Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

(kohtumääruse lisa 1).

Asjaolud ja avaldaja nõue

tahab vett kasutada oma ehitatud trassist, teine trass ei huvita. XXX-XXX trassiga ühinemisega on seotud ülemäärased kulutused. Avaldaja palub:

eur/m2) on teealuse maa väärtus 205,66 eurot (182 x 1,13). Tee kasutajaid on 18. Iga üksiku tee kasutaja tasu maa hariliku turuväärtuse järgi tee kasutamise eest oleks seega 11,42 eurot aastas. Avaldaja tegi 04.12.2012 puudutatud isikule tasaarvestamise avalduse selliselt, et kumbki teisele kuuluva kinnisasja läbimise eest teisele hüvitist tasuma ei pea. 05.05.2013 tegi avaldaja puudutatud isikule uue tasaarvestamise avalduse. Puudutatud isik kasutab avaldajale kuuluvat XXX osa nii jala kui muu liikumisvahendiga. XXX kinnistul on 230 m2 teed, teealuse maa väärtus on 259,9 eurot (230 x 1,13). Tee kasutajaid on 16, iga üksiku tee kasutaja tasu oleks 16,24 eurot. Avaldaja soovib tasaarvestada tema ja puudutatud isiku vastastikused nõuded selliselt, et kumbki teisele kuuluva kinnisasja läbimise eest hüvitist reaalselt tasuma ei pea.09.05.2013 tegi avaldaja kolmandat korda tasaarvestamise avalduse. Avaldaja leiab, et tal on õigus nõuda puudutatud isikult tema kinnistul asuva eratee kasutamise eest samasugust tasu, nagu nõuab temalt puudutatud isik ehk 100 eurot aastas. Avaldaja palub kohtul arvestada tasu määramisel üle XXX ja XXX kinnistu avaldaja nõudega 100 eurot aastas puudutatud isiku vastu. Tingimus, et raskeveokite liikumisest tuleks ette teatada, on põhjendamatu. Puudub selgus, mis on mõjuv põhjus ja mis on raskeveok. Avaldaja palub:

Puudutatud isiku seisukoht

juurdepääs. Detailplaneeringut ei kehtestatud puudutatud isiku kinnistu suhtes ning ei reguleeri puudutatud isiku kinnistul oleva tee kasutust. Kui kohus määrab juurdepääsutee, siis raskeveokite (va prügiauto, tuletõrje, kiirabi või muu transport hädaolukorraga seotud vajaduse korral) kasutamise palub puudutatud isik kooskõlastada 1-nädalase etteteatamisega SMS-i saatmise teel. Kooskõlastusest võib keelduda ainult mõjuval põhjusel, kui SMS-ile ei vastata, loetakse kooskõlastus antuks. Puudutatud isik palub määrata, et juurdepääsuteel on kiirusepiirang 20 km/h ning liiklemisel on jalakäijal ja jalgratturil eesõigus sõiduki ees. Puudutatud isik leiab, et avaldajal puudub alus tasaarvestuseks. Tee hooldamise kulud sõltuvad tee seisundi muutusest ning täpset kulu aasta lõikes on raske välja tuua. Puudutatud isik on tugevdanud teed, teinud tolmutõrjet ja talvel lumekoristust, kokku võib aastas kuluda kümneid tunde puudutatud isiku tööd. Kuivõrd avaldaja soovib suuresti piiramatu mahuga juurdepääsu enda kinnistule, on põhjendatud tasu nõudmine. Liiklus toimub vahetult puudutatud isiku välisukse läheduses ning riivab tema ja tema pere privaatsust. Tasu suurus tuleb määrata kohtu siseveendumuse kohaselt, võiks olla 100 eurot aastas. Puudutatud isik avaldas 16.07.2013 kohtuistungil, et nõustub juurdepääsutee määramisega. Soovib saada selle eest mõistlikku tasu, mis on 100 eurot aastas. Kiirusepiirang peaks olema 20 km/h ja jalgratturil ja jalakäijal eesõigus. Kohtumääruse põhjendused Pooled ei vaidle, et avaldajale kuulub XXX kinnisasi ning puudutatud isik on XXX ja XXX kinnisasjade omanik. Avaldaja on esitanud kinnistusraamatu väljatrüki XXX kinnistu kohta (kd I, lk 5). Detailplaneeringu kohaselt toimub XXX kinnisasja veega varustamine XXX kinnisasjal asuvast puurkaevust. XXX-XXX veetrass saab alguse XXX kinnisasjalt ja kulgeb läbi XXX kinnisasja XXX kinnistule (veevarustuse tööprojekt kd I lk 7 koos vallavolikogu otsusega kd I, lk 6, sama kd I, lk 183; XXX küla ühisveevärgi skeem kd I, lk 14; detailplaneering kd I, lk 105-106, 117-118; XXX-XXX veetrassi projekt kd I lk 107; väljavõte ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukavast kd I lk 108). AÕS (asjaõigusseadus) § 158 lg 1 kohaselt kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. AÕS § 158 lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Puudub vaidlus, et vee kasutamine on kinnisasja eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalik. Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2011 otsusega tsiviilasjas 2-10-59449 (kd I, lk 123-132) on tuvastatud, et avaldaja ja MTÜ XXXi vahel on alalise veevarustuse kohustusega kehtiv liitumis- ja veeteenusleping kehtiva detailplaneeringuga määratud ja liitumispunktiga, mille asukoht on XXX kinnistul asuvas puurkaevu pumbamajas. 29.04.2009 XXX-XXX veetrassi kraani avamise akti (kd I, lk 142, sama kd III, lk 7) kohaselt on taastatud XXX kinnistu veevarustus ja suletud liitumispunkt XXX trassi osas. 23.05.2012 akti veevarustuse taastamise kohta (kd II, lk 100, sama kd II, lk 153) on XXX-XXX trassis taastatud veevarustus vastavalt ringkonnakohtu otsusele. 08.12.2010 kohtumäärusega (kd II,

lk 49c, 49d) tsiviilasjas 2-10-59449 on esialgse õiguskaitse korras kohustatud MTÜ-d XXXvarustama XXX kinnistut veega läbi XXX-XXX veetrassi. Nimetatud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et XXX kinnistu varustamine veega on käesoleva ajani toimunud läbi XXX-XXX veetrassi. Puuduvad tõendid, et avaldaja oleks tarbinud vett XXX-XXX trassist. Kohus ei nõustu puudutatud isikuga, et seda tõendaks avaldaja ja XXX e-kirjavahetus seoses veemõõtja paigaldamisega (kd II, lk 31). E-kirjades ei ole nimetatud kumbagi trassi. Puudutatud isik on avaldanud, et on põhjendamatu seada servituut XXX-XXX veetrassi talumiseks, kuna XXX-XXX trass on ehitatud õigusliku aluseta. Läbiviidavas haldusmenetluses võidakse teha ettekirjutus trassi lammutamiseks. Puudutatud isik on esitanud Tallinna Halduskohtu kohtunõude (kd II, lk 28), mille kohaselt on halduskohtu menetluses puudutatud isiku kaebus Kuusalu Vallavalitsuse 09.06.2011 korralduse 403 tühistamiseks ja XXX kinnistu omanikule ettekirjutuse tegemiseks kohustamiseks. Nimetatud vallavalitsuse korraldusega (kd I, lk 111-113) keelduti täiendava ehitusloa väljastamisest, kuna XXX-XXX trassil on juba olemas kehtiv ehitusluba. Kohus leiab, et kuna käesolevas tsiviilasjas lahendi tegemise aja seisuga on halduskohtumenetluses tuvastamata, et XXXXXX trass on õigusliku aluseta rajatud ehitis, on puudutatud isiku väited õigusliku aluse puudumise ja selle kohta, et trass lammutatakse, paljasõnalised. Viidatud vallavalitsuse 09.06.2011 korraldus, mille kohaselt on trassil ehitusluba, on kehtiv. Vallavalitsuse 04.10.2011 kirja (kd I, lk 167) kohaselt on XXX-XXX trass kantud ehitisregistrisse ning 15.08.2012 korraldusega ehitusloa väljastamise menetluse uuendamisest keeldutud (kd II, lk 144). Kohus ei nõustu avaldaja väitega, et kuna puudutatud isiku kinnistuid juba koormavad piirangud (XXX AS isikliku kasutusõiguse ala skeem kd I, lk 15; XXX ja XXX kitsenduste skeem kd I, lk 114, sama kd II, lk 155; maakatastri kitsenduste väljavõte kd I, lk 115-116), siis veetrassi servituudi seadmine ei saa enam riivata puudutatud isiku õigusi. Iga koormatis riivab kinnistu omaniku omandiõigust. Samas ei kaalu puudutatud isiku huvi hoida igal ajal igal pool oma kinnistul oma asju üles avaldaja huvi saada oma kinnistu kasutamiseks vajalikku vett. On mõistlik, et veetrassi hooldus- ja remonttööde teostamise ajaks eemaldab avaldaja veetrassi kaitsealas ladustatud asjad. Kuivõrd puudutatud isikule on teada veetrassi asukoht, hoidub heauskne puudutatud isik seal ladustamast asju, mille ümber paigutamine on seotud märkimisväärsete kulutustega. XXX-XXX veetrass on kasutusel ka käesoleval ajal, mis ei takista puudutatud isikul hoidmast selle peal puuriita ning kaablirulle, mille kohta avaldaja on esitanud foto (kd I, lk 168) ning millel kujutatu suhtes ei ole puudutatud isik vastuväiteid esitanud. Puurkaevu sanitaarala olemasolu on puudutatud isik toonud välja juba oma esimeses vastuses avaldusele. Kuna sanitaarala on juba olemas, ei ole sanitaarkaitseala moodustamise võimalikkus täiendavaks kahjulikuks mõjutuseks, mis kaasneks reaalservituudi seadmisega. Ainuüksi liitumise võimalikkus XXX-XXX veetrassiga ei tähenda, et XXXXXX veetrassi kasutamine poleks avaldajale vajalik, mistõttu kohus ei hinda avaldaja tõendeid liitumise eeldatavate kulude kohta: olemasoleva trassi arved ja maksekorraldused (kd I, lk 157-160), 10.03.2010 hinnapakkumine 51 960 krooni (kd I, lk 160-162), 01.03.2010 hinnapakkumine 8 400 krooni (kd I, lk 163), 03.03.2010 hinnapakkumine 5 000 krooni (kd I, lk 164), 22.04.2013 hinnapakkumine 500 eurot+km (kd II, lk 160), 22.04.2013 hinnapakkumine 5 000 eurot (kd II, lk 161), 22.04.2013 hinnapakkumine 480 eurot (kd II, lk 162). Kohtu hinnangul ei oma tähendust ka asjaolu kes on olnud millise trassi ehitamisega nõus, mille tõendamiseks on pooled esitanud puudutatud isiku kirja veevarustuse kooskõlastamise kohta (kd I, lk 8), 14.01.2009 XXX küla veetrassi koosoleku protokolli (kd I, lk 48), endise XXX omaniku V. Eskeni nõusoleku (kd I, lk 117-118), kostjate ühise vastuse tsiviilasjas 2-09-5341 (kd I, lk 135), uue trassi eksplikatsiooni (kd I, lk 213-215), 18.03.2009 avaldaja kooskõlastuse (kd II, lk 27), puudutatud isiku kooskõlastuse (kd II, lk 29),

detailplaneeringu välisvõrkude koondplaani (kd II, lk 73, sama kd II, lk 148), puudutatud isiku 31.01.2010 e-kirja (kd II, lk 99); samuti, kes on kellele liitumise või vee eest maksnud, mille tõendamiseks on esitatud MTÜ XXX üldkoosoleku protokoll (kd I, lk 121-122), maksekorraldus MTÜ-le tasumise kohta (kd II, lk 67). Kuivõrd XXX kinnistu veevarustus on toimunud käesoleva ajani XXX-XXX veetrassi kaudu, selle ehitamise õigusvastasus ja lammutamisele minek on tõendamata ning puudutatud isik ei ole välja toonud trassi talumisega seonduvaid kahjulikke mõjutusi, mis kaaluksid üles avaldaja huvi saada vett, peab kohus mõistlikuks AÕS § 158 lg 1 alusel kohustada puudutatud isikut taluma tema kinnisasjadel paiknevat XXX-XXX veetrassi ning koormata kinnisasjad AÕS § 158 lg 2 alusel reaalservituudiga. AÕS § 158 lg 3 kohaselt reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Põhjendatud on kohustada puudutatud isikut andma tahteavaldus, millega antakse nõusolek XXX kinnistu igakordse omaniku kasuks kinnistusraamatusse reaalservituudi seadmiseks, mis koormab XXX ja XXX kinnistuid XXX kinnistu kasuks selliselt, et XXX kinnistu igakordne omanik on õigustatud tähtajatult ja ilma piiranguteta kasutama ja hooldama XXX ja XXX kinnistut läbivat veetrassi, mille asukoht on määratud OÜ XXX 07.09.2011 kehtiva teostusjoonisega. Põhjendatud on ka, et XXX ja XXX kinnistu omanik võimaldab XXX-XXX veetrassi hooldus- ja remonttööde teostamist ning eemaldab vajadusel tööde läbiviimise ajaks oma kulul veetrassi kaitsealas ladustatud küttepuud ja muud asjad, sest nimetatud tegevused on servituudi teostamisel abistava tähendusega ning nende tegemist võib ka hea usu põhimõttest tulenevalt kinnistute omanikelt oodata. Põhjendatud ei ole puudutatud isiku kohustamine tagama XXX kinnistu veega varustamise 250 liitrit puurkaevus 1041 ööpäevas vastavalt 20.05.2001 „Veevarustuse kooskõlastusele“. AÕS § 158 lg 1 sätestatud talumiskohustuse sisu on üksnes taluda kinnistul paikneva tehnorajatise olemasolu. AÕS § 172 lg 2 järgi reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega. Nimetatud kooskõlastuses (kd I, lk 8) teatab avaldaja, kui palju ta kavatseb tarbida vett puudutatud isiku puurkaevust ning puudutatud isik on märkinud oma nõusoleku. Dokumendist ei tulene puudutatud isiku kohustust tagada XXX kinnistu veega varustatus, samuti ei tulene sellist kohustust muudest tsiviilasja materjalidest. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on avaldajat kohustatud veega varustama MTÜ XXX, mitte puudutatud isik. Asjaolu, et MTÜ täidab oma kohustust XXX kinnistul asuva pumbamaja kaudu, mida MTÜ üürib puudutatud isikult (rendileping 2, kd I, lk 234-237), ei muuda MTÜ kohustust puudutatud isiku kohustuseks. Avaldaja on oma nõude alusena nimetanud üksnes AÕS § 158. Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud ka kinnistute igakordse omaniku kohustamine tagada veetrassi toimimine või servituudi sisuna määramine, et kinnistu igakordne omanik tunnistab, et XXX-XXX veetrassi kaudu toimub detailplaneeringus ettenähtud XXX, XXX ja XXX kinnistu veega varustamine. Avaldaja on teinud ettepaneku lähtuda reaalservituudi tasu suuruse määramisel maamaksu suurusest. Avaldaja arvutuse kohaselt on õiglane servituuditasu lähtuvalt maamaksust 0,103 eurot aastas, avaldaja on nõus maksma 2 eurot aastas. Puudutatud isik palub tasu määrata kohtu siseveendumuse kohaselt, võiks olla 50 eurot aastas. Oma seisukohta puudutatud isik põhistanud ei ole. Puudub piisav kohtupraktika, et lähtuda võrreldavates vaidlustes määratud

tasude suurusest. Analoogses asjas, mis puudutab sama veetrassi ning milles olid menetlusosalised nii avaldaja kui puudutatud isik, määras kohus servituuditasu tasu suuruseks 2 eurot aastas (Harju Maakohtu 28.06.2013 kohtumäärus tsiviilasjas 2-09-11073, kd III, lk 4352). Nimetatud kohtumäärus pole veel aga jõustunud. Kohus leiab, et tasu määramisel ei saa võtta aluseks maamaksu suurust. Tasu maksmise eesmärk on hüvitada kinnisasja omanikule servituudist tulenev omandiõiguse riive. Puudutatud isik ei taha, et tema kinnistutele servituut seataks. Kui omandiõiguse riive on tajutav, siis peab ka õiglane hüvitis olema selline, mille saamine oleks puudutatud isikule tajutav. Kohtu hinnangul ei saa selline hüvitis olla väiksem kui 1 euro kuus ehk 12 eurot aastas. Sellise hüvitise maksmine ei saa kellelegi olla ülemäära koormav. Avaldaja väited puudutatud isiku kinnistute väärtuse põhjendamatu tõusu kohta seoses servituuditasu määramisega on paljasõnalised. Väiksema tasu määramine muudaks seadusest tuleneva õiguse saada tasu sisutuks. Reaalselt tajutava tasu määramine on õigusrahu saavutamise huvides. XXX-XXX veetrassi pindala XXX kinnisasjal on 3,5m2 ja XXX kinnisasjal 1 m2. Kohus määrab, et XXX kinnisasja omanikule makstava tasu suurus on 9,33 eurot aastas ja XXX kinnisasja omanikule makstava tasu suurus 2,67 eurot aastas. AÕS § 156 lg 1 kohaselt omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Puudutatud isik nõustus 16.07.2013 kohtuistungil juurdepääsu tee määramisega avaldaja taotletud kohast. Menetlusosalised nõustusid, et kohus seab tee kasutamisele samasugused piirangud, nagu Harju Maakohtu 28.06.2013 kohtumääruses tsiviilasjas 2-09-11073. Seetõttu määrab kohus XXX kinnistu juurdepääsutee läbi XXX kinnistu ja XXX kinnistu läbiva XXXmaantee kaudu nii jalgsi kui ka mootorsõidukitel (sh ehitusmehhanismid ja veoautod), järgmistel tingimustel: juurdepääs XXX kinnistule avalikult kasutatavalt teelt toimub olemasoleva XXXmaantee kaudu, mis asub XXX kinnistu läänepoolse XXX XXXpunktide 1, 7 ja 6 ning XXX läänepoolse XXX piirpunktidega 1 ja 6 külgnevas alas 3,5 m laiuselt; juurdepääsu on õigus ööpäevaringselt kasutada nii liikumiseks jalgsi kui ka sõidukitega avaldajal, tema pereliikmetel ja külalistel; juurdepääsu kasutamise õigus on päevasel ajal ehitusmehhanismidel ja transpordivahenditel ning olmeteenust osutavatel sõidukitel; juurdepääsu ei tohi takistada füüsiliselt, keti, tõkkepuu, värava ega muu vahendiga. Kuna pooled lõpetasid vaidlemise juurdepääsutee määramise vajaduse ning tee asukoha üle, ei hinda kohus nimetatud asjaoludega seoses esitatud tõendeid: 1909.a. maaüksuse plaan juurdepääsu kohta (kd I, lk 11), XXX katastriüksuse plaan (kd I, lk 16-17), XXX katastriüksuse plaan (kd I, lk 18-19), fotod nn lamavast politseinikust (kd I, lk 32), fotod kiviaiast (kd I, lk 33), fotod maja ja tee paiknemisest (kd I, lk 50-54), XXX küla kaart (kd I, lk 55), 04.10.2009 OÜ XXX e-kiri (kd I, lk 185), hinnapakkumine 10 000.- juurdepääsutee ehitamiseks (kd I, lk 186-187), Loksa metskonna plaan (kd I, lk 189-190), fotod XXX teest ja nn lamavast politseinikust (kd I, lk 191-193, XXX tee samad fotod värviliselt kd I, lk 205206), hinnapakkumine 47 000 krooni katastriüksuse mõõdistamiseks (kd I, lk 196), XXX kinnistu juurdepääsutee (kd I, lk 197-198), foto okstest (kd I, lk 199), tee katmise hinnapäring (kd II, lk 61, sama kd II, lk 174), 01.03.2012 ehitustööde hinnapakkumine 5 243 eurot (kd II, lk 62), fotod XXXlt (kd II, lk 164), fotod XXX maanteele (kd II, lk 166-167). Puudutatud isik soovib, et kohus määraks täiendavalt, et juurdepääsuteel oleks kiirusepiirang 20 km/h ja jalgratturil ning jalakäijal oleks autode ees eesõigus. Samuti, et raskeveokite kasutamine kooskõlastataks puudutatud isikuga 1 nädal ette SMS-i teel ning kooskõlastamisest keeldumine oleks võimalik ainult mõjuval põhjusel.

Kohus leiab, et kiirusepiirangu ja jalgratturi ning jalakäija eesõiguse määramine on ohutuse kaalutlusel põhjendatud. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et tee asub elamusse sissepääsust 3-4,5 m kaugusel, st on sellele väga lähedal. Mõistlik ei ole raskeveokite sõitmise eelneva kooskõlastamise tingimus. Puudutatud isik ei ole selgitanud, miks ta soovib raskeveokite sõitmisest eelnevalt teada ja mis võiks olla mõjuvaks põhjuseks, et ta seda ei lubaks. Tingimus tekitaks poolte vahel täiendavaid vaidluseid ning igakordne sõnumite saatmiseks kohustamine oleks avaldajale põhjendamatult koormav. Juurdepääsu eest tasu määramisel soovib avaldaja lähtuda maa maksustamishinnast. Viidates Harju Maakohtu 28.06.2013 kohtumäärusele, leiab avaldaja, et tasu suurus peaks olema 8 eurot aastas. Puudutatud isik leiab, et tasu suurus peaks olema 100 eurot aastas. Puudutatud isik oma seisukohta põhistanud ei ole. Puudutatud isik on nimetanud ajakulu tee korrashoiule. Kohus leiab, et sarnaselt servituuditasuga, peab ka juurdepääsutee eest makstav õiglane tasu hüvitama kinnisasja omaniku omandiõiguse riive. Tasu ei või olla ebamõistlikult väike. Võttes arvesse, et tee asub elamu sissepääsule väga lähedal, seega on riivatud ka kinnistuomaniku õigus privaatsusele, peab kohus tasu õiglaseks suuruseks 2 eurot kuus ehk 24 eurot aastas. Kohus ei võta arvesse puudutatud isiku ajakulu või kulutusi tee korrashoiule, sest tsiviilasja materjalidest ei nähtu, mida puudutatud isik tee korrashoidmiseks teeb. Teehooldust talvel korraldab vald, millist asjaolu tõendab vallavalitsuse 27.10.2011 e-kiri (kd I, lk 184, sama kd II, lk 128), vallavalitsuse 03.03.2010 e-kiri (kd I, lk 188), vastused järelpärimistele (kd II, lk 168 ja kd III, lk 53-54). Asjaolu, et puudutatud isiku arstitõendil (kd I, lk 180) ei ole märgitud tema elukohaks elamu, millest juurdepääsutee möödub, ning et nimetatud elamu on ühekorruseline suvila (kd I, lk 179), ei tähenda, et juurdepääsutee ei riivaks kinnistute omaniku õigusi. Avaldaja esitatud planeeringu väljavõte (kd III, lk 31) selle kohta, et osa XXX kinnisasjast on ärimaa, on asjakohatu, sest nimetatud väljavõte on tehtud XXX2, mitte XXX kinnisasja kohta. XXX2 ei asu taotletava juurdepääsutee ääres ning ei ole puutumuses käesoleva tsiviilasjaga. Kuna XXX kinnistut läbiva teelõigu pindala on 165 m2 ja XXX kinnistut läbiva teelõigu pindala on 17 m2, määrab kohus, et XXX kinnistu omanikule makstava tasu suurus juurdepääsutee eest on 21,76 eurot aastas ja XXX kinnistu omanikule makstava tasu suurus 2,24 eurot aastas. Avaldaja on teinud puudutatud isikule avaldusi juurdepääsutee eest määratava hüvitise tasaarvestamiseks avaldajal oleva nõudega puudutatud isiku vastu, mis tuleneb sellest, et puudutatud isik kasutab avaldajale kuuluvat XXX osa. VÕS (võlaõigusseadus) § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohus leiab, et avaldaja nõue ei ole piisavalt määratletav. Puudutatud isik on õigustatud nõudma hüvitist tee kasutamise eest AÕS § 156 lg 1 alusel, kuna avaldaja nõuab juurdepääsu määramist. Puudutatud isik ei ole aga avaldaja vastu juurdepääsu määramise nõuet esitanud, puudub kokkulepe tasu suuruse kohta, seda ei ole määranud ka kohus. Kohus jätab avaldaja taotluse nõuete tasaarveldamiseks rahuldamata. Kohus võtab kohtuotsuse lisadeks OÜ XXX teostusjoonise (kd II, lk 154), XXX maaüksuse plaani (kd II, lk 125) ja XXX katastriüksuse plaani (kd II, lk 126). Kohus leiab, et nõuete aluseks olevate asjaolude tõendamiseks ei ole asjakohased kiri servituutide seadmise nõudmise kohta (kd I, lk 9), kiri tee kasutamise kokkuleppimise kohta

(kd I, lk 10), kiri lepingu projekti saatmise kohta (kd I, lk 12, sama kd I, lk 36B ja 173) vastus teabenõudele (kd I, lk 13), www.kv.ee väljavõte (kd I, lk 30), fotod avaldaja sõidukist (kd I, lk 31), politsei vastus avaldusele (kd I, lk 49), XXX11.04.2008 kiri (kd I, lk 56-72), vallavalitsuse kiri (kd II, lk 63, sama lk 101, lk 159), teatis kriminaalmenetluse mittealustamise kohta (kd I, lk 73), ajalehe Sõnumitooja artikkel (kd I, lk 74-75), õiend MTÜ XXXmajandusaasta aruande kohta (kd I, lk 76), avaldaja taotlus vallavalitsusele (kd I, lk 7779), avaldaja ja MTÜ e-kirjavahetus (kd I, lk 80-83), XXXkiri (kd I, lk 109), 30.08.2002 eramu ehitusluba (kd I, lk 110), joogivee uurimise protokoll (kd I, lk 119), mikrobioloogiline uuring (kd I, lk 120), 28.03.2007 koosoleku protokoll (kd I, lk 133-134), tsiviilasjas 2-095341 toimunud 29.04.2009 istungiprotokoll (kd I, lk 136-137), apellatsioonkaebus tsiviilasjas 2-09-5341 (kd I, lk 138-139), arve-saateleht (kd I, lk 140), väljavõte 08.11.2002 notariaalsest lepingust (kd I, lk 141), väljavõte MTÜ 2010.a. majandusaasta aruandest (kd I, lk 143-144), foto plommitud maakraanist (kd I, lk 145), korraldus projekteerimistingimuste määramise kohta (kd I, lk 146-147, sama kd I, lk 224-225), MTÜ XXX vastus tsiviilasjas 2-10-59449 (kd I, lk 148-152), MTÜ ja XXXe-kirjad (kd I, lk 153-156), MTÜ veeteenuslepingu projekt (kd I, lk 165-166), ärakuulamise protokoll tsiviilasjas 2-09-11073 (kd I, lk 169-171), XXX endise koorejaama asendskeem (kd I, lk 172), 23.03.2009 kohtumäärus tsiviilasjas 2-09-11073 (kd I, lk 174-175, sama kd II, lk 172-173), puudutatud isiku 10.01.2010 seisukoht tsiviilasjas 2-0911073 (kd I, lk 176-177), vastus teabenõudele (kd I, lk 178), 15.05.1997 korraldus õigusvastaselt võõrandatud maa omandisse andmise kohta (kd I, lk 181-182), Harju Maavanema vastuskiri (kd I, lk 194-195), 06.12.2010 järelepärimine vallavalitsusele (kd I, lk 207), veetrassi võõrandamise leping (kd I, lk 208-212, samast 2 lk kd II lk 157-158), tsiviilasja 2-10-59449 kohtuistungite protokollid (kd I, lk 226-233, millest 11.04.2011 protokolli 2 lehte teistkordselt kd II lk 49h, 49i), avaldaja maja projekteerimistingimused (kd I, lk 238-239), liitumistasu arvestamise alused (kd I, lk 240), artikkel „Rannakülade veesüsteemidest“ (kd I, lk 241), väljavõtted veepumpade tehniliste andmete kohta (kd I, lk 242-244), vallavolikogu 25.11.2004 määrus (kd I, lk 245-246), maa ostueesõigusega erastamise avaldus ja sellele vastav vallavalitsuse korraldus (kd I, lk 247-248), kõnede eristus (kd I, lk 249-250), pumba müügitõend (kd II, lk 64), pumba maksekorraldus (kd II, lk 65), foto pumbast (kd II, lk 66), 07.03.2010 puudutatud isiku e-kiri (kd II, lk 68), MTÜ 30.07.2008 kiri (kd II, lk 69-70), teatis politseile (kd II, lk 71-72), sunniraha määramise hoiatus (kd II, lk 74-76), õiguskantsleri kiri (kd II, lk 77-78), väljavõte 02.12.2009 kohtuotsusest (kd II, lk 96), väljavõte puudutatud isiku seisukohast tsiviilasjas 2-09-11073 (kd II, lk 97), kaasomandi kasutamise kokkulepe (kd II, lk 98), OÜ XXX projekteerija selgitus (kd II, lk 144), MTÜ garantiikiri (kd II, lk 152), XXXavaldus (kd II, lk 156), Maanteeameti vastus (kd II, lk 163), RMK kiri (kd II, lk 169-171), väljavõte politsei kirjast (kd II, lk 199), 20.04.2009 XXX maakraani kontrollakt tõendamaks, et XXX kinnistul viibis puudutatud isik abikaasaga (kd III, lk 5), 23.04.2009 seletuskiri (kd III, lk 6), puudutatud isiku seisukoht tsiviilasjas 2-09-11073 detailplaneeringu maksumuse kohta (kd III, lk 32), 25.05.2012 määrus tsiviilasjas 2-09-11073 (kd III, lk 55-56), väljavõte detailplaneeringust ( kd II, lk 49a), foto läbilõigatud torust (kd II, lk 49b), katastriüksuste plaan (kd II, lk 49e), teade eratee avaliku kasutuse lepingust loobumise kohta (kd II, lk 49f). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 172 lg 2 alusel jätta menetlusosaliste endi kanda. Kohus selgitab menetlusosalistele, et TsMS § 6185 alusel võib kohus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjades asjaolude olulisel muutumisel asjaosalise avalduse alusel tehtud määrust või kompromissi määrusega muuta, kui see on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.