Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tsiviilasi nr 2-10-59449

Tsiviilasi nr 2-10-59449

rahalise vastutusena selliselt, et liitumispunkt asub Meieri kinnistul xxxx:xxx:xxxx asuvas puurkaevu nr xxxx pumbamajas.

katastritunnusega

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hageja ei olnud teiste trassi läbivate kinnistute omanik ega omanud servituuti võõrale maale ehitamiseks. Loksa vallale ehitusloa saamiseks esitatud projektis on sees, et vee- ja kanalisatsioonivarustuse jaoks tehakse eraldi VK-projekt. Selle VK-projekti järgi ei ole ehitusluba väljastatud. Ebaseadusliku trassi ehitamisega ei saa lugeda tasutuks hageja poolt veevärgiga liitumistasu. MTÜ Leesi Külaseltsi juhatus otsustas 10.01.2007.a. liitumistasu maksmise küsimuse ning sellest oli teadlik ka hageja. Kostja leiab, et hagejal lasus kohustus oma detailplaneering tegelikkusega vastavusse viimiseks siis, kui ta nõustus uue liitumispunktiga Kaasiku-Meieri trassist (14.09.2009.a otsus). Hageja projekteerimistingimused on välja antud hagejale ega laiene kostjale. Hageja nõue liitumispunktile Meieri kinnistu pumbamajas on vastuolus kehtiva seadusandlusega. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadusest (ÜHKS) § 151 p 3 lg 4 välistab võimaluse, et kinnistu veevärgile enne veearvestit on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus. Ühendus kaasiku-Meieri trassist on tehtud hageja enda soovil ja heakskiidul. Hageja projekteerimistingimused on antud üksnes Si kinnistule, mitte sellest väljapoole. Seega ei saa hageja määrata oma liitumispunkti võõrale maale ilma maaomaniku nõusolekuta. A. Ruusi maadele ei ole ühtegi ehitusluba mistahes ehitise ehitamiseks hageja kasuks antud. Hageja on kooskõlastanud Kaasiku-Meieri veetrassi projekti, kus Si kinnistu liitumispunkt on Si kinnistul. Kaasiku-Meieri trassi kooskõlastus on hilisem ebaseadusliku Si-Meieri trassi ehitamisest, seega on kostjal õigus liitumispunkt viia seaduslikult ehitatud trassile, mis on hetkel hageja kaasomandis. Hageja on ise teinud töid uue liitumispunkti kasutusele võtmiseks. Hageja on võimaldanud paigaldada veemõõtja. Hagejal oli ja on tagatud veevarustus Meieri kinnistul asuvast puurkaevust läbi Kaasiku-Meieri trassi. Kostja on järjepidevalt soovinud sõlmida kirjalikku lepingut hagejaga, et hageja täidaks ÜVKS tulenevaid tarbija kohustusi. Maakohtu otsus Kohus rahuldas hagi osaliselt, tuvastades, et S V ja MTÜ Leesi Külaselts vahel on tähtajatu veevarustuse kohustusega kehtiv veeteenusleping ning jättes ülejäänud hageja nõuded rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Oma otsust põhjendas kohus alljärgnevalt. Vaidlus puudub selles, et S V on Si kinnistu omanik ning et hageja veega varustamine toimus 2001/2002 aastast A. Ruusiga kooskõlastatult viimase kinnistul asuva puurkaevu kaudu. Hageja veega varustamine toimus Si-Meieri trassi kaudu kuni 2008.a. Hageja on vee eest tasunud ning kostja on selle vastu võtnud. Seega saab järeldada, et veega varustaja ja hageja vahel on veevarustuse teenuse osutamise suuline leping. Kirjaliku lepingu allkirjastamiseni ei ole pooled jõudnud. Samas ei ole tuvastatud, et hageja ja veeettevõtja vahel oleks sõlmitud liitumisleping ühisveevärgiga liitumiseks ÜVKS § 5 sätestatud tingimusel, s.o ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni liitumise eeskirja alusel. Seadus küll otseselt ei sätesta liitumislepingu vorminõuet, kuid näeb ette liitumislepingu sõlmimise ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskirja alusel, milles on märgitud liitumistaotlusele esitatavad nõuded, mis iseenesest eeldavad kirjaliku lepingu sõlmimist. Kuigi eelnevalt kohus leidis, et poolte vahel on kehtiv veega varustamise leping, ei ole selles kokku lepitud liitumispunkti asukoht Meieri kinnistul asuvas puurkaevu nr 1041 pumbamajas. Are Ruusi poolt 20.05.2001.a. antud nõusolekut hageja kinnisasja veega varustamise kohta

Tsiviilasi nr 2-10-59449

Meieri kinnistul asuvast puurkaevust ei saa kuidagi käsitleda liitumispunkti asukoha kindlaksmääramisena. ÜVKS § 3 lg 2 sätestab, et liitumispunkt on ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga, 2001.a. oli Leesi küla veetrassi omanik Kuusalu vald. Ka ei tõenda liitumispunkti kindlaksmääramist eramuprojektis märgitu. Ehitusprojektis on veevarustuse kohta märgitud, et veesõlme asukoht on Meieri kinnistul asuvas pumpla vaatluskaevus ning vee-ja kanalisatsioonivarustus lahendatakse eraldi VKprojektiga. Kommunikatsioonide paigaldamise skeem koostati 2001.a. Ardico Projekt poolt. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et VK-projekti järgi oleks väljastatud ehitusluba. Samas Si kinnistule väljastatud ehitusluba oli antud üksnes elamu ehitamiseks, mitte veetrassi ehitamiseks. Seega saab kohus lugeda tuvastatuks poolte vahel tähtajatu veevarustuse kohustusega veeteenuslepingu olemasolu, kuid mitte liitumislepingu olemasolu ega liitumispunkti asukohaks Meieri kinnistul katastritunnusega 4231:001:1351 asuva puurkaevu nr 1041 pumbamaja. Samuti ei saa kohus kohustada kostjat andma veeettevõtjana tahteavaldus hageja alalist veevarustust tagava liitumis- ja veeteenuslepingu sõlmimiseks ilma täiendava rahalise vastutusena selliselt, et liitumispunkt asub Meieri kinnistul katastritunnusega xxxx:xxx:xxxx asuva puurkaevu nr xxxx pumbamajas. Hageja väide, et ta on kandnud veetrassi ehitamisega eelnevalt kulutusi ning seetõttu ei ole õiglane temalt veel kord nõuda liitumistasu, on põhjendamata. Liitumistasu tasumise kord määratakse kindlaks ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumise eeskirjas, mille kinnitab ÜVKS § 5 lg 21 p 4 kohaselt kohaliku omavalitsuse volikogu. Peale selle, kostja väitel on käesoleval ajal hagejale tagatud veevarustus Kaasiku-Meieri trassist, kus on kinnistu liitumispunkt Si kinnistul. Hageja ei ole seda ümber lükanud. Kuusalu vald on Leesi küla piirkonnas määranud vee-ettevõtjaks MTÜ Leisi Külaseltsi, kellel on õigus kehtestada veega varustamise tasumäärad ning arvestuse kord. Juhul kui hageja leiab, et temal on tekkinud kahju seoses veetrassi ehitamise ning selle mitteseadustamisega, siis on hagejal õigus taotleda temale tekitatud kahju hüvitamist selle põhjustajalt. Kuna kohus jätab hageja nõuded, mis käsitlesid veega varustamist Si-Meieri veetrassi kaudu liitumispunktiga Meieri kinnistul asuvast puurkaevust nr 1041, rahuldamata siis tulenevalt TsMS § 386 lg 4 tuleb Harju Maakohtu 08.12.2010.a määrusega tagatud hagi tagamine tühistada. Apellatsioonkaebus Hageja leiab, et maakohus on otsust tehes rikkunud oluliselt menetlusnorme ja kohaldanud valesti materiaalõigusnorme. Kohtu järeldus liitumislepingu ja – punkti puudumise kohta on vastuolus järeldusega veeteenuslepingu olemasolu kohta. Olukorras, kus kehtib tähtajatu veevarustuse kohustusega veeteenusleping, peab kindlasti eksisteerima mingisugune punkt, mille kaudu kinnistut veega varustada, mis eeldab kehtiva liitumislepingu olemasolu. Hageja on hagiavaldusega koos esitanud kohtule tõendid, millest nähtub kostja otsene soov, nõustumus ja tahe selle asjaolu kohta, et liitumispunkt asub Meieri kinnistul asuvas pumbamajas. Kohus ei ole neile tõenditele tähelepanu pööranud. Asjaolu, et poolte vahel on olemas kehtiv liitumisleping tuleneb hageja arvates ka kehtivast materiaalõigusest ehk maakohus on jätnud ÜVKS § 8 lg 1 sätestatud normi ebaõigesti tähelepanuta, mis on viinud

Tsiviilasi nr 2-10-59449

asjas ebaõige otsuse tegemiseni. Kohus on Planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 1 p 7 sätestatud normi jätnud ebaõigesti kohaldamata ega ole andnud asjas mitte mingisugust hinnangut detailplaneeringule kui dokumentaalsele tõendile. Mõiste „veevarustus“ hõlmab ka torustiku (Asjaõigusseadus § 158 lg 1) jm seadmete rajamist. Kuna Are Ruus on andnud oma nõusoleku veevarustuse kohta ja veetrassi asukoht on näidatud detailplaneeringul, siis on selge, et ta on arvestanud asjaoluga, mille kohaselt veetrassil on ühenduskoht (vt. ka Euroopa Kohtu 17.05.1977 lahend kohtuasjas C- 442/05). Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et antud nõusolek sisaldab endas nõustumust kui tahteavaldust TsÜS § 68 lg 2 mõttes. Kohus on leidnud, et hageja kinnistut varustava Si-Meieri veetrassi ehitamiseks puudub ehitusluba. Hageja põhjendas kohtule 25.04.2011.a esitatud menetlusdokumendis, et trassi ehitamise ajal oli tehnovõrkude rajamine kohaliku omavalitsuse kohustus. Seda kohustust on käsitlenud ka Riigikohtu Halduskolleegium lahendis nr 3-3-1-35-04. Hageja ei saa ega pea vastutama KOV kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Samuti põhjendas hageja, et veetrassile laieneb S Vle väljastatud ehitusluba vastavalt Vabariigi Valitsuse 18.02.1997 määrusele nr 41 kinnitatud «Ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavad nõuded». Määruse p 18 ja 19 kohaselt oli ehitusloa saamiseks nõutav tehnovõrkude koondplaani esitamine. Selline plaan hageja kinnistule rajatud hoone projektis sisaldub. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta hageja faktiliste väidetega ehitusloa olemasolu kohta ei nõustu. Maakohus jättis valesti Ehitusseaduses (EhS) § 15 lg 2 ja lg 1 p 2 sisalduvad normid tähelepanuta ja asus ebaõigele seisukohale, nagu puuduks Si- Meieri trassil ehitusluba. Tõsiasi, et Si-Meieri veetrassil on ehitusluba olemas, nähtub Kuusalu Vallavalitsuse 09.06.2011.a korraldusest nr 403. Väide, et hageja kinnistu varustamine on tagatud Kaasiku-Meieri trassi kaudu, ei ole millegagi tõendatud ega vasta objektiivsele tegelikkusele. Objektiivsele tegelikkusele vastab aga tõsiasi, et kuni kehtiva detailplaneeringu muutmiseni ei ole hageja kinnistu liitumispunkti asukoha muutmine seaduslikult võimalik. Et Kaasiku-Meieri trass ei ole rajatud ühegi kehtiva detailplaneeringu alusel, ei ole selle trassi kaudu ühisveevärgiga liitumine või olemasoleva liitumise muutmine võimalik. Maakohtu otsuse sedastus, nagu puuduks kohtul võimalus kohustada kostjat andma tahteavaldus liitumis- ja veeteenuslepingu sõlmimiseks ilma täiendava rahalise vastutasuta, on ebaõige. Sellise järelduse tegemisel on kohus rikkunud ÜVKS § 6 lg 9 sätestatud materiaalõigusnormi. Kohtule esitatud Kuusalu Vallavolikogu 28.11.2007 korraldusest nr 74 nähtub, et kostjale on võõrandatud Leesi küla veetrass tasuta. Seega on kohtule esitatud tõenditest ilmne, et kostja ei ole teinud veetrassi rajamiseks mitte mingeid kulutusi, mistõttu puudub tal ÜVKS § 6 lg 8 ja lg 9 tulenevalt õigus hagejalt liitumistasu nõuda. Kohus ei või otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Nimelt on kohus leidnud otsuses muuhulgas, et 2001.a. oli Leesi küla veetrassi omanik Kuusalu vald. Sellist asjaolu ei ole kumbki pool menetluses esile toonud ja see ei vasta ka objektiivsele tegelikkusele, sest 2001.a. ei eksisteerinud sellis nähtust nagu Leesi küla veetrass. Leesi külas oli 2001.adetsembris ainult üks veetrass, mille rajas hageja oma kinnistu veega varustamiseks. See trass kuulus 2001.a. ja kuulub tänaseni hagejale. Kuna hageja on rajanud selle enda kulul, ei ole võimalik nõuda temalt täiendavat liitumistasu iseenda kuludega rajatud trassi eest. Eeltoodust tulenevalt palub hageja tühistada Harju Maakohtu 17.06.2011.a otsus hagi rahuldamata jäänud osas ning teha tühistatud osas asjas uus otsus, millega tuvastada, et poolte vahel on olemas veeteenuse osutamiseks vajalik liitumisleping liitumispunktiga Meieri

Tsiviilasi nr 2-10-59449

kinnistul, katastritunnusega nr xxxxx:xxx:xxxx, puurkaevu nr xxxx pumbamajas. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et liitumislepingut ei ole, kohustada kostjat andma tahteavaldus liitumislepingu sõlmimiseks ilma täiendava rahalise vastutasuta selliselt, et liitumispunkt asub Meieri kinnistul, katastritunnusega nr xxxxxx:xxx:xxxx, puurkaevu nr xxxx pumbamajas. Samuti palub hageja mõista enda menetluskulud välja kostjalt. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb edasikaevatud osas tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu, mis tõi kaasa asjas vale otsuse. Ringkonnakohus saab asjas teha uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Vaidlustamata asjaolude kohaselt: - Poolte vahel on veeteenuse osutamise leping; - Hagejale kuulub Kuusalu vallas Leesi külas Si kinnistu, millel asub elamu ja Si-Meieri veetrass; - Si kinnistu katastriüksuse detailplaneering kinnitati Loksa vallavolikogu otsusega 19.06.2002 ja kinnistu veega varustamine toimus Meieri kinnistul asuvast puurkaevust; - Kõik Si-Meieri veetrassi väljaehitamiskulud kandsid Si ja Lääne-Viive kinnistu omanikud 2001 aastal; - 06.06.2006 moodustati kostja, kostja põhikirjaliseks ülesandeks on Leesi külaelanike ja kostja liikmete veega varustamine; - Kostjale anti 2007 üle tasuta Loksa valla poolt rajatud veetrassid ja Kuusalu vallavolikogu otsusega kinnitati kostja 25.02.2009 Kuusalu vee-ettevõtjaks; - Meieri-Kaasiku veetrassil ei ole käesoleval ajal kasutusluba; - Hageja on tasunud kostja poolt esitatud arve alusel vee eest ja abonenttasu; - 24.05.2010 saatis kostja hagejale teatise, et lõpetab Si-Meieri trassist vee edastamise ja varustab hagejat ainult Meieri-Kaasiku veetrassist; Hageja tugines peamiselt järgmistele seisukohtadele: - Naaberkinnistu Meieri omanik A. Ruus andis detailplaneeringu kinnitamisel kirjaliku nõusoleku, et Si kinnistu veevarustus toimub Meieri kinnistu puurkaevust. Vastuseisu ei ilmutanud A.Ruus kuni 2001, oli tööde teostamise juures ja osales neid; - Si kinnistu veega varustamine toimus kokkuleppel puurkaevu omaniku A.Ruusiga; - Kostja nõuab teise trassi (Meieri-Kaasiku) ja liitumispunkti kasutamist ja liitumistasu 7 000 kr tasumist hagejalt; - Kostja on lõpetanud Si kinnistu veega varustamise; - Meieri-Kaasiku veetrassiga ühendamine tooks hagejale kaasa kulutused 5 136 eurot; - A.Ruus ei ole Si-Meieri veetrassi demonteerinud. Kostja tugines peamiselt järgmistele seisukohtadele: - A.Ruus ei ole andnud trassi asukoha kooskõlastust; - Si-Meieri veetrass on ehitatud ebaseaduslikult, sellel puudub ehitusluba osas, mis jääb Si kinnistust väljapoole. - Hageja ei ole ebaseadusliku trassi ehitamisega tasunud liitumistasu veevärgiga liitumiseks; - 2009 kasutas hageja vett kahest trassist, mistõttu tekkisid veemõõtmisega probleemid;

Tsiviilasi nr 2-10-59449

-

Kostja ei nõua liitumistasu tasumist, vaid leping fikseerib, et hageja ei ole seda tasunud; Hageja ei esita mõõdikute näite ja tasub suvalisi summasid omal äranägemisel. Hagejale on tagatud veevarustus ühisveevärgi hallatavast Meieri puurkaevust läbi Kaasiku-Meieri trassi. Si-Meieri trassi kasutuskõlblikuks seadmine toob kaasa märkimisväärsed kulutused; A.Ruus on Si-Meieri veetrassi demonteerinud.

Maakohus jättis hagi rahuldamata vaidlustatud ulatuses järgmistel põhjustel: - Poolte vahel ei ole sõlmitud liitumislepingut ühisveevärgiga liitumiseks ÜVKS § 5 sätestatud tingimustel, mis eeldab kirjaliku lepingu sõlmimist. - Puudub poolte kokkulepe, et liitumispunkti asukoht on Meieri kinnistul asuvas puurkaevu nr 1041 pumbamajas; - 20.05.2001 A.Ruusi nõusolekut ei saa vaadelda liitumispunkti asukoha kindlaksmääramisena; - 2001 oli Leesi küla veetrassi omanik Kuusalu vald; - Ehitusprojektis (I kd, tl 122-124) märgitu ei tõenda liitumispunkti kindlaksmääramist; - Ei ole tõendatud, et VK-projekti järgi oleks väljastatud ehitusluba, Si kinnistule väljastatud ehitusluba ei hõlmanud luba ehitada veetrassi; - Liitumistasu nõudmine ei ole ebaõiglane, kuigi hageja on kandnud veetrassi ehitamisega eelnevalt kulutusi, sest kostjal on õigus kehtestada veega varustamise tasumäärad ja arvestuse kord ning nõuda liitumistasu (ÜVKS § 5 lg 21 p 4). Vaidlus oli poolte vahel selles, kas hageja rajatud Si-Meieri trass on seaduslik, kas hagejal on õigus nõuda oma kinnistu veega varustamist Si-Meieri veetrassist vastava liitumiskohaga või on hageja kohustatud liituma Meieri-Kaasiku veetrassiga kostja poolt märgitud liitumiskohas olukorras, kus Meieri-Kaasiku veetrassil pole veel käesoleval ajal kasutusluba. Hageja õiguslik huvi kasutada enda poolt ehitatud Si-Meieri veetrassi tuleneb asjaolust, et hageja peaks kandma uue veetrassiga liitumisel täiendavaid kulutusi ja kostja nõuab temalt liitumistasu. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja on ÜVK teenuse osutaja ja poolte vahel on suuline kehtiv veega varustamise leping. Hageja on esitanud tuvastusnõude, paludes tuvastada, et poolte vahel on alalise veevarustuse kohustusega kehtiv liitumis- ja veeteenusleping kehtiva detailplaneeringuga määratud ja liitumispunktiga, mille asukoht on Meieri kinnistul katastritunnusega 4231:001:1351 asuvas puurkaevu nr 1041 pumbamajas. Maakohus tuvastas, et poolte vahel on tähtajatu veevarustuse kohustusega kehtiv veeteenusleping, kuid jättis hageja ülejäänud nõuded rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et kohtu järeldus liitumislepingu ja –punkti kohta on vastuolus järeldusega veeteenuslepingu olemasolu kohta, sest olukorras, kus puudub liitumispunkt ja liitumine veevärgiga, ei ole võimalik veevarustust tagada (ÜVVK § 8 lg 1). Maakohus on rikkunud nõuet hinnata kõiki kogutud tõendeid ja põhjendada vajadusel nendega mittearvestamist (TsMS § 442 lg 8). Kostja ei soovi osutada veeteenust läbi hageja poolt rajatud Si-Meieri trassi hageja poolt taotletud liitumiskohaga, vaid leiab, et hagejat tuleb veega varustada läbi kolmandate isikute poolt aprillis 2009 rajatud Kaasiku-Meieri trassi ja vastava liitumispunkti kaudu. Seega on vaidlus poolte vahel lepingu tõlgendamises ehk selles, millise trassi ja liitumispunkti kaudu on kostjal kohustus hagejale vett anda. Lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses, samuti võivad need tuleneda ka lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest (VÕS § 23 lg 1 p 2 ja 4).

Tsiviilasi nr 2-10-59449

Vaidlust ei ole selles, et Loksa vallavolikogu otsusega nr 27 (I kd, tl 7) kinnitati 19.06.2007 hageja kinnistu detailplaneering ja 20.mai 2001 andis A.Ruus Si ning Viive kinnistute osas koostamisel oleva detailplaneeringu jaoks kooskõlastuse veega varustamiseks enda kinnistul asuvast puurkaevust (I kd, tl 9). Kostja on leidnud, et nimetatuga ei andnud A.Ruus nõusolekut veetrassi ja liitumispunkti rajamiseks enda kinnistule, samas ei ole kostja vastu vaielnud hageja väitele, et A.Ruus nägi pealt ja osales selle veetrassi rajamisel tehtavates töödes. Kuna veega varustamine tähendab ka selleks vajaliku trassi rajamist, pidi A.Ruus ringkonnakohtu hinnangul arvestama sellega nõusoleku andmisel, et kooskõlastus hõlmab ka luba rajada veetrass liitumispunktist hageja kinnistuni. Hageja kinnistu detailplaneeringus (I kd, tl 39) ja Loksa valla projekteerimistingimustes (I kd, tl 41) nende koostoimes nähtub, et veevarustus majandus-joogiveega toimub elamukrundil Meieri kinnistul asuvast puurkaevust. Õige on maakohtu sedastatu, et S.V eramu projekti (I kd, tl 122-124) kohaselt pidi lahendatama vee- ja kanalisatsioonivarustus eraldi VK-projektiga ja 30.08.2002 välja antud ehitusluba nr 70 (I kd, tl 10) ei sisalda luba ehitada veetrassi. Küll on eramu projektis märgitud veemõõdusõlme asukohaks Meieri kinnistu asuva pumpla vaatluskaev. Kuna detailplaneering kehtestatakse muuhulgas tehnovõrkude ja – rajatiste asukoha määramiseks, veetrassi ehitamise ajal kehtinud PES § 47 kohaselt oli veetrassi ehitamine kohaliku omavalitsuse kohustus, ei saa hagejale ette heita veetrassi ehitamist ilma loata. Kuusalu vallavalitsuse otsusest (II kd, tl 9-11) nähtub, et 09.06.2011 on otsustatud mitte väljastada täiendavat ehitusluba Leesi külas Meieri kinnistul asuvast puurkaevust kuni Si kinnistuni veetorustiku ehitamiseks, kuna rajatisel on kehtiv ehitusluba. Seega on ekslik maakohtu järeldus, et Si-Meieri veetrassil puudus ehitusluba. Vaidlust ei ole selles, et Kuusalu vallavolikogu võõrandas oma 28.11.2007 otsusega nr 74 kostjale Leesi küla veetrassi (I kd, tl 12-13) ja kostja on vee-ettevõtja ÜVVKS § 7 mõttes Kuusalu vallas alates 25.02.2009 (I kd, tl 11, 14, 15). Seega võõrandati Leesi küla veetrass kostjale juba enne vee-ettevõtjaks kinnitamist. Asjaolu, et kostja oli ÜVK omanik ja osutas teenust hagejaga sõlmitud lepingu alusel Si-Meieri veetrassi kaudu Meieri kinnistul asuvast liitumispunktist kinnitab kostja poolt hagejale 30.06.2007 tarbitud vee eest tasumiseks esitatud arve (I kd, tl 24), mille hageja tasus (I kd, tl 25), kostja vastus hagejale (I kd, tl 118-119) ja kostja poolt 30.06.2008 väljastatud ühisveevärgi tehnilised tingimused (I kd, tl 130). Kohtuotsustega pooltevahelises vaidluses tsiviilasjas 2-09-5341 on tuvastatud pooltevahelise lepingulise suhte olemasolu hageja veega varustamiseks (I kd, tl 16-23, 48-55 Vaidlust ei ole selles, et lepingu alusel osutas kostja hagejale nimetatud trassi ja liitumispunkti kaudu veeteenust kuni 2008 aasta lõpuni, nimetatut kinnitab ka A.Ruusi teatis Põhja Politseiprefektuuri Harju osakonnale (I kd, tl 31-32). 05.02.2010 Tallinna Ringkonnakohtule adresseeritud apellatsioonkaebuses tsiviilasjas nr 2-09-5341/21 on kostja tuginenud asjaolule, et veevarustus toimub A.Ruusi Meieri kinnistul oleva puurkaevu kaudu, kus asub liitumispunkt kinnistu veetrassile, mille kaudu kinnitati detailplaneeringus Si kinnistu veega varustamine (I kd, tl 29-30). 30.06.2008 on kostja esitanud hagejale ühisveevärgi tehnilised tingimused liitumispunktiga Meierei kinnistul asuvas pumbamajas ja kohustusega mh tasuda liitumistasu 7 000 kr (tl 26), liitumistasu nõue nähtub ka poolte kirjavahetusest (I kd, tl 27-28) ja 10.mai 2010 liitumislepingust (I kd, tl 42-43). Aktist (I kd, tl 33) nähtub, et kostja avas 29.04.2009 ühenduse pumbamajas Meieri kinnistul ja taastas Si kinnistu veevarustuse, sulgedes samal ajal liitumispunkti Kaasiku trassi osas. 10.05.2010 kostja kirjast hagejale (I kd, tl 38) nähtub kostja teade, et alates 24.05.2010 varustab kostja hagejalt veega ainult Meieri-Kaasiku veetrassi kaudu. 28.03.2007 Leesi küla koosoleku protokollist (I kd, tl 114-115) ning kostja kinnitusest

Tsiviilasi nr 2-10-59449

apellatsioonikohtu istungil nähtub, et Meieri-Kaasiku veetrassi rajas ja finantseeris Tõnis Tamme. Leesi küla Kuusalu vallavalitsuses 14.01.2009 toimunud protokolli kohaselt (I kd, tl 80) on hageja nõus veetrassiga liituma, kui kostjal on korras lepingud ja õigus vett müüa. Hageja on tuginenud menetluses asjaolule, et kostjale ei ole väljastatud Meieri-Kaasiku veetrassi osas kasutusluba. Kostja seda apellatsioonikohtu istungil ei eitanud. Nimetatud tõenditest saab teha järelduse, et poolte vahel sõlmiti ÜVK leping Si-Meieri trassi kaudu liitumispunktiga vastavalt kehtivale detailplaneeringule Meieri kinnistul. Hageja on tuginenud asjaolule, et uue trassiga liitumine tooks talle kaasa olulisi kulutusi ja on esitanud vastavad tõendid (I kd, tl 131-133). Kostja kulutuste tekkimisele vastu ei ole vaieldnud. Kostja ringkonnakohtu istungil esitatud väited, et vana trass hakkas lekkima ja A.Ruus on selle demonteerinud, jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta, kuna maakohtus kostja sellele ei tuginenud ega ole põhjendanud ja põhistanud uue asjaolu esitamise lubatavust. Lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses, samuti võivad need tuleneda ka lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest (VÕS § 23 lg 1 p 2 ja 4). Ringkonnakohus arvestab poolte lepinguliste kohustuste määratlemisel järgmiste asjaoludega: poolte pikaaegset praktikat hageja veega varustamisel Si-Meieri veetrassi kaudu; hageja poolt Si-Meieri veetrassi rajamist ja vastavate kulude kandmist koos kolmanda isikuga; hagejal täiendavate kulutuste tekkimist uue liitumispunkti- ja trassiga liitumisel; kostjal kasutusloa puudumist uue trassi osas. Eeltoodu tõttu asub ringkonnakohus seisukohale, et kostjal on kohustus tagada liitumis- ja veeteenuslepingu täitmine kehtiva detailplaneeringuga määratud ja liitumispunktiga, mille asukoht on Meieri kinnistul katastritunnusega 4231:001:1351 asuvas puurkaevu nr 1041 pumbamajas (VÕS § 76 lg 1 ja 2). Tulenevalt asjaolust, et hageja on esitanud tuvastusnõude selle asjaolu tuvastamiseks, kuulub hagi rahuldamisele. Seoses nimetatud nõude rahuldamisega ei analüüsi ringkonnakohus hageja teist alternatiivset nõuet (TsMS § 442 lg 8 viies lause). Arvatavasti tulenes maakohtu järeldus, et Leesi küla veetrass kuulus Kuusalu vallale toimiku lk 12-13 olevast sellekohasest tõendist. Hageja esitas tõendi selle kohta, et otsusega anti 2007 aastal kostjale üle tasuta Loksa valla poolt rajatud veetrassid, mitte Kuusalu valla poolt rajatud veetrassid. Nimetatud tõendi ebaõige hindamine ei ole iseenesest toonud kaasa ebaõiget kohtulahendit. Käesolevas vaidluses ei oma tähendust: - hageja poolt veenäitude esitamine ja arvete tasumise korrapärasus, mistõttu tähendust ei oma kostja kirjad hagejale (I kd, tl 82-85). - hageja ehitatud veetrassi seaduslikkusega seonduvad järgmised tõendid: korralduse eelnõu koos lisadega (I kd, tl 86-94), kuna tegemist on projekti, mitte kehtiva dokumendiga; kirjavahetus veetrassi olemasolu kohta ehitusregistris (tl 97); Meieri-Si veetrassi tööde tehniline joonis (I kd, tl 121, 157, 191), hageja kirjavahetus Kuusalu vallavalitsusega (I kd, tl 125-126, 167-168) ja kostjaga ühisveevärgi teenuse kasutamise taotluse menetlusest (I kd, tl 136-137), tööde teostamise akt (I kd, tl 158, 192), ehituse töövõtuleping (I kd, tl 159-160), ajalehe Sõnumitooja artikkel (I kd, tl 161-163), arve-saateleht (I kd, tl 164), ÜVK liitumise kord ja selle eeskiri (I kd, tl 169-170), asendiplaan (I kd, tl 188), kinnistusraamatu väljavõte (I kd, tl 189), ehitusregistri väljavõte (I kd, tl 190), A.Ruusi e-kiri (I kd, tl 44) ja pöördumine Kuusalu vallavalitsuse poole (I kd, tl 45-46) ning vastus sellele (I kd, tl 47) - Jaagupi kinnistut läbiva veetrassiga seotud tõendid: detailplaneeringu väljavõte (I kd, tl 116117, 138-143)

Tsiviilasi nr 2-10-59449

- liitumistasu nõudmine kostja poolt kolmandatelt isikutelt ja sellega seonduv Leesi külakogu ja kostja koosoleku protokoll (I kd, tl 128-129), liitumisleping Kuusalu vallavalitsusega (I kd, tl 134-135), kostja juhatuse koosoleku protokoll (I kd, tl 165) - omavolilise veetarbimisega, veenäidu teatamisega ja veemõõtja paigaldamisega seonduvad tõendid: akt (I kd, tl 81), maksekorraldus (I kd, tl 95), e-kirjavahetus (I kd, tl 96), fotod (I kd, tl 175-176); maakraani plommimine ja sellega seonduvad fotod (I kd, tl 166), kostja kiri hagejale veelepingute sõlmimise kohta (I kd, tl 38) - hageja ja V.Ruusi poolt maksete tegemine kostjale ja seda kajastavad maksekorraldused 2009 aastast (I kd, tl 34-37) - Leesi küla veetrasside kandmine arengukavasse ja sellega seonduv kostja tegevusaruanne (I kd, tl 120), Leesi perspektiivse ühisveevärgi süsteemi plaan (I kd, tl 127), kostja ja A.Ruusi vaheline rendileping (I kd, tl 177-181); - Leesi küla koosolekute otsused, kuna tegemist ei ole vaidluse poolte või avaliku halduse kandja otsustega (I kd, tl 114-115) Maakohtu otsust tuleb seoses hageja nõude rahuldamisega muuta menetluskulude jaotuse osas ja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda (TsMS § 173 lg 3). Apellatsioonkaebuse rahuldamisest tulenevalt jäävad apellatsioonimenetluse kulud täies ulatuses kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Iko

Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.