Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Mare Merimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
17.10.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-11183
Tsiviilasi
X X avaldus veetrassi reaalservituudi seadmiseks ja avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.07.2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja X X (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Taivo X Puudutatud isik x X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 31.07.2013 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta X X kanda.
4.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avalduse asjaolud ja avaldaja nõue
1.17.03.2009 esitas X X (avaldaja) Harju Maakohtule avalduse veetrassi reaalservituudi seadmiseks ja juurdepääsutee määramiseks Kuusalu vallas Leesi külas asuvatel x Xile (puudutatud isik) kuuluvatel Meieri ja Kadapiku-Jakobi 1 kinnisasjadel. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
2.Avalduse kohaselt kuulub avaldajale Leesi külas asuv Xi kinnisasi. Detailplaneeringu kohaselt toimub Xi kinnisasja veega varustamine Meieri kinnisasjal asuvast puurkaevust. Puudutatud isik osales detailplaneeringu menetlemises. Xi-Meieri veetrass saab alguse Meieri kinnisasjalt ja kulgeb läbi Kadapiku-Jakobi 1 kinnisasja Xi kinnistule. Meieri ja Kadapiku-Jakobi kinnistud kuuluvad puudutatud isikule. Puudutatud isik on olnud nõus veetrassi paigaldamise ja tehnorajatise talumisega. XiMeieri veetrass asub puurkaevu sanitaarkaitse vööndis, AS-i Elion isikliku kasutusõiguse alas, Kaasiku-Meieri veetrassi kaitsevööndis ja ehituskeelualas, seega kitsendustega piiratud alas, mistõttu ei saa veetrass halvendada kinnistute kasutamist ega rikkuda puudutatud isiku õigusi.
3.Puudutatud isik tegi avaldajale ettepaneku lahendada veevarustus tema puurkaevu baasil, et tekiks veetarbimine ja paraneks kaevuvee kvaliteet. Xi-Meieri veetrassi rajamise eest maksti puudutatud isikule eelnevalt hüvitist. Kadapiku-Jakobi 1 kinnisasja omandas puudutatud isik 2003. aastal, Xi-Meieri veetrass ehitati 2001. aasta lõpus. Notariaalses lepingus kinnitas puudutatud isik, et tagab juurdepääsu olemasolevatele maapealsetele ja maa-alustele tehnovõrkudele. Avaldajal on olemas tähtajatu veeteenuseleping.
4.Xi kinnisasjal paikneb Kaasiku-Meieri veetrass, mille MTÜ Leesi Külaselts on sulgenud, veetrassi omand ei ole selge. Kaasiku-Meieri veetrass on ebaseaduslik, aga Xi-Meieri veetrass rajatud õiguslikul alusel. Kui avaldaja liituks Kaasiku-Meieri veetrassiga, siis peaks ta kandma täiendavaid märkimisväärseid kulutusi, kokku 8906.13 eurot (lammutusluba, olemasoleva trassi maksumus, likvideerimise ehituslikud kulud, uus detailplaneering, teostusjoonise koostamine jne), millele lisanduks olemasoleva veetrassi lammutamisega seotud kulud. Kaasiku-Meieri veetrassil puudub kasutusluba. Jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud lepingud XiMeieri trassi kaudu Xi kinnisasja veega varustamiseks.
5.Põhjendatud ja õiglane oleks servituuditasu suuruse arvutamisel lähtuda maamaksu suurusest. Meieri ja Kadapiku-Jakobi 1 maaüksus asuvad hinnatsoonis H0423013, kus maa maksustamishind on 1.92 eur/m2. Vallavolikogu määrusega on kehtestatud 2013. aasta maamaksumääraks 1,2%. Lahemaa Rahvuspargis on maamaksu soodustus 50%. Xi-Meieri veetrass läbib Kadapiku-Jakobi 1 kinnisasja, kus trassi pindala on 3,5m2, Meieri kinnisasjal paikneva veetorustiku pindala on 1m2. Veetrassi sanitaar-kaitseala Kadapiku-Jakobi 1 kinnisasjal on 28m2 ja Meieri maaüksusel 2m2. Veetrassi kaitseala maamaksu suurus aastas on Kadapiku-Jakobi 1 kinnisasjal 0,322504 eurot ja Meieri kinnisasjal 0,09216 eurot. Veetrassi kaitseala kasutavad 4 isikut: MTÜ Leesi Külaselts, puudutatud isik, AS Elion ja Xi-Meieri veetrassi omanikud. Õiglane oleks, kui maamaksu hüvitamisel arvestataks iga kitsendust põhjustava isiku osaga. Seega langeks iga isiku osaks aasta maamaksust 0,08 eurot Kadapiku-Jakobi 1 kinnistu osas
ja 0,023 eurot Meieri kinnistu osas. Õiglane servituuditasu oleks seega 0,103 eurot (0,08 + 0,023) aastas, avaldaja on valmis maksma 2 eurot aastas. Liiga suur tasu võiks muutuda näiteks vee-ettevõtjale koormavaks ning tuua kaasa veehinna tõusu. Samuti tooks see kaasa Kadapiku-Jakobi 1 kinnisasja turuväärtuse põhjendamatu tõusu. Puurkaevu sanitaarkaitseala ei ole seotud veetrassi kaitsealaga.
6.Avaldaja pakus kohustada puudutatud isikut andma tahteavaldus, millega antakse nõusolek Xi kinnistu (registriosa nr xxxxxxxxx) igakordse omaniku kasuks kinnistusraamatusse reaalservituudi seadmiseks, mis koormab Meieri (registriosa nr xxxxxxxxx) ja Kadapiku-Jakobi 1 (registriosa nr 3794102) kinnistuid Xi kinnistu (registriosa nr xxxxxxxx) kasuks selliselt, et Xi kinnistu igakordne omanik on õigustatud tähtajatult ja piiranguteta kasutama ning hooldama Meieri ja KadapikuJakobi 1 kinnistut läbivat veetrassi, mille asukoht on määratud OÜ Geochart 07.09.2011 kehtiva teostusjoonisega, ja mis on vajalik Xi kinnistu veega varustamiseks ning puudutatud isik tagab Xi kinnistu veega varustamise 250 liitrit puurkaevus 1041 ööpäevas vastavalt 20.05.2001 „Veevarustuse kooskõlastusele“ järgmistel tingimustel: a) Meieri ja Kadapiku-Jakobi 1 kinnistu igakordne omanik tunnistab, et Xi-Meieri veetrassi kaudu toimub detailplaneeringus ettenähtud LääneViive, Ida-Viive ja Xi kinnistu veega varustamine; b) Meieri ja Kadapiku-Jakobi 1 kinnistu igakordne omanik tagab Xi-Meieri veetrassi toimimise; c) Xi kinnistu igakordne omanik on kohustatud tasuma ainult Meieri kinnistu ja Kadapiku-Jakobi 1 kinnistu ühele omanikule veetrassi kitsenduse talumise eest nimetatud kinnistute osas kokku hüvitist 2 eurot aastas; d) Xi kinnistu igakordne omanik kohustub tasuma Meieri kinnistu ja Kadapiku-Jakobi 1 ühele omanikule veetrassi servituudi hüvitise jooksva aasta eest 31. detsembriks; e) Meieri ja Kadapiku-Jakobi 1 kinnistu omanik võimaldab Xi-Meieri veetrassi hooldus- ja remonttööde teostamist ning eemaldab vajadusel tööde läbiviimise ajaks oma kulul veetrassi kaitsealas ladustatud küttepuud ja muud asjad.
7.Xi kinnisasjale toimub juurdepääs Meieri ja Kadapiku-Jakobi 1 kinnisasju läbiva Vana-Leesi maantee kaudu. Juurdepääs on selline olnud ajalooliselt ja vastav võimalus märgitud ka kehtivas detailplaneeringus. Mõistlik ja asjakohane oleks, kui ka edaspidi säiliks juurdepääs taolisel viisil. Vana-Leesi maantee osa, mis läbib Xi kinnistut, kasutab ka puudutatud isik eestkätt mereranda minekuks. Avaldaja ei ole ühtegi liiklejat takistanud, aga puudutatud isik piirab liiklust. Ta on paigaldanud nn lamava politseiniku ning lubanud paigaldada tõkkepuu. Avaldajal puudub kindlus oma kinnisasjale juurdepääsu osas. Puudutatud isik ei ole nõustunud sõlmima eratee avaliku kasutamise lepingut. Uue juurdepääsu ehitamine läheks avaldajale maksma vähemalt 11 450 – 13 495 eurot.
8.Meieri kinnistut läbiva teelõigu pindala on 165m2 ja Kadapiku-Jakobi 1 kinnistut läbiva teelõigu pindala 17m2. Kokku on teealust maad seega 182m2. Maa hariliku turuväärtuse järgi Leesi külas (1.13 eur/m2) on teealuse maa väärtus 205.66 eurot. Tee kasutajaid on 18. Iga üksiku tee kasutaja tasu maa hariliku turuväärtuse järgi tee kasutamise eest oleks seega 11.42 eurot aastas. Avaldaja leiab, et tal on õigus nõuda puudutatud isikult avaldaja kinnistul asuva eratee kasutamise eest samasugust tasu, nagu nõuab temalt puudutatud isik ehk 100 eurot aastas. Avaldaja on teinud puudutatud isikule korduvalt tasaarvestamise ettepanekuid. Avaldaja palus kohtul arvestada tasu määramisel avaldaja nõudega 100 eurot aastas puudutatud isiku vastu.
9.Avaldaja palus määrata Xi kinnistu (registriosa nr xxxxxxxxxxx) katastritunnusega 42301:001:0117 juurdepääsutee läbi Meieri kinnistu (registriosa nr xxxxxxxxx) katastritunnusega 42301:001:1351 ja Kadapiku-Jakobi 1 kinnistu (registriosa nr xxxxxxxxx) katastritunnusega 42301:001:0710 läbiva Vana-Leesi maantee (tee nr xxxxxxxx) kaudu nii jalgsi kui mootorsõidukitel (sealhulgas ehitusmehhanismid ja veoautod), mis on skeemil näidatud punase alana järgmistel tingimustel: a) juurdepääs Xi kinnistule avalikult kasutatavalt teelt toimub olemasoleva Vana-Leesi maantee kaudu, mis asub Meieri kinnistu läänepoolse piiri piiripunktide 1, 7 ja 6 ning Kadapiku-Jakobi 1 läänepoolse piiri piirpunktidega 1 ja 6 külgnevas alas 3,5m laiuselt; b) juurdepääsu on õigus ööpäevaringselt kasutada liikumiseks jalgsi ja sõidukitega avaldajal, tema pereliikmetel ja külalistel; c) juurdepääsu kasutamise õigus on päevasel ajal ehitusmehhanismidel ja transpordivahenditel ning olmeteenust osutavatel sõidukitel; d) juurdepääsu ei tohi takistada füüsiliselt, keti, tõkkepuu, värava ega muu vahendiga; e) Xi kinnistu igakordne omanik on kohustatud tasuma ainult Meieri kinnistu ja Kadapiku-Jakobi 1 kinnistu ühele omanikule juurdepääsutee hooldamise ja kitsenduse talumise eest nimetatud kinnistute osas kokku 8 eurot aastas; f) Xi kinnistu igakordne omanik kohustub juurdepääsutee hüvitise tasuma jooksva aasta 31. detsembriks; e) Xi kinnistu igakordne omanik kohustub heastama kahju, mis on tekkinud juurdepääsutee kasutamisel tema süülise tegevuse tõttu. Puudutatud isiku seisukoht
10.Puudutatud isik vaidles esialgu avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, kuid 16.07.2013 kohtuistungil nõustus juurdepääsutee määramisega mõistliku tasu eest.
11.Vanale perspektiivitule trassile kohtu kaudu servituudi seadmine on pahatahtlik. Avaldaja tarbib vett uuest liitumispunktist. 2013. aastal kehtima hakkavad nõuded ei luba Meieri kinnistu puurkaevust veekäitlemist jätkata. Kadapiku-Jakobi 1 kinnistu on juba koormatud AS Elion kaabli kaitsevööndiga ja puurkaevu sanitaaralaga. Lisaservituutide seadmine koormab maad veelgi ning kahjustab omaniku huve ja kodu privaatsust. Avaldaja ei ole sõlminud vee-ettevõtjaga veetarbimislepingut.
12.Detailplaneeringust, mis ei hõlma Meieri ja Kadapiku-Jakobi 1 kinnistut, ei saa tuleneda puudutatud isikule vaidlusaluste kinnistute omanikuna kohustust anda nõusolekut reaalservituudi seadmiseks. Puudutatud isik ei olnud enne Xi-Meieri trassi ehitamist teadlik tööde läbiviimisest ega ole andnud nõusolekut trassi ehitamiseks enda kinnistule. Väide Xi-Meieri trassi vastavusest ehitusnormidele on paljasõnaline. Xi-Meieri trass ei ole seaduslik ehitis. Iga kinnisasja koormav kitsendus koormab kinnistut. Näiteks hooldus- ja remonttöödeks peaks puudutatud isik avaldaja nõude kohaselt eemaldama tööde läbiviimise ajaks omal kulul veetrassi kaitsealas ladustatud küttepuud ja muud asjad. Negatiivne mõjutus on sanitaarkaitseala moodustamine. Puudutatud isik ei tohiks tõkestada juurdepääsu torustikule ega torustiku omaniku loata ehitada ega ladustada materjale. Puudutatud isik ei ole teinud ettepanekut lahendada veevarustus tema puurkaevu baasil. Asjaolust, et teatud perioodil toimus Xi kinnistu veega varustamine Meieri kinnistult, tuleneb vaid see, et puudutatud isik oli sunnitud taluma ebaseaduslikku trassi, mitte, et ta oleks pidanud seda õiguspäraseks. Avaldajale on veevarustus tagatud Kaasiku-Meieri veetrassi kaudu. Õige on, et Kaasiku-Meieri veetrassi omandiküsimus on hetkel lahendamisel. Avaldaja on aktsepteerinud Kaasiku-Meieri veetrassi maakraani paiknemist enda kinnistul ning tarbinud selle kaudu vett. Avaldaja poolt välja toodud täiendavate kulutuste tekkimine Kaasiku-Meieri veetrassiga liitumisel on tõendamata. Kaasiku-Meieri trassil ei ole
hetkel kasutusluba, kuid see ei tähenda seda, et kasutusloa saamine on välistatud. Ka Xi-Meieri trassil ei ole kasutusluba. Puudutatud isikul puudub kohustus tagada avaldajale veevarustus Meieri kinnistu puurkaevust.
13.Puudutatud isik palus määrata servituudi tasu suuruse kohtu siseveendumuse kohaselt, arvestades muuhulgas rajatise talumise negatiivseid mõjusid. Tasu suurus võiks olla 50 eurot aastas.
14.Tee paikneb puudutatud isiku maja väljapääsust umbes 3m kaugusel. Xi kinnisasjale pääseb lisaks puudutatud isiku kinnistult ka teiselt poolt, Sebaliiva poolsest otsast. Sebaliiva tee ei ole läbimatu, sinna on veetud peale killustik. Lisaks piirneb Xi kinnistu Kuusalu-Leesi uue riigimaanteega, kust on võimalik teha eraldi juurdepääs. Detailplaneeringut ei kehtestatud puudutatud isiku kinnistu suhtes ning see ei reguleeri puudutatud isiku kinnistul oleva tee kasutust.
15.Kui kohus määrab juurdepääsutee, siis raskeveokite (välja arvatud prügiauto, tuletõrje, kiirabi või muu transport hädaolukorraga seotud vajaduse korral) kasutamise palus puudutatud isik kooskõlastada 1-nädalase etteteatamisega sms-i saatmise teel. Kooskõlastusest võib keelduda ainult mõjuval põhjusel ja kui sms-ile ei vastata, loetakse kooskõlastus antuks. Puudutatud isik palus määrata juurdepääsuteel kiirusepiiranguks 20km/h ning liiklemisel on jalakäijal ja jalgratturil eesõigus sõiduki ees.
16.Tee hooldamise kulud sõltuvad tee seisundi muutusest ning täpset kulu aasta lõikes on raske välja tuua. Puudutatud isik on tugevdanud teed, teinud tolmutõrjet ja talvel lumekoristust, kokku võib aastas kuluda kümneid tunde puudutatud isiku tööd. Kuivõrd avaldaja soovib suuresti piiramatu mahuga juurdepääsu enda kinnistule, on põhjendatud tasu nõudmine. Liiklus toimub vahetult puudutatud isiku välisukse läheduses ning riivab tema ja tema pere privaatsust. Tasu suurus võiks olla 100 eurot aastas. Avaldajal puudub alus tasaarvestuseks. Esimese astme kohtu määrus
17.Harju Maakohus rahuldas 31.07.2013 määrusega avalduse osaliselt. Kohus määras koormata Harjumaal Kuusalu vallas Leesi külas asuvat Meieri kinnistut (registriosa xxxxxxxxxx) ja Harjumaal Kuusalu vallas Leesi külas asuvat Kadapiku-Jakobi 1 kinnistut (registriosaxxxxxxxxx) Harjumaal Kuusalu vallas Leesi külas asuva Xi kinnistu (registriosa xxxxxxx) igakordse omaniku kasuks tähtajatu reaalservituudiga kinnistut läbiva veetrassi kasutamiseks ja hooldamiseks, mis on vajalik Xi kinnistu veega varustamiseks, järgmistel tingimustel: a) iga-aastane veetrassi servituudi eest tasumisele kuuluv summa on Xi kinnistu igakordsel omanikul 12 eurot aastas, millest 9.33 eurot tuleb tasuda Kadapiku-Jakobi 1 kinnistu igakordsele omanikule ja 2.67 eurot Meieri kinnistu igakordsele omanikule iga jooksva aasta 31. detsembriks; b) Meieri kinnistu igakordne omanik ja Kadapiku-Jakobi 1 kinnistu igakordne omanik võimaldab Xi-Meieri veetrassi hooldus- ja remonttööde teostamist ning eemaldab vajadusel tööde läbiviimise ajaks oma kulul veetrassi kaitsealas ladustatud küttepuud ja muud asjad; c) servituudi lahutamatuks osaks on OÜ Geochart 07.09.2011 kehtiv teostusjoonis (kohtumääruse lisa 1). Kohus tuvastas puudutatud isiku kohustuse anda nõusolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistriosade nr xxxxxxxx ja nrxxxxxxxxxxxxx III jakku märkuse kandmiseks. Kohus määras Xi kinnistu omanikule, tema pereliikmetele ja külalistele
tähtajatu ja ööpäevaringse juurdepääsu jalgsi ja transpordivahendiga ning ehitusmehhanismidel ja olmeteenust osutavatel transpordivahenditel tingimusel, et mistahes transpordivahendiga ei liiguta kiiremini kui 20km/h ning eesõigus teel liikumiseks on jalakäijal ja jalgratturil, kella 06.00–23.00 avalikult kasutatavale teele Xi kinnistult üle Meieri kinnistu läänepoolse piiri piiripunktide 1, 7 ja 6 ning Kadapiku-Jakobi 1 läänepoolse piiri piirpunktidega 1 ja 6 külgnevas alas 3,5m laiuselt, mis on kantud kehtivale katastriüksuse plaanile Vana-Leesi teena. Iga-aastane tasu juurdepääsutee kasutamise eest on Xi kinnistu omanikul 24 eurot aastas, millest 21.76 eurot tuleb tasuda Meieri kinnistu omanikule ja 2.24 eurot Kadapiku-Jakobi 1 kinnistu omanikule iga jooksva aasta 31. detsembriks. Kohus tuvastas puudutatud isiku kohustuse anda nõusolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistriosade nr 3794102 ja nr 2662002 III jakku märkuse kandmiseks käesoleva kohtumääruse alusel seatava juurdepääsu tee kohta. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõike 2 alusel poolte endi kanda.
18.Pooled ei vaidle, et avaldajale kuulub Xi kinnisasi ning puudutatud isik on Meieri ja Kadapiku-Jakobi 1 kinnisasjade omanik. Detailplaneeringu kohaselt toimub Xi kinnisasja veega varustamine Meieri kinnisasjal asuvast puurkaevust. Xi-Meieri veetrass saab alguse Meieri kinnisasjalt ja kulgeb läbi Kadapiku-Jakobi 1 kinnisasja Xi kinnistule.
19.Puudub vaidlus, et vee kasutamine on kinnisasja eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalik. Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-59449 on tuvastatud, et avaldaja ja MTÜ Leesi Külaseltsi vahel on alalise veevarustuse kohustusega kehtiv liitumis- ja veeteenuseleping kehtiva detailplaneeringuga määratud ja liitumispunktiga, mille asukoht on Meieri kinnistul asuvas puurkaevu pumbamajas. 29.04.2009 Xi-Meieri veetrassi kraani avamise akti kohaselt on taastatud Xi kinnistu veevarustus ja suletud liitumispunkt Kaasiku trassi osas. 23.05.2012 akti veevarustuse taastamise kohta kohaselt on Xi-Meieri trassis taastatud veevarustus vastavalt ringkonnakohtu otsusele. 08.12.2010 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-59449 on esialgse õiguskaitse korras kohustatud MTÜ-d Leesi Külaselts varustama Xi kinnistut veega läbi Xi-Meieri veetrassi. Nimetatud tõenditega luges kohus tõendatuks, et Xi kinnistu varustamine veega on käesoleva ajani toimunud läbi Xi-Meieri veetrassi. Puuduvad tõendid, et avaldaja oleks tarbinud vett KaasikuMeieri trassist. Kohus ei nõustunud puudutatud isikuga, nagu tõendaks seda avaldaja ja T.Vaarna e-kirjavahetus seoses veemõõtja paigaldamisega. E-kirjades ei ole nimetatud kumbagi trassi.
20.Puudutatud isik on avaldanud, et on põhjendamatu seada servituut Xi-Meieri veetrassi talumiseks, kuna Xi-Meieri trass on ehitatud õigusliku aluseta. Läbiviidavas haldusmenetluses võidakse teha ettekirjutus trassi lammutamiseks. Puudutatud isik on esitanud Tallinna Halduskohtu kohtunõude, mille kohaselt on halduskohtu menetluses puudutatud isiku kaebus Kuusalu Vallavalitsuse 09.06.2011 korralduse nr 403 tühistamiseks ja Xi kinnistu omanikule ettekirjutuse tegemiseks kohustamiseks. Nimetatud vallavalitsuse korraldusega keelduti täiendava ehitusloa väljastamisest, kuna Xi-Meieri trassil on juba olemas kehtiv ehitusluba. Kohus leidis, et kuna käesolevas tsiviilasjas lahendi tegemise aja seisuga on halduskohtumenetluses tuvastamata, et Xi-Meieri trass on õigusliku aluseta rajatud ehitis, on puudutatud isiku väited õigusliku aluse puudumise ja selle kohta, et trass lammutatakse, paljasõnalised. Viidatud vallavalitsuse 09.06.2011 korraldus, mille kohaselt on trassil ehitusluba, on
kehtiv. Vallavalitsuse 04.10.2011 kirja kohaselt on Xi-Meieri trass kantud ehitisregistrisse ning 15.08.2012 korraldusega ehitusloa väljastamise menetluse uuendamisest keeldutud.
21.Kohus ei nõustunud avaldaja väitega, et kuna puudutatud isiku kinnistuid juba koormavad piirangud, siis veetrassi servituudi seadmine ei saa enam riivata puudutatud isiku õigusi. Iga koormatis riivab kinnistu omaniku omandiõigust. Samas ei kaalu puudutatud isiku huvi hoida igal ajal igal pool oma kinnistul oma asju üles avaldaja huvi saada oma kinnistu kasutamiseks vajalikku vett. On mõistlik, et veetrassi hooldus- ja remonttööde teostamise ajaks eemaldab avaldaja veetrassi kaitsealas ladustatud asjad. Kuivõrd puudutatud isikule on teada veetrassi asukoht, hoidub heauskne puudutatud isik seal ladustamast asju, mille ümber paigutamine on seotud märkimisväärsete kulutustega. Xi-Meieri veetrass on kasutusel ka käesoleval ajal, mis ei takista puudutatud isikul hoidmast selle peal puuriita ning kaablirulle, mille kohta avaldaja on esitanud foto (t I kd lk 168) ning millel kujutatu suhtes ei ole puudutatud isik vastuväiteid esitanud. Puurkaevu sanitaarala olemasolu on puudutatud isik toonud välja juba oma esimeses vastuses avaldusele. Kuna sanitaarala on juba olemas, ei ole sanitaarkaitseala moodustamise võimalikkus täiendavaks kahjulikuks mõjutuseks, mis kaasneks reaalservituudi seadmisega. Ainuüksi liitumise võimalikkus Kaasiku-Meieri veetrassiga ei tähenda, et Xi-Meieri veetrassi kasutamine ei oleks avaldajale vajalik. Seetõttu kohus ei hinnanud avaldaja tõendeid liitumise eeldatavate kulude kohta: olemasoleva trassi arved ja maksekorraldused (t I kd lk 157 – 160), 10.03.2010 hinnapakkumine 51 960 krooni (t I kd lk 160 – 162), 01.03.2010 hinnapakkumine 8400 krooni (t I kd lk 163), 03.03.2010 hinnapakkumine 5000 krooni (t I kd lk 164), 22.04.2013 hinnapakkumine 500 eurot+km (t II kd lk 160), 22.04.2013 hinnapakkumine 5000 eurot (t II kd lk 161), 22.04.2013 hinnapakkumine 480 eurot (t II kd lk 162). Kohtu hinnangul ei oma tähendust ka asjaolu, kes on olnud millise trassi ehitamisega nõus, mille tõendamiseks on pooled esitanud puudutatud isiku kirja veevarustuse kooskõlastamise kohta (t I kd lk 8), 14.01.2009 Leesi küla veetrassi koosoleku protokolli (t I kd lk 48), endise Kadapiku-Jakobi 1 omaniku V.Eskeni nõusoleku (t I kd lk 117 – 118), kostjate ühise vastuse tsiviilasjas nr 2-09-5341 (t I kd lk 135), uue trassi eksplikatsiooni (t I kd lk 213 – 215), 18.03.2009 avaldaja kooskõlastuse (t II kd lk 27), puudutatud isiku kooskõlastuse (t II kd lk 29), detailplaneeringu välisvõrkude koondplaani (t II kd lk 73, sama t II kd lk 148), puudutatud isiku 31.01.2010 e-kirja (t II kd lk 99). Samuti, kes on kellele liitumise või vee eest maksnud, mille tõendamiseks on esitatud MTÜ Leesi Külaseltsi üldkoosoleku protokoll (t I kd lk 121 – 122), maksekorraldus MTÜ-le tasumise kohta (t II kd lk 67).
22.Kuivõrd Xi kinnistu veevarustus on toimunud käesoleva ajani Xi-Meieri veetrassi kaudu, selle ehitamise õigusvastasus ja lammutamisele minek on tõendamata ning puudutatud isik ei ole välja toonud trassi talumisega seonduvaid kahjulikke mõjutusi, mis kaaluksid üles avaldaja huvi saada vett, pidas kohus mõistlikuks asjaõigusseaduse (AÕS) § 158 lõike 1 alusel kohustada puudutatud isikut taluma tema kinnisasjadel paiknevat Xi-Meieri veetrassi ning koormata kinnisasjad AÕS § 158 lõike 2 alusel reaalservituudiga.
23.Põhjendatud on kohustada puudutatud isikut andma tahteavaldus, millega antakse nõusolek Xi kinnistu igakordse omaniku kasuks kinnistusraamatusse reaalservituudi seadmiseks, mis koormab Meieri ja Kadapiku-Jakobi 1 kinnistuid Xi kinnistu kasuks selliselt, et Xi kinnistu igakordne omanik on õigustatud tähtajatult ja ilma piiranguteta
kasutama ja hooldama Meieri ja Kadapiku-Jakobi 1 kinnistut läbivat veetrassi, mille asukoht on määratud OÜ Geochart 07.09.2011 kehtiva teostusjoonisega. Põhjendatud on ka, et Meieri ja Kadapiku-Jakobi 1 kinnistu omanik võimaldab Xi-Meieri veetrassi hooldus- ja remonttööde teostamist ning eemaldab vajadusel tööde läbiviimise ajaks oma kulul veetrassi kaitsealas ladustatud küttepuud ja muud asjad, sest nimetatud tegevused on servituudi teostamisel abistava tähendusega ning nende tegemist võib ka hea usu põhimõttest tulenevalt kinnistute omanikelt oodata.
24.Põhjendatud ei ole puudutatud isiku kohustamine tagada Xi kinnistu veega varustamine 250 liitrit puurkaevust nr 1041 ööpäevas vastavalt 20.05.2001 „Veevarustuse kooskõlastusele“. AÕS § 158 lõikes 1 sätestatud talumiskohustuse sisu on üksnes taluda kinnistul paikneva tehnorajatise olemasolu. AÕS § 172 lõike 2 järgi ei või reaalservituut teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega. Nimetatud kooskõlastuses (t I kd lk 8) teatab avaldaja, kui palju ta kavatseb tarbida vett puudutatud isiku puurkaevust ning puudutatud isik on märkinud oma nõusoleku. Dokumendist ei tulene puudutatud isiku kohustust tagada Xi kinnistu veega varustatus, samuti ei tulene sellist kohustust muudest tsiviilasja materjalidest. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on avaldajat kohustatud veega varustama MTÜ Leesi Külaselts, mitte puudutatud isik. Asjaolu, et MTÜ täidab oma kohustust Meieri kinnistul asuva pumbamaja kaudu, mida MTÜ üürib puudutatud isikult (rendileping 2, t I kd, lk 234 – 237), ei muuda MTÜ kohustust puudutatud isiku kohustuseks. Avaldaja on oma nõude alusena nimetanud üksnes AÕS § 158. Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud ka kinnistute igakordse omaniku kohustamine tagada veetrassi toimimine või servituudi sisuna määramine, et kinnistu igakordne omanik tunnistab, et Xi-Meieri veetrassi kaudu toimub detailplaneeringus ettenähtud Lääne-Viive, Ida-Viive ja Xi kinnistu veega varustamine.
25.Avaldaja arvutuse kohaselt on õiglane servituuditasu lähtuvalt maamaksust 0.103 eurot aastas, avaldaja on nõus maksma 2 eurot aastas. Puudutatud isik palus tasu määrata kohtu siseveendumuse kohaselt, võiks olla 50 eurot aastas. Oma seisukohta puudutatud isik ei põhistanud. Puudub piisav kohtupraktika, et lähtuda võrreldavates vaidlustes määratud tasude suurusest. Analoogses asjas, mis puudutab sama veetrassi ning milles olid menetlusosalised nii avaldaja kui puudutatud isik, määras kohus servituuditasu suuruseks 2 eurot aastas (Harju Maakohtu 28.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 2-09-11073, t III kd lk 43 – 52). Nimetatud kohtumäärus ei ole aga jõustunud. Kohus leidis, et tasu määramisel ei saa võtta aluseks maamaksu suurust. Tasu maksmise eesmärk on hüvitada kinnisasja omanikule servituudist tulenev omandiõiguse riive. Puudutatud isik ei taha, et tema kinnistutele servituut seataks. Kui omandiõiguse riive on tajutav, siis peab ka õiglane hüvitis olema selline, mille saamine oleks puudutatud isikule tajutav. Kohtu hinnangul ei saa selline hüvitis olla väiksem kui 1 euro kuus ehk 12 eurot aastas. Sellise hüvitise maksmine ei saa kellelegi olla ülemäära koormav. Avaldaja väited puudutatud isiku kinnistute väärtuse põhjendamatu tõusu kohta seoses servituuditasu määramisega on paljasõnalised. Väiksema tasu määramine muudaks seadusest tuleneva õiguse saada tasu sisutuks. Reaalselt tajutava tasu määramine on õigusrahu saavutamise huvides. Xi-Meieri veetrassi pindala Kadapiku-Jakobi 1 kinnisasjal on 3,5m2 ja Meieri kinnisasjal 1m2. Kohus määras, et Kadapiku-Jakobi 1 kinnisasja omanikule makstava tasu suurus on 9.33 eurot aastas ja Meieri kinnisasja omanikule makstava tasu suurus 2.67 eurot aastas.
26.Puudutatud isik nõustus 16.07.2013 kohtuistungil juurdepääsu tee määramisega avaldaja taotletud kohast. Menetlusosalised nõustusid, et kohus seab tee kasutamisele samasugused piirangud, nagu Harju Maakohtu 28.06.2013 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-09-11073.
27.Kuna pooled lõpetasid vaidlemise juurdepääsutee määramise vajaduse ning tee asukoha üle, ei hinnanud kohus nimetatud asjaoludega seoses esitatud tõendeid: 1909. aasta maaüksuse plaan juurdepääsu kohta (t I kd lk 11), Meieri katastriüksuse plaan (t I kd lk 16 – 17), Kadapiku-Jakobi 1 katastriüksuse plaan (t I kd lk 18 – 19), fotod nn lamavast politseinikust (t I kd lk 32), fotod kiviaiast (t I kd lk 33), fotod maja ja tee paiknemisest (t I kd lk 50 – 54), Leesi küla kaart (t I kd lk 55), 04.10.2009 OÜ Veleston e-kiri (t I kd lk 185), hinnapakkumine 10 000.- juurdepääsutee ehitamiseks (t I kd lk 186 – 187), Loksa metskonna plaan (t I kd lk 189 – 190), fotod Sebaliiva teest ja nn lamavast politseinikust (t I kd lk 191 – 193, Sebaliiva tee samad fotod värviliselt t I kd lk 205 – 206), hinnapakkumine 47 000 krooni katastriüksuse mõõdistamiseks (t I kd lk 196), Piiri kinnistu juurdepääsutee (t I kd lk 197 – 198), foto okstest (t I kd lk 199), tee katmise hinnapäring (t II kd lk 61, sama t II kd lk 174), 01.03.2012 ehitustööde hinnapakkumine 5243 eurot (t II kd lk 62), fotod Sebaliivalt (t II kd lk 164), fotod Vana-Leesi maanteele (t II kd lk 166 – 167).
28.Kohus leidis, et puudutatud isiku soovitud kiirusepiirangu ja jalgratturi ning jalakäija eesõiguse määramine on ohutuse kaalutlusel põhjendatud. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et tee asub elamu sissepääsust 3 – 4,5m kaugusel, see tähendab on sellele väga lähedal. Kohtu hinnangul ei ole aga mõistlik puudutatud isiku soovitud raskeveokite sõitmise eelneva kooskõlastamise tingimus. Puudutatud isik ei ole selgitanud, miks ta soovib raskeveokite sõitmisest eelnevalt teada ja mis võiks olla mõjuvaks põhjuseks, et ta seda ei lubaks. Tingimus tekitaks poolte vahel täiendavaid vaidlusi ning igakordne sõnumite saatmiseks kohustamine oleks avaldajale põhjendamatult koormav.
29.Juurdepääsu eest tasu määramisel soovis avaldaja lähtuda maa maksustamishinnast. Viidates Harju Maakohtu 28.06.2013 määrusele, leidis avaldaja, et tasu suurus peaks olema 8 eurot aastas. Puudutatud isik leidis, et tasu suurus peaks olema 100 eurot aastas. Puudutatud isik oma seisukohta ei põhistanud. Puudutatud isik on nimetanud ajakulu tee korrashoiule. Kohus leidis, et sarnaselt servituuditasuga, peab ka juurdepääsutee eest makstav õiglane tasu hüvitama kinnisasja omaniku omandiõiguse riive. Tasu ei või olla ebamõistlikult väike. Võttes arvesse, et tee asub elamu sissepääsule väga lähedal, seega on riivatud ka kinnistuomaniku õigus privaatsusele, pidas kohus tasu õiglaseks suuruseks 2 eurot kuus ehk 24 eurot aastas. Kohus ei võtnud arvesse puudutatud isiku ajakulu või kulutusi tee korrashoiule, sest tsiviilasja materjalidest ei nähtu, mida puudutatud isik tee korrashoidmiseks teeb. Teehooldust talvel korraldab vald. Asjaolu, et puudutatud isiku arstitõendil (t I kd lk 180) ei ole märgitud tema elukohaks elamu, millest juurdepääsutee möödub, ning et nimetatud elamu on ühekorruseline suvila (t I kd lk 179), ei tähenda, et juurdepääsutee ei riivaks kinnistute omaniku õigusi. Avaldaja esitatud planeeringu väljavõte (t III kd lk 31) selle kohta, et osa Meieri kinnisasjast on ärimaa, on asjakohatu, sest nimetatud väljavõte on tehtud Kadapiku-Jakobi 2, mitte Kadapiku-Jakobi 1 kinnisasja kohta. Kadapiku-Jakobi 2 ei asu taotletava juurdepääsutee ääres ega ole puutumuses käesoleva tsiviilasjaga. Kuna Meieri kinnistut läbiva teelõigu pindala on 165m2 ja Kadapiku-Jakobi 1 kinnistut läbiva teelõigu pindala on 17m2, määras kohus, et Meieri kinnistu omanikule
makstava tasu suurus juurdepääsutee eest on 21.76 eurot aastas ja Kadapiku-Jakobi 1 kinnistu omanikule makstava tasu suurus 2.24 eurot aastas.
30.Avaldaja on teinud puudutatud isikule avaldusi juurdepääsutee eest määratava hüvitise tasaarvestamiseks avaldajal oleva nõudega puudutatud isiku vastu, mis tuleneb sellest, et puudutatud isik kasutab avaldajale kuuluvat Vana-Leesi maantee osa. Kohus leidis, et avaldaja nõue ei ole piisavalt määratletav. Puudutatud isik on õigustatud nõudma hüvitist tee kasutamise eest AÕS § 156 lõike 1 alusel, kuna avaldaja nõuab juurdepääsu määramist. Puudutatud isik ei ole aga avaldaja vastu juurdepääsu määramise nõuet esitanud, puudub kokkulepe tasu suuruse kohta, seda ei ole määranud ka kohus. Kohus jättis avaldaja taotluse nõuete tasaarveldamiseks rahuldamata.
31.Kohus leidis, et nõuete aluseks olevate asjaolude tõendamiseks ei ole asjakohased kiri servituutide seadmise nõudmise kohta (t I kd lk 9), kiri tee kasutamise kokkuleppimise kohta (t I kd lk 10), kiri lepingu projekti saatmise kohta (t I kd lk 12, sama t I kd lk 36B ja 173) vastus teabenõudele (t I kd lk 13), www.kv.ee väljavõte (t I kd lk 30), fotod avaldaja sõidukist (t I kd lk 31), politsei vastus avaldusele (t I kd lk 49), Leho Xi 11.04.2008 kiri (t I kd lk 56 – 72), vallavalitsuse kiri (t II kd lk 63, sama lk 101, lk 159), teatis kriminaalmenetluse mittealustamise kohta (t I kd lk 73), ajalehe Sõnumitooja artikkel (t I kd lk 74 – 75), õiend MTÜ Leesi Külaselts majandusaasta aruande kohta (t I kd lk 76), avaldaja taotlus vallavalitsusele (t I kd lk 77 – 79), avaldaja ja MTÜ e-kirjavahetus (t I kd lk 80 – 83), Priit Loime kiri (t I kd lk 109), 30.08.2002 eramu ehitusluba (t I kd lk 110), joogivee uurimise protokoll (t I kd lk 119), mikrobioloogiline uuring (t I kd lk 120), 28.03.2007 koosoleku protokoll (t I kd lk 133 – 134), tsiviilasjas nr 2-09-5341 toimunud 29.04.2009 istungiprotokoll (t I kd lk 136 – 137), apellatsioonkaebus tsiviilasjas nr 2-09-5341 (t I kd lk 138 – 139), arvesaateleht (t I kd lk 140), väljavõte 08.11.2002 notariaalsest lepingust (t I kd lk 141), väljavõte MTÜ 2010.a majandusaasta aruandest (t I kd lk 143 – 144), foto plommitud maakraanist (t I kd lk 145), korraldus projekteerimistingimuste määramise kohta (t I kd lk 146 – 147, sama t I kd lk 224 – 225), MTÜ Leesi Külaselts vastus tsiviilasjas nr 2-10-59449 (t I kd lk 148 – 152), MTÜ ja V.Xi e-kirjad (t I kd lk 153 – 156), MTÜ veeteenuselepingu projekt (t I kd lk 165 – 166), ärakuulamise protokoll tsiviilasjas nr 2-09-11073 (t I kd lk 169 – 171), Leesi endise koorejaama asendskeem (t I kd lk 172), 23.03.2009 määrus tsiviilasjas nr 2-09-11073 (t I kd lk 174 – 175, sama t II kd lk 172 – 173), puudutatud isiku 10.01.2010 seisukoht tsiviilasjas nr 2-09-11073 (t I kd lk 176 – 177), vastus teabenõudele (t I kd lk 178), 15.05.1997 korraldus õigusvastaselt võõrandatud maa omandisse andmise kohta (t I kd lk 181 – 182), Harju Maavanema vastuskiri (t I kd lk 194 – 195), 06.12.2010 järelepärimine vallavalitsusele (t I kd lk 207), veetrassi võõrandamise leping (t I kd lk 208 – 212, samast 2 lk t II kd lk 157 – 158), tsiviilasja nr 2-10-59449 kohtuistungite protokollid (t I kd lk 226 – 233, millest 11.04.2011 protokolli 2 lehte teistkordselt t II kd lk 49h, 49i), avaldaja maja projekteerimistingimused (t I kd lk 238 – 239), liitumistasu arvestamise alused (t I kd lk 240), artikkel „Rannakülade veesüsteemidest“ (t I kd lk 241), väljavõtted veepumpade tehniliste andmete kohta (t I kd lk 242 – 244), vallavolikogu 25.11.2004 määrus (t I kd lk 245 – 246), maa ostueesõigusega erastamise avaldus ja sellele vastav vallavalitsuse korraldus (t I kd lk 247 – 248), kõnede eristus (t I kd lk 249 – 250), pumba müügitõend (t II kd lk 64), pumba maksekorraldus (t II kd lk 65), foto pumbast (t II kd lk 66), 07.03.2010 puudutatud isiku e-kiri (t II kd lk 68), MTÜ 30.07.2008 kiri (t II kd lk 69 – 70), teatis politseile (t II kd lk 71 – 72), sunniraha määramise hoiatus
(t II kd lk 74 – 76), õiguskantsleri kiri (t II kd lk 77 – 78), väljavõte 02.12.2009 kohtuotsusest (t II kd lk 96), väljavõte puudutatud isiku seisukohast tsiviilasjas nr 209-11073 (t II kd lk 97), kaasomandi kasutamise kokkulepe (t II kd lk 98), OÜ Jõgeva Palkmaja projekteerija selgitus (t II kd lk 144), MTÜ garantiikiri (t II kd lk 152), V.Xi avaldus (t II kd lk 156), Maanteeameti vastus (t II kd lk 163), RMK kiri (t II kd lk 169 – 171), väljavõte politsei kirjast (t II kd lk 199), 20.04.2009 Xi maakraani kontrollakt tõendamaks, et Xi kinnistul viibis puudutatud isik abikaasaga (t III kd lk 5), 23.04.2009 seletuskiri (t III kd lk 6), puudutatud isiku seisukoht tsiviilasjas nr 2-0911073 detailplaneeringu maksumuse kohta (t III kd lk 32), 25.05.2012 määrus tsiviilasjas nr 2-09-11073 (t III kd lk 55 – 56), väljavõte detailplaneeringust (t II kd lk 49a), foto läbilõigatud torust (t II kd lk 49b), katastriüksuste plaan (t II kd lk 49e), teade eratee avaliku kasutuse lepingust loobumise kohta (t II kd lk 49f). Nimetatud tõendeid kohus ei hinnanud. Määruskaebus
32.14.08.2013 esitatud määruskaebuses palub avaldaja tühistada maakohtu määruse osas, millega jäeti rahuldamata avaldus veevarustuse tagamiseks, samuti osas, millega määrati juurdepääsutee tasuks 24 eurot aastas ja reaalservituudi tasuks 12 eurot aastas ning osas, millega jäeti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada avaldus puudutatud isiku kohustamiseks veevarustuse tagamiseks 250 liitrit puurkaevus 1041 ööpäevas, määrata juurdepääsutee tasuks 8 eurot aastas ja reaalservituudi tasuks 2 eurot aastas ning jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
33.Maakohus jättis vääralt rahuldamata avaldaja nõude kohustada puudutatud isikut tagama Xi kinnistu veega varustamine. Kohtu seisukoht, et kõnealune nõue ei ole põhjendatud, kuna avaldusele lisatud kooskõlastusest ei tulene puudutatud isiku kohustust tagada Xi kinnistu veega varustatus, on väär. Xi-Meieri veetrassi rajamise ainsaks mõtteks oli Xi (ja ka Viive) kinnistu veega varustamine, mitte lihtsalt veetrassi rajamine. Veega varustamine on määratletud Xi kinnistu detailplaneeringuga, kus mingisugusedki viited kinnistu veevarustuse teistsugusteks lahendusteks puuduvad. Õigus veega varustatusele on inimõigus. Avaldaja õigus nõuda veega varustamise tagamist puudutatud isikult tuleneb AÕS § 158 lõike 1 mõttest, kuivõrd selles normis sisalduvas loetelus nimetatud veetrass ilma veeta ei ole veetrass. Kuna veetrassi veega varustamine on võimalik üksnes puudutatud isiku kinnistul asuvast puurkaevust, ei ole veega varustamise tagamise kohustust võimalik reaalselt täita ühelgi muul isikul. Xi (ja ka Viive) kinnistu veevarustus puurkaevust nr 1041 on toimunud alates Meieri-Xi veetrassi rajamisest 2002. aastal ning vee tarbimise eest on selle algusest peale tasutud, sealhulgas puudutatud isikule.
34.Kohus on määranud vääralt juurdepääsutee ja reaalservituudi tasu, arvestades üksnes koormatud kinnisasja omaniku huve, mis kujutab endast AÕS § 158 lõike 3 rikkumist. Kohus ei ole põhjendanud, miks avaldaja ettepanek lähtuda tasu suuruse määramisel maamaksu suurusest ei ole hüvitise saajale või maksjale tajutav. Selles osas on kaevatav määrus vastuolus ka valitseva kohtupraktikaga, milles on asutud seisukohale, et hüvitis määratakse nimelt lähtudes maamaksust (Harju Maakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-1116725, lk 18). Kohus on kõnealuse tasu määramisel jätnud arvestamata kohalikud olud, eelkõige tõsiasja, et nii juurdepääsutee kui ka veeservituudi seadmine ei põhjusta puudutatud isiku omandile mingisugust täiendavat riivet, kohtumenetluse ajendiks on puudutatud isiku kiuslik loomus. Kuigi mõlemad võimalused on reaalsuses kogu aeg
eksisteerinud, on puudutatud isik lõpetanud kohati avaldaja kinnistu veega varustamise sellepärast, et küsida avaldajalt põhjendamatut liitumistasu ja teinud takistusi teel liiklemiseks samal põhjusel. Kohus on jätnud arvestamata asjaolu, et kõik maaomanikud, sealhulgas puudutatud isik, kelle kinnistuid läbib Vana-Leesi maantee, olid nõus sõlmima tee avaliku kasutuse lepingu ning ainsana jättis lepingule allkirja andmata puudutatud isik, kes siiski ka ise sedasama teed oma perega kasutab. Maareformi käigus vaidlusaluse tee tagastamine eraomandisse oli väär ja selle eest ei peaks kandma rahalist vastutust üksnes avaldaja. Puudutatud isik teadis Meieri ja Kadapiku-Jakobi kinnistute ostmisel, et omandab kinnistud koos avaldaja kinnistule juurdepääsuks vajaliku tee ja veetrassiga, mistõttu on kohtu järeldus tajutavast omandiõiguse riivest ja puudutatud isiku privaatsuse riivest liialdatud. Reaalsuses on juurdepääsutee puudutatud isiku krundist eraldatud massiivse kiviaiaga ja seda ka sissepääsu kohal, mis ei asu mitte 3m, vaid 9m kaugusel teest. Veetrass on aga samas kaitsealas sideliiniga, ka puudub reaalselt vajadus maa-aluse veetrassi hooldeks (see vajadus on väga harva esinev), mistõttu ei too ka reaalservituudi talumise kohustus kaasa puudutatud isiku omandi täiendavat riivet. Kuigi kohus on viidanud analoogses asjas tehtud määrusele (Harju Maakohtu 28.06.2013 määrus asjas nr 2-09-11073), mis puudutab sama veetrassi ja milles kohus lähtus hüvitise määramisel nimelt maamaksust, ei kohelnud kaevatavat määrust teinud kohus analoogses olukorras olevaid avaldajaid analoogselt ja võrdselt, viitega sellele, et nimetatud määrus ei ole veel jõustunud. Kuigi viide määruse mittejõustumisele on tõene, ei õigusta see sarnases olukorras olevate isikute erinevat kohtlemist ning loogiliselt ja arvutuslikult põhjendatud avaldaja tasuettepaneku mittearvestamist. Seni ei ole tegelikult eksisteeriva tee ja veetrassi kasutamise eest puudutatud isikule keegi midagi maksnud.
35.Arvestades menetluse kestust ja asjaolu, et puudutatud isik esitas menetluse jooksul vastukäivaid ja kiuslikke vastuväiteid avaldaja nõudele, ei ole õige jätta avaldaja menetluskulusid tema enda kanda. Et puudutatud isik on esitanud menetluses hulgaliselt põhjendamatuid väiteid (näiteks väide veetrassi ehitusloa puudumisest või viide juurdepääsu võimaluse kohta Vana-Leesi maantee teisest otsast, millest puudutatud isik ärakuulamisel ise loobus), oleks kohus pidanud menetluskulude määramisel lähtuma TsMS § 172 lõike 1 teises lauses sätestatust. Vastustaja seisukoht
36.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluse edasine käik
37.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
38.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 31.07.2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ringkonnakohus ei korda maakohtu määruse põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
39.Määruskaebuse väide, et maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata avaldaja nõude kohustada puudutatud isikut tagama Xi kinnistu veega varustamine puurkaevust kuni 250 liitrit ööpäevas, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatu. Maakohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud nimetatud taotlust ja jõudnud õigele järeldusele, et
puudutatud isik ei pea tagama avaldajale veega varustamist. Maakohus on õigesti tõlgendanud toimikus lk 8 (kd I) olevat „Veevarustuse kooskõlastust“, leides, et sellest ei tulene puudutatud isiku kohustust tagada avaldaja kinnistu veega varustamine. Puudutatud isik ei ole vee-ettevõtja, vaid selleks on MTÜ Leesi Külaselts, kellega avaldajal on vastav liitumis- ja veeteenusleping. Nimetatud asjaolu on tuvastatud Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-1059449. Sama ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud ka asjaolu, et MTÜ Leesi Külaselts täidab oma veega varustamise kohustust avaldajale puudutatud isiku kinnistul asuva pumbajaama kaudu, mida veega varustaja rendib puudutatud isikult. Seega ei saa avaldaja nõuda veega varustamise tagamist mitte puudutatud isikult, vaid teiselt lepingupoolelt, see on MTÜ-lt Leesi Külaselts. Ainuüksi asjaolu, et Xi kinnisasja veega varustamine toimub detailplaneeringu kohaselt puudutatud isikule kuuluval kinnisasjal asuvast puurkaevust, ei tähenda, et puudutatud isik oleks kohustatud avaldaja kinnisasja veega varustama. Puudutatud isiku kohustust avaldaja veega varustamiseks ei tulene ka seadusest. Maakohus on õigesti märkinud, et AÕS § 172 lõike 2 järgi ei või reaalservituut teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega. Ka ei nõustu ringkonnakohus avaldaja poolt AÕS § 158 lõikele 1 antud tõlgendusega ning leiab, et nimetatud sättes märgitud veevarustustorustik (avaldaja poolt nimetatud kui veetrass) jääb olemuselt veevarustustorustikuks ning õiguslikult samaselt reguleerituks ka siis, kui selles peaks mingil põhjusel vesi ajutiselt puuduma.
40.Määruskaebuse väide, et maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole juurdepääsutee ja reaalservituudi tasu määramisel õige lähtuda maamaksu suurusest, ei ole põhjendatud. Maakohus on ringkonnakohtu arvates piisavalt põhjendanud määratud tasude suurust ja muuhulgas ka seda, miks ei ole õige lähtuda ainuüksi maamaksu suurusest, hinnates seejuures tajutava hüvitise suuruseks vähemalt 1 euro kuus. Määrusekaebuse väide, et maakohus on tasud määranud vastuolus valitseva kohtupraktikaga, ei ole põhjendatud ja on tegelikult ka asjakohatu. AÕS § 158 lõike 3 järgi määratakse reaalservituudi tasu kokkuleppel ja kui seda ei saavutata, siis määrab tasu suuruse kohus, kusjuures tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Nimetatud sättest ei tulene, et reaalservituudi tasu suuruse määramise ainus või peamine alus on maamaksu suurus. Tasu määramisel hindab kohus servituudist tuleneva koormatava kinnisasja omaniku omandiõiguse riive ulatust ja intensiivsust konkreetsete asjaolude alusel. Maakohus on seda teinud piisava põhjalikkusega ja ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga. Muuhulgas nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et iga koormatis riivab kinnistu omaniku omandiõigust, mistõttu ei ole määruskaebuse vastupidised väited põhjendatud. Määruskaebuses toodud väited, et seni ei ole tegelikult eksisteeriva tee ja veetrassi kasutamise eest puudutatud isikule keegi midagi tasunud, et puudutatud isik keeldus tee avaliku kasutuse lepingut sõlmimast, et maareformi käigus tagastati vaidlusalune tee ekslikult eraomandisse, et kohtuvaidluse on põhjustanud puudutatud isiku kiuslik loomus, ei ole asjassepuutuvad reaalservituudi tasu suuruse otsustamisel.
41.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks ei ole alust ka menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 172 lõike 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ja kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Avaldaja leiab, et arvestades kohtumenetluse kestust tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda, kuna puudutatud isik on esitanud menetluse jooksul hulgaliselt
põhjendamatuid, vasturääkivaid ja kiuslikke väiteid. Avaldaja arvates on sellisteks väideteks näiteks veetrassi ehitusloa puudumine või viide juurdepääsu võimaluse kohta Vana-Leesi maantee teisest otsast, millest puudutatud isik ära kuulamisel ise loobus.
42.Ringkonnakohus leiab, et asjaolusid arvestades on maakohus põhjendatult jätnud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus on küll vaidlustatud määrusega rahuldanud avaldaja taotlused veetrassi reaalservituudi seadmiseks ja avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks, kuid eeltooduga rahuldas maakohus kohtule esitatud avalduse siiski vaid osaliselt. Kohus leidis, et põhjendatud ei ole avaldaja taotlus kohustada puudutatud isikut tagama avaldaja kinnistu veega varustamine ning nimetatud nõude osas kohus avaldust ei rahuldanud. Samuti ei rahuldanud kohus avaldaja taotlust kohustada kinnistute igakordset omanikku tagama veetrassi toimimine. Lisaks eelnevale taotles avaldaja veetrassi reaalservituudi seadmist kohustusega tasuda hüvitist 2 eurot aastas ning juurdepääsutee määramist kohustusega tasuda 8 eurot aastas, kuid kohus määras puudutatud isikule veetrassi servituudi talumise eest 12 eurot aastas ja juurdepääsutee võimaldamise eest tasu 24 eurot aastas. Samuti jättis kohus rahuldamata avaldaja taotluse juurdepääsutee osas nõuete tasaarveldamiseks. Kuna kohus rahuldas avaldaja nõuded puudutatud isiku suhtes ainult osaliselt, siis oli kohtu poolt ka menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmine põhjendatud.
43.Ringkonnakohus leiab, et ka määruskaebuse väide, et kohtuvaidluse pika kestuse põhjustas üksnes puudutatud isik oma põhjendamatute väidete esitamisega, ei ole asjaolusid tervikuna hinnates põhjendatud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on mõlemad osapooled, see tähendab ka avaldaja, esitanud menetluse jooksul arvukalt seisukohti, taotlusi ja tõendeid, milliseid maakohus on hinnanud osaliselt põhjendatuteks ja asjakohasteks ning osaliselt asjassepuutumatuteks või nendega mitte nõustunud. Eelneva tõttu puudub alus jätta menetluskulusid avaldaja märgitud motiivil üksnes puudutatud isiku kanda.
44.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lõige 1).
Ülle Jänes
Mare Merimaa
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.