Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. Hagejale kuulub Kuusalu vallas Leesi külas XXXkinnisasi. XXX Volikogu XXXotsuse nr XXX alusel kinnitati hagejale kuuluva XXXkatastriüksuse detailplaneering, mille kohaselt toimub XXXkinnistu veevarustus XXX kinnistul asuvast puurkaevust. XXX kinnistu omanik on AR. Detailplaneeringu kooskõlastamisel andis AR kirjaliku nõusoleku, et XXXkinnistu veevarustus toimub XXX kinnistu puurkaevust nr XXX. XXXkinnisasjale on ehitatud elamu ja veetrass, mis pooltevahelises suhtluses on tuntud kui XXXveetrass. Kõik veetrassi väljaehitamisega seotud kulud on täies ulatuses kandnud XXXja Lääne-Viive kinnisasja omanik 2001 aastal. Veetrass ehitati enne ehitusloa väljastamist. Seega XXX Vallavalitsus tunnustas veetrassi õiguspärasust. Tarbitud elektri ja vee eest maksis hageja AR 2001 aasta lõpust kuni 2007 aasta alguseni. 06.06.2006 moodustati MTÜ Leesi Külaselts. MTÜ XXX üheks põhikirjaliseks ülesandeks on AR külaelanike ja MTÜ liikmete veega varustamine. Kuusalu Vallavolikogu otsusega anti 2007 aastal MTÜ-le XXX üle tasuta XXX valla poolt rajatud veetrassid. Kuusalu Vallavolikogu XXXotsusega kinnitati MTÜ XXXvee-ettevõtjaks. Hagejale esitati kaks nõudmist: tasuda talle kogu seni tarbitud vee eest ning maksta ära 7 000 krooni liitumistasu. Hageja tasus teistkordselt 07.07.2008 kogu seni tarbitud vee eest veemõõtja näidu järgi, kuid jättis tasumata nõutava liitumistasu. 28.12.2008 sulges AR XXX kinnistu veekraani oma pumbajaamas. Põhjuseks toodi veeavarii. Kõikide veetarbijate veega varustamine taastati pärast avarii likvideerimist, kuid mitte XXX kinnistul. Kuna hageja vallast abi ei saanud, pöördus ta Harju Maakohtusse hagiga (tsiviilasi 2-09-5341/21). Tsiviilasja menetlemise käigus selgus, et hageja kinnistu veega varustamine lõpetati kostja juhatuse otsusega. Harju Maakohtu 09.12.2009 otsusega rahuldati hageja nõue. Kohtuotsusega võeti vastu hageja loobumine veevarustuse taastamisele kohustamises ja hageja elamusse veemõõtja paigaldamises ning mõisteti MTÜ-lt XXX tekitatud kahju hageja kasuks. Hageja loobumine oli seotud kostja poolt nõuete rahuldamisega pärast hagi esitamist. Hageja tarbis peale veekraani avamist taas vett enda poolt 2001 aastal ehitatud XXX veetrassi kaudu. 10.05.2010 saatis MTÜ XXX hagejale korduva teate veelepingute sõlmimise kohta XXX XXX trassi kaudu veeteenuse osutamiseks. Kostja aga jättis tähelepanuta, et kehtiv veeteenuse leping on tal olemas. Kostja nõue liitumispunkti paigutamiseks XXX kinnistule ei ole kooskõlas kehtivate õigusnormidega. Hageja oli oma suvilat ja selle toimimiseks vajalikke kommunikatsioone rajades saanud kõik vajalikud lähtetingimused ja dokumendid XXX vallast, mistõttu tal polnud kahtlust, et XXX kinnistu veevarustus XXX kinnistu puurkaevust on seaduspärane ja kooskõlas kohaliku omavalitsuse haldusaktidega.

Ka varasemate kohtulahenditega on leidnud kinnitamist, et poolte vahel eksisteerib hageja veega varustamiseks lepinguline võlasuhe. Hageja palub tuvastada, et tema ja vee-ettevõtja MTÜ XXX vahel on alalise veevarustuse kohustusega kehtiv liitumis- ja veeteenusleping kehtiva detailplaneeringuga määratud ja liitumispunktiga, mille asukoht on XXX kinnistul katastritunnusega XXX asuvas puurkaevu nr XXX pumbamajas. Kui kohus leiab, et kehtivat lepingut ei ole, siis palub hageja alternatiivselt kohustada kostjat andma vee-ettevõtjana tahteavaldus hagejaga alalist veevarustust tagava liitumis- ja veeteenuslepingu sõlmimiseks ilma täiendava rahalise vastutusena selliselt, et liitumispunkt asub XXX kinnistul katastritunnusega XXX asuvas puurkaevu nr XXX pumbamajas. Kostja arvamus. Kostja hagi ei tunnista. Hageja väide kehtivast ehitusloast trassile on ebaõige, sest hageja ei oleks saanud ehitusluba võõrale maale. Hageja ei olnud teiste trassi läbivate kinnistute omanik ega omanud servituuti võõrale maale ehitamiseks. XXX vallale ehitusloa saamiseks esitatud projektis on sees, et vee- ja kanalisatsioonivarustuse jaoks tehakse eraldi VK-projekt. Selle VK-projekti järgi ei ole ehitusluba väljastatud. Ebaseadusliku trassi ehitamisega ei saa lugeda tasutuks hageja poolt veevärgiga liitumistasu. MTÜ XXX juhatus otsustas 10.01.2007 liitumistasu maksmise küsimuse ning sellest oli teadlik ka hageja. 14.01.2009 koosolekul otsustati, et XXX kinnistule tehakse uus veeühendus (XXX-XXX veetrass), milline ühendatakse majja viiva trassiga nii, et saab vett. Tööd teostati aprillis 2009. Täna on tagatud hageja veevarustus XXX-XXX trassist, millest loodi talle ühendus 2009 aprillis. Alates aprillist 2009 oli XXXkinnistul vesi kahest trassist. Kuna kahe trassi kasutamisel tekkisid veemõõtmisprobleemid, siis mais 2010 saatis kostja välja hagejale teatise, et lõpetab XXXtrassist vee edastamise. Kostja on järjepidevalt soovinud sõlmida kirjalikku lepingut hagejaga, et hageja täidaks Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadusest (ÜVKS) tulenevaid tarbija kohustusi. Kirjaliku lepingu puudumine on andnud hagejale võimaluse oma suva järgi talitada. Probleemid on näitude teatamine ja tarbitud vee eest tasumine. Alates veemõõtja paigaldamisest hageja kinnistule ei ole saanud kostja veemõõtja näitu ise kontrollida, mis on vastuolus kehtiva ÜVKS sätetega. Kostja leiab, et hagejal lasus kohustus oma detailplaneering tegelikkusega vastavusse viimiseks, siis kui ta nõustus uue liitumispunktiga XXX-XXX trassist (14.09.2009 otsus). Hageja projekteerimistingimused on välja antud hagejale ega laiene kostjale. Hageja nõue liitumispunktile XXX kinnistu pumbamajas on vastuolus kehtiva seadusandlusega. ÜHKS § 151 p 3 lg 4 välistab võimaluse, et kinnistu veevärgile enne veearvestit on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus. Ühendus XXX-XXX trassist on tehtud hageja enda soovil ja heakskiidul. Hageja projekteerimistingimused on antud üksnes XXX kinnistule, mitte sellest väljapoole. Seega ei saa hageja määrata oma liitumispunkti võõrale maale ilma maaomaniku nõusolekuta. ARi maadele ei ole ühtegi ehitusluba mistahes ehitise ehitamiseks hageja kasuks antud. Hageja on kooskõlastanud XXX-XXX veetrassi projekti, kus XXX kinnistu liitumispunkt on XXX kinnistul. XXX-XXX trassi kooskõlastus on hilisem ebaseadusliku XXX trassi ehitamisest, seega on kostjal õigus liitumispunkt viia seaduslikult ehitatud trassile, mis on hetkel hageja kaasomandis. Hageja on ise teinud töid uue liitumispunkti kasutusele võtmiseks. Hageja on võimaldanud paigaldada veemõõtja. Hagejal oli ja on tagatud veevarustus XXX kinnistul asuvast puurkaevust läbi XXX-XXX trassi.

Kohtu järeldused ja resolutsioon. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Vaidlus puudub selles, et SV on Harjumaal, XXX külas asuva XXX kinnistu omanik ning et hageja veega varustamine toimus 2001/2002 aastast AR kooskõlastatult viimase kinnistul asuva puurkaevu kaudu. Kuusalu Vallavolikogu otsusega nr XXX XXX võõrandati tasuta MTÜ-le XXX XXX küla veetrass ning otsusega XXX kinnitati MTÜ XXX vee-ettevõtjaks. Hageja veega varustamine toimus XXX trassi kaudu kuni 2008.a. Hageja on vee eest tasunud ning kostja on selle vastu võtnud. Seega saab järeldada, et veega varustaja ja hageja vahel on veevarustuse teenuse osutamise suuline leping. Kirjaliku lepingu allkirjastamiseni ei ole pooled jõudnud. Samas ei ole tuvastatud, et hageja ja veeettevõtja vahel oleks sõlmitud liitumisleping ühisveevärgiga liitumiseks ÜVKS § 5 sätestatud tingimusel, so ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni liitumise eeskirja alusel. Seadus küll otseselt ei sätesta liitumislepingu vorminõuet, kuid näeb ette liitumislepingu sõlmimise ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskirja alusel, milles on märgitud liitumistaotlusele esitatavad nõuded, mis iseenesest eeldavad kirjaliku lepingu sõlmimist. Kuigi eelnevalt kohus leidis, et poolte vahel on kehtiv veega varustamise leping, ei ole selles kokku lepitud liitumispunkti asukoht XXX kinnistul asuvas puurkaevu nr XXX pumbamajas. 20.05.2001 ARi poolt antud nõusolekut hageja kinnisasja veega varustamise kohta XXX kinnistul asuvast puurkaevust (t. lk 9) ei saa kuidagi käsitleda liitumispunkti asukoha kindlaksmääramisena. ÜVKS § 3 lg 2 sätestab, et liitumispunkt on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. 2001 aastal oli Leesi küla veetrassi omanik Kuusalu vald. Ka ei tõenda liitumispunkti kindlaksmääramist eramuprojektis märgitu (t. lk 122-124). Ehitusprojektis on veevarustuse kohta märgitud, et veesõlme asukoht on XXX kinnistul asuvas pumpla vaatluskaevus ning vee- ja kanalisatsioonivarustus lahendatakse eraldi VK-projektiga. Kommunikatsioonide paigaldamise skeem koostati 2001 aastal AP poolt (t. lk 157). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et VK-projekti järgi oleks väljastatud ehitusluba. Samas XXX kinnistule väljastatud ehitusluba oli antud üksnes elamu ehitamiseks, mitte veetrassi ehitamiseks. Seega saab kohus lugeda tuvastatuks poolte vahel tähtajatu veevarustuse kohustusega veeteenuslepingu olemasolu, kuid mitte liitumislepingu olemasolu ega liitumispunkti asukohaks XXX kinnistul katastritunnusega XXX asuva puurkaevu nr XXX pumbamaja. Samuti ei saa kohus kohustada kostjat andma veeettevõtjana tahteavaldus hageja alalist veevarustust tagava liitumis- ja veeteenuslepingu sõlmimiseks ilma täiendava rahalise vastutusena selliselt, et liitumispunkt asub XXX kinnistul katastritunnusega XXX asuva puurkaevu nr XXX pumbamajas. Hageja väide, ta on kandnud veetrassi ehitamisega eelnevalt kulutusi ning seetõttu ei ole õiglane temalt veelkord nõuda liitumistasu, on põhjendamata. Liitumistasu tasumise kord määratakse kindlaks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskirjas, mille kinnitab ÜVKS § 5 lg 21 p 4 kohaselt kohaliku omavalitsuse volikogu.

Kuusalu vald on Leesi küla piirkonnas määranud vee-ettevõtjaks MTÜ Leisi Külaseltsi, kellel on õigus kehtestada veega varustamise tasumäärad ning arvestuse kord. Juhul kui hageja leiab, et temal on tekkinud kahju seoses veetrassi ehitamise ning selle mitteseadustamisega, siis on hagejal õigus taotleda temale tekitatud kahju hüvitamist selle põhjustajalt. Kostja väitel on käesoleval ajal hagejale tagatud veevarustus XXX-XXX trassist, kus on kinnistu liitumispunkt XXX kinnistul. Kostja ei ole seda ümber lükanud. Harju Maakohtu määrusega XXX hageja taotluse alusel tagati hagi, milleks kohustati kostjat MTÜ XXX varustama veega XXX kinnistut katastritunnusega XXX XXX veetrassi kaudu XXX kinnistul katastritunnusega XXX asuvast puurkaevust nr XXX. Kuna kohus jätab hageja nõuded, mis käsitlesid veega varustamist XXX veetrassi kaudu liitumispunktiga XXX kinnistul asuvast puurkaevust nr XXX, rahuldamata siis tulenevalt TsMS § 386 lg 4 tuleb hagi tagamine tühistada. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et antud asjas on otstarbekas jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Koidula Laurisaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.