Otsuse tegemise aeg ja koht 08.12.2011.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-11-8976
Tsiviilasi
Sewdbank Liising AS hagi VK vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
546,76 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank Liising AS (registrikood: 10434248, asukoht: Liivalaia 8, Tallinn 15039, tel:6310310); Hageja lepinguline esindaja: Marge G (XXX); Kostja: VK(isikukood: XXX, elukoht: XXX).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt VK`lt hageja Swedbank Liising AS kasuks välja 636 (kuussada kolmkümmend kuus) eurot ja 94 senti, millest 543,56 eurot on põhivõlgnevus, 13,53 eurot tasumata intress, 76,65 eurot hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis ja 3,20 eurot võla menetlemise tasu.
3.Mõista kostjalt VK`lt hageja Swedbank Liising AS kasuks välja viivis protsendina põhivõlgnevuselt (546,76 eurot) alates hagi esitamisest (20.06.2011.a) kuni põhinõude täieliku täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras ehk Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7% aastas.
4.Mõista kostjalt VK`lt hageja Swedbank Liising AS kasuks välja menetluskulud summas 115 (ükssada viisteist) eurot ja 04 senti, millest 47,93 eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 67,11 on hagiavalduse esitamisel täiendavalt tasutud riigilõiv. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja VKkanda.. Edasikaebamise kord
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Menetluse käik
1.Hageja kostja vastu 03.03.2011.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse 675,66 euro saamiseks. Kohus tegi 23.03.2011.a võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati käte 15.04.2011.a Kostja esitas 02.05.2011.a nõudele vastuväite, mistõttu andis Pärnu Maakohtu kohtunikuabi asja menetlemise oma 03.06.2011.a määrusega üle Viru Maakohtule.
2.Hageja esitas kohtule hagiavalduse 20.06.2011.a ning nõudis kostjalt 636,94 euro väljamõistmist. Hagiavalduses märkis hageja, et kostja elukohaks on XXX. Viru Maakohus keeldus oma 29.06.2011.a hagiavalduse menetlusse võtmisest ja edastas selle kohtualluvuse kohaselt Harju Maakohtule lahendamiseks.
3.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse oma 14.09.2011.a määrusega ja teatas pooltele, et lahendab asja lihtsustatud korras. Kostja vastas hagiavaldusele 27.10.2011.a, milles ta teatas, et soovib hagejaga sõlmida kompromissi. Kohus andis oma 15.11.2011.a mõlemale poolele täiendavalt aega seisukohtade ja tõendite esitamiseks kuni 01.12.2011.a. Kohus teatas pooltele, et kui pooled antud asjas kompromissi ei sõlmi, tehakse kohtulahend pooltele teatavaks 08.12.2011.a.
4.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Hageja nõue ja selle põhjendused
5.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja OÜ A 10.03.2008.a Ego järelmaksu müügilepingu nr XXX, mille kohaselt müüs müüja kostjale kauba, kostja aga kohustus selle eest tasuma vastavalt maksegraafikule Swedbank Liising AS-le. Lepingu üldtingimuste kohaselt pidi kostja tegema makseid iga kuu 15. kuupäeval ja intressi määraks oli 9,9% aastas.
6.Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ja hageja saatis kostjale 26.07.2009.a lepingu ülesütlemise teatises. Hageja teavitas teatises kostjat võlgnevuse olemasolust ja andis selle tasumiseks täiendava tähtaja. Hageja hoiatas, et kui võlgnevust
täiendava tähtaja jooksul ei tasuta, loeb hageja lepingu ülesöelduks. Kostja võlgnevust ei tasunud ja hageja luges lepingu üles öelduks alates 05.09.2009.a.
7.Lepingu üldtingimuste kohaselt oli hagejal õigus leping üles öelda, kui kostja pole tasunud vähemalt kolme üksteisele järgnevat graafikujärgset makset. Lepingu punkti 8.2. järgi oli hagejal õigus nõuda kostjalt rikkumise teate saamisega seonduvate kulude hüvitamist. Lepingu punkti
6.4.järgi muutusid ülesütlemisel hageja poolt kõik lepingu alusel tasumisele kuuluvad summad koheselt sissenõutavaks. Kostja võlgnevus hageja ees oli hagiavalduse esitamise ajaks 636,94 eurot, millest põhivõlgnevus oli 543,56 eurot, tasumata intress 13,53 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 76,65 eurot ja võla menetlemise tasu 3,20 eurot. Viivise arvestamisel lähtus hageja seaduses sätestatud viivitusintressi määrast. Hageja palus kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis seaduses sätestatud määra alusel.
8.Vastuseks kostja seisukohtadele leidis hageja oma 14.11.2011.a menetlusdokumendis, et hageja on proovinud kostjaga kompromissi saavutada, kuid see on ebaõnnestunud. Hageja ei ole nõus loobuma intressi või viivise nõudest, kuid ta on kostjale teinud kompromissi korras muid ettepanekuid vaidluse lahendamiseks ja pakkunud kostjale võimalust tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel. Hageja rõhutas, et lepingut sõlmides teadis kostja, et sellega kaasneb intress. Hageja küsib kostjalt viivist ainult seadusjärgses määras ning ka selles on pooled lepingus kokku leppinud. Hageja on olnud sunnitud lepingu üles ütlema ja kohtusse pöörduma kostja kohustuste täitmata jätmise tõttu. Vaatamata hageja ettepanekutele ei olnud kostja kompromissi sõlmimisega nõus. Eeltoodu tõttu jäi hageja oma nõude juurde.
9.Kohtule 30.11.2011.a esitatud menetlusdokumendis jäi hageja oma varasemate seisukohtade juurde ja rõhutas, et hageja on teinud kõik endast oleneva, et kostjaga kompromissi saavutada, kuid kostja ei ole olnud hageja pakkumistega nõus. Kostja ei ole esitanud tõendeid, milliste alusel saaks kohus kaaluda nõude vähendamist. Kostja vastuväited
10.Kostja vastas hagiavaldusele 27.10.2011.a Kostja ei vaielnud vastu hagiavalduses toodud asjaoludele ega esitanud ühtegi sisulist vastuväidet hageja põhinõudele või võla menetlemise tasu nõudele. Kostja soovis võlgnevust tasuda maksegraafiku alusel ja sõlmida selles osas hagejaga kompromissi. Kostja tõi välja, et ta viibib lapsehoolduspuhkusel ning tema sissetulek on umbes 280 eurot kuus, millega ta peab ülal pidama ennast ja kahte alaealist last. Seepärast soovis kostja sõlmida maksegraafikut ainult põhivõlgnevuse osas ja palus viivist ning intressi selle hulka mitte arvata, kuna see oleks kostjale veelgi koormavam ja raskemini talutavam. Kostja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda.
11.01.12.2011.a esitas kostja kohtule digitaalselt allkirjastatud „Teatise taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta“. Selles märkis kostja, et soovib vähendada hageja nõuet viiviste ja intresside suhtes. Kostja pere on majanduslikult raskes seisus, kuna kostja on lapsehoolduspuhkusel ja saab miinimumsummas vanemahüvitist, kuid peres on kaks last ja kaks täiskasvanut. Perel on palju kohustusi ja väikesed sissetulekud. Vahepealse töötuse tõttu on tekkinud üürivõlg korteriühistu ees, millest tasutakse igakuiselt umbes 50 eurot kuus. Kostja abikaasa sissetulek on miinimumpalk pluss 1/3 ühe ülalpeetava tõttu, kuid sissetulek ei ole kindel ja ta tasub kohustusi kohtutäiturite ees. Kostja teise lapse ise ei täida ülalpidamiskohustusi, vaid aeg-ajalt laekub midagi kohtutäiturilt. Samuti on kostjal õppelaen ja krediitkaart. Kostja tõi ka välja oma igakuiste kulutuste suuruse. Kohtuotsuse põhjendused
12.Kohus leiab, hinnates kogumis asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus kuulub tervikuna rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse
edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
13.Käesolevas asjas ei vaidle hageja ja kostja järgmiste asjaolude üle: 1) kostja ja OÜ A sõlmisid 10.03.2008.a Ego järelmaksu müügilepingu nr XXX, mille kohaselt müüs müüja kostjale koduhooldussüsteemi Kirby, kostja aga kohustus selle eest tasuma vastavalt maksegraafikule Swedbank Liising AS-le; 2) Ego järelmaksu lepingu üldtingimuste kohaselt pidi kostja tegema makseid iga kuu 15. kuupäeval ja intressi määraks oli 9,9% aastas; 3) kostja jättis oma lepingulised kohustused nõuetekohaselt täitmata, mistõttu saatis hageja kostjale 26.07.2009.a lepingu ülesütlemise teatise; 4) hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles alates 05.09.2009.a.
14.Hageja on oma hagiavalduses välja toonud, et lepingu üldtingimuste punkti 8.2. järgi oli hagejal õigus nõuda kostjalt rikkumise teate saamisega seonduvate kulude hüvitamist. Lepingu üldtingimuste punkti 6.4. järgi muutusid ülesütlemisel hageja poolt kõik lepingu alusel tasumisele kuuluvad summad koheselt sissenõutavaks. Hageja tõi hagiavalduses välja, et kostja võlgnevus hageja ees oli hagiavalduse esitamise ajaks 636,94 eurot, millest põhivõlgnevus oli 543,56 eurot, tasumata intress 13,53 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 76,65 eurot ja võla menetlemise tasu 3,20 eurot
15.Kostja ei ole hageja ülaltoodud väidete suhtes vastuväiteid esitanud. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et poolte vahel sõlmitud lepingu osaks olid hageja poolt viidatud üldtingimused. Kostja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet hageja põhinõudele ega selle suurusele, samuti võla menetlemise tasu nõudele. Seega on kostja hageja väited nõude olemasolu ja selle suuruse kohta omaks võtnud. TsMS § 231 lg 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldusest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Eeltoodu alusel tuleb hageja nõue kostja vastu põhinõude ja võla menetlemise tasu osas rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevusena 543,56 eurot ja võla menetlemise tasuna 3,20 eurot.
16.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et hagejal on õigus nõuda kostjalt lisaks põhinõudele ja võla menetlemise tasule viivist ning intressi. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja viivise ja intressinõude arvestusele. Seega on kostja ka antud osas hageja nõude omaks võtnud, kuid kostja on soovinud, et hageja kompromissi korras loobuks viivise ja intressi nõudest. Hageja ei olnud nõus kompromissi ja viivise nõudest loobuma, mistõttu kostja esitas kohtule 01.12.2011.a menetlusabi teatise.
17.Kohus selgitas kostjale oma 01.12.2011.a e-kirjas (toimiku lk75), et antud asjas ei ole kostja menetlusabi saamise taotlust esitanud ning hageja viivise ja intressi nõude vähendamise avaldus ei kujuta endast menetlusabi taotlemist TsMS § 180 mõistes. Kohus selgitas kostjale, et kostjal tuleb viivise ja intressi nõude vähendamise taotluse esitamisel tõendada neid asjaolusid, millele tuginedes ta soovib, et kohus viivist ja intressi vähendaks.
18.Vaatamata kohtu selgitusele ei esitanud kostja kohtule ühtegi täiendavat menetlusdokumenti ega tõendit. Kohus leiab, et vaatamata ebakohasele vormile võib kostja poolt 01.12.2011.a esitatud menetlusabi teatist käsitleda kostja avaldusena, milles ta soovib, et kohus vähendaks viivist ja intressi kostja raske majandusliku olukorra tõttu. Kostja on kirjeldanud teatises neid asjaolusid, millele tuginedes ta viivise ja intressi vähendamist soovib.
19.Kohus on juba käesolevas asjas osundanud, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja jättis hageja ees oma lepingulised kohustused täitmata. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et
pooltevaheline leping nägi kostjale ette viivise ja intressi tasumise kohustuse. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks seaduses sätestatud intress, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Poolte vahel sõlmitud Ego järelmaksu müügilepingu punkti 4 (toimiku lk 16) kohaselt oli lepingujärgseks intressimääraks 9,9% aastas. Võlaõigusseadus ega ükski teine õigusakt ei võimalda kohtul kostja taotluse alusel vähendada intressi, mille tasumises on pooled lepingus kokku leppinud. Seega leiab kohus, et kohtul puudub võimalus vähendada hageja intressinõuet kostja taotluse alusel. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja intressinõue kostja vastu rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasumata jäänud intress summas 13,53 eurot.
20.VÕS 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
21.Käesolevas asjas on kostja sisuliselt tuginenud sellele, et kohtul tuleks tasumisele kuuluvat leppetrahvi vähendada kostja majandusliku seisundi tõttu. Kohtule esitatud teatises on kostja oma majanduslikku seisundit kirjeldanud, kuid ei ole kirjeldatud asjaolude tõendamiseks kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit vaatamata sellele, et kohus selgitas kostjale oma väidete tõendamise vajadust. Ainuüksi kostja enda seletuste alusel ei saa kohus lugeda tõendatuks kostja väiteid tema enda ja tema abikaasa sissetulekute ega kohustuste kohta.
22.Leppetrahvi või viivise vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus (RK TKo 14.06.2005.a nr 3-2-1-66-05, p 16). Kohus leiab, et käesolevas asjas puudub põhjus vähendada kostjalt väljamõistetavate viiviste summat. Kohus lähtub sellest, et hageja on viivise arvestamisel tuginenud seaduses sätestatud määrale ning sissenõutavaks muutunud viivise summa on märkimisväärselt väiksem põhivõlgnevuse enda summast. Kostja poolt on lepinguline kohustus jäänud täitmata oluliselt suuremas ulatuses, kui on hageja soovitud viivis. Rahalise kohustuse täitmise viivitamisel makstav viivis peaks hüvitama võlausaldajale viivitamisest tuleneva kahju, sest kuna kostja ei täitnud oma kohustust õigeaegselt, ei saanud hageja rahalisi vahendeid kasutada mõnel muul moel tulu teenimiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja viivisenõue kuulub tervikuna rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 76,65 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni seaduses sätestatud viivisemäära alusel.
23.Hageja on palunud mõista kostjalt hagi rahuldamise korral välja menetluskulud. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv summas 115 eurot ja 04 senti, millest 47,93 eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 67,11 on hagiavalduse esitamisel täiendavalt tasutud riigilõiv. Muus osas ei ole hageja kohtule menetluskulude tasumise nõuet esitanud. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kooskõlas § 405 lõike 1 punktiga 3 võib kohus lihtmenetluse asjas tehtavas otsuses kindlaks määrata hüvitatavate menetluskulude suuruse. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv summas 115,04 eurot. Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.