku toimumise koht ja päevakord. Kõnealune teatis on saadetud hagejale tähitud kirjaga aadressile Kibuvitsa 1-2 Tabasalu, 76901 Harjumaa. Kõnealune aadress on hageja registrijärgne elukoht(tlk 12), samuti on hageja ise nimetanud selle oma elukohaks hagiavalduses. Võttes arvesse, et koosoleku toimumise ajaks on märgitud 03.08.2011, on 22.07.2011 kutse saadetud selliselt, et see peaks adressaadini jõudma vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist, s.o 27.07.2011. Hageja väitel ei ole ta kõnealust kirja kätte saanud, kuid kohus on seis hal, et nähtuvalt eeltoodust on tõendamist leidnud, et UL saatis hagejale nõuetekohaselt koosoleku kutse. Seoses hageja väitega, et 22.07.2011 teade osanike koosoleku kohta ei vasta ÄS § 172 lg-st 2 tulenevatele nõuetele, kuna selles ei ole märgitud viidet kohale, kus saab tutvuda otsuste eelnõude ja põhjendustega, märgib kohus järgmist. Käesoleval juhul on kostja kinnitanud, et edastas osanike otsuse projekti hagejale 20.07.2011 e-kirja lisana (tlk 52-53). Nähtuvalt hageja 09.11.2011 seis elukohast on hageja kõnealuse osanike otsuse projekti ka kätte saanud ning sellega tutvunud. Seega oli hagejale osanike otsuse eelnõuga tutvumise võimalus tagatud. Samuti osundab kohus, et tulenevalt ÄS § 1712 lg-st 6 ei ole osanike, nõukoguvõi audiitori poolt kokku kutsutud koosoleku otsuse eelnõude kättesaadavaks tegemata jätmine osanike koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine, mistõttu ei tulene sellest alust osanike otsuse tühisuse tuvastamiseks. ÄS § 171 lg 6 kohaselt, kui osanike koosolekul ei ole esindatud äriseadustiku § 170 2. lõikes nimetatud hääled ning koosolek ei ole seetõttu otsustusvõimeline, kutsub juhatus päevakorda muutmata kokku uue koosoleku, mis on pädev otsuseid vastu võtma koosolekul esindatud häältest sõltumata. See kehtib üksnes juhul, kui uue koosoleku kokkukutsumise teade on saadetud osanikele mitte varem kui kaks päeva pärast esimest koosolekut ja mitte hiljem kui kümnendal päeval pärast esimest koosolekut. Käesoleval juhul on UL edastanud hagejale teate osanike korduskoosolekust 09.08.2011 tähitud kirjaga hageja aadressile (tlk 56, kviitungi originaal tlk 66). Seega vastab kutse saatmise kuupäev ÄS § 171 lg-st 6 tulenevatele nõuetele, samuti ei ole muudetud koosoleku päevakorda. Seoses hageja seis haga, et kostja on fabritseerinud tõendid, mis viitavad teate saatmisele 09.08.2011, kuna nähtuvalt Haabersti kandekeskuse saadetise aruandest on vastav kiri postitatud alles 09.09.2011, märgib kohus, et kostja on kohtule esitanud tähtkirjade saatmise originaaldokumendid, millest nähtub üheselt, et kostja poolt hageja aadressile saadetud tähtkiri registreerimisnumbriga xxx on postitatud 09.08.2011 (tlk 66). Hageja viidatud saadetis, mis on postitatud 09.09.2011, kannab registreerimisnumbrit xxx, s.o tegemist on erineva kirjaga. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus,

et ei esine alust kahelda, et kostja esitatud tõendid tähtkirja saatmise kohta on autentsed ning 18.08.2011 toimuva osanike koosoleku kutse postitati kostja poolt 09.08.2011. TsÜS § 69 lg 1 järgi tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kohus märgib, et kuigi kostja on esitanud Eest Posti leheküljelt nähtuvad saadetise sündmuse väljavõtted (tlk 69, 70), ei ilmne kõnealustest väljavõtetest, et hageja oleks järgi läinud tähitud kirjadele, mis sisaldasid teateid 03.08.2011 ja 18.08.2011 toimuvate osanike koosolekute kohta; sama kinnitavad hageja esitatud väljavõtted Haabersti kandekeskuse saadetise aruannetest. Tulenevalt TsÜS § 69 lg-st 2 on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Ka Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-156-05 p-s 10 asunud seis hale, et TsÜS § 69 lg 2 järgi ei pea tahteavalduse jõustumiseks olema tahteavalduse saaja igal juhul tahteavalduse tegelikult kätte saanud ega selle sisust teadlik. Samuti on Riigikohus rõhutanud, et olukorras, kus tahteavaldus edastatakse tähitud kirjaga, kuid tahteavalduse sisu ei jõua adressaadini, kuna viimane ei lähe täitud kirjale järgi, tuleb poolte õigustatud huve kaaludes selgitada, kas tahteavalduse saajani mittejõudmise riski kannab tahteavalduse tegija või saaja. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kostja juhatuse liige UL on edastanud kostja koosolekute teated tähitud kirjadega hagejale aadressile, mida hageja on ise oma elukohaksnimetanud. Seega oli hagejale tagatud mõistlik võimalus koosolekute toimumise teadetega tutvuda, kuid hageja otsustas omal riisikol talle edastatud tähitud kirjadele järgi mitte minna, mis tähendab, et tahteavaldused tuleb TsÜS § 69 lg 2 alusel lugeda siiski kättetoimetatuks, kuna tahteavalduse saajani mittejõudmise riski kandis selle saaja. Samuti peab kohus siinkohal vajalikuks märkida, et hageja ei ole esitanud ühtegi põhjendust või viidanud asjaoludele, mis oleksid takistanud tal kõnealustele teadetele postkontorisse järgi minna. Hageja on osundanud asjaolule, et kostja ei edastanud hagejale osanike koosoleku kutsed ekirjaga, kuigi see oli poolte tavapärane suhtlemise viis, samuti vahetasid hageja ja kostja esindaja e-kirju 11.08.2011, s.o pärast 09.08.2011 toimunud koosoleku teate postitamist, kuid kostja ei maininud koosolekute kohta midagi. Kohus märgib siinkohal, et nähtuvalt kostja vastusest on kostja põhjendanud koosolekute toimumisest teavitamist tähtkirja saatmise teel asjaoluga, et hagejaga telefoni ja e-kirja teel suhtlemine oli raskendatud. Samuti on kohus seis hal, et tähitud kirjaga osanike koosoleku toimumisest teavitamine vastab igati äriseadustikust tulenevatele nõuetele ning kostjal puudus kohustus lisaks tähtkirja saatmisele edastada sama kutse ka e-kirja teel. Seoses nii hageja kui kostja esitatud seisukohtade ning tõenditega, mis kajastavad kostja lepinguid kolmandate isikutega ning kõnealustest lepingutest tulenevaid kohustusi, märgib kohus, et antud asjaolud ei oma osanike koosoleku kokkukutsumise korra aspektist tähendust, mistõttu jätab kohus need tähelepanuta. Kohus leiab, et tulenevalt eeltoodust on kostja 03.08.2011 ja 18.08.2011 koosolekute toimumisest teavitamine toimunud ÄS §-des 171 ja 172 sätestatud nõuetele vastavalt, mistõttu ei esine alust 18.08.2011 koosolekul vastuvõetud otsuse tühisuse tuvastamiseks ÄS § 1771 lg 1 järgi. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Juhindudes TsMS § 386 lg-st 4 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega tühistada hagi tagamine, millega piirati Harju Maakohtu 05.09.2011 määruse alusel OÜ L juhatuse liikme UL esindusõigust selliselt, et keelati OÜ L juhatuse liikmel UL teha igapäeva majandustegevuse raamest väljuvaid tehinguid ilma kohtu nõusolekuta.

Tulenevalt TsMS § 131 lg-st 1 on hagi hind 1 595 eur. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 319,55 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lõikega 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.