2-04-1155/14 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

10.11.2011 täpsustas lõpparuannet. Võlgniku lõpetamise otsus on kohtu poolt kinnitatud 18.01.2005 ning jaotusettepanek 13.12.2005. Lõpparuande andmed Andmed pankrotivara (s.h pandieseme) ja selle müügist saadud raha kohta Pankrotimenetluse vältel on haldurite Ly Müürsoo ja Ene Ahas tegevuse tulemusel laekunud pankrotivara hulka kokku 7 508,95 eurot (117 489,60 krooni), s.h enammakstud riiklike maksude tagastus summas 4 999,87 eurot (78 231 krooni), pankrotivara müügist (nõuded VR’i ja JK vastu) 2 500 eurot (39 116,50 krooni), pangaintressi kokku 9,08 eurot (142,10 krooni). Pankrotihaldur Ly Müürsoo tegevuse tulemusel toimusid laekumised kogusummas 5 001,42 eurot (78 255,29 krooni), s.h enammakstud riiklike maksude tagastus summas 4 999,87 eurot (78 231 krooni) ja pangaintress 1,55 eurot (24,29 krooni). Pankrotihaldur Ene Ahas tegevuse tulemusel moodustusid laekumised kokku 2 507,53 eurot (39 234,31 krooni). Andmed pankrotiseaduse § 146 nimetatud väljamaksete kohta AS N (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega ega makstud elatist võlgnikule ja võlgniku ülalpeetavatele. Massikohustused: Pankrotihaldur Ly Müürsoo poolt tehtud massikohustused moodustavad 1 001,36 eurot (15 667,90 krooni, s.h transpordikulu 100 krooni, ruumide rent 350 krooni, postikulu 15,40 krooni, pangakulu 202,50 krooni ja pankrotimenetluse teenindamisega seotud kulud summas 15 000 krooni). Pankrotihaldur Ene Ahas poolt tehtud massikohustused moodustavad 3 109,18 eurot, s.h transpordikulu 239,67 eurot, sidekulud (faks ja telefon) 146,04 eurot, kontoritarbed (s.h koopiate tegemine) 91,88 eurot, bürookulud (internet, arvuti ja ruumide kasutus) 971,49 eurot, postikulud 13,00 eurot, päringud registritest 26,84 eurot, arhiveerimiskulud 340,06 eurot, pangakulu 8,73 eurot, raamatupidamise erikontrolli kulu 1 203,58 eurot ja kohtukulu 67,87 eurot. Pankrotimenetluse kulud: Pankrotihaldur Ly Müürsoo poolt tehtud pankrotimenetluse kulud menetluses olid riigilõiv teadetelt AT-s summas 19,17 eurot (300 krooni), ajutise halduri tasu koos maksudega 766,94 eurot (12 000 krooni), ajutise halduri kulude hüvitis 191,73 eurot (3 000 krooni) (kohtumääruse alusel). Pankrotihaldur Ene Ahas’e poolt tehtud pankrotimenetluse kulu koos arvestusliku halduri tasuga (s.h riigilõiv teadetelt AT-s summas 31,95 eurot) moodustub summas 696,95 eurot. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta ja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud II rahuldamisjärk: 3(9)

Pankrotihaldur Ene Ahas tegevusperioodi toimingud: 1) võlausaldajate üldkoosolekute korraldamine; 2) raamatupidamise erikontrolli läbiviimine, raamatupidamise taastamine; 3) võlgniku juhatuse liikmete vastu kahju hüvitamise nõude esitamine kohtu kaudu, osalemine kohtumenetluses võlgniku esindajana ilma; haldur ei kasutanud täiendavat õigusabi; rahaline nõue ühe juhatuse liikme J. K vastu rahuldati, teise juhatuse liikmega V. R sõlmiti kompromissileping; 4) võlgniku raamatupidamise korraldamine, s.h jooksvate maksudeklaratsioonide esitamine ja pankrotivara arvestuse pidamine; 5) aruanded kohtule ja võlausaldajatele, võlgniku endise juhatuse liikmega, võlausaldajatega ja muude menetlusega seotud isikutega suhtlemine; 6) võlgniku majandustegevust kajastavate dokumentide kontrollimine ja võlgniku majandustegevuse analüüs, et välja selgitada võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseid ning võimalusi vara tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks; 7) pankrotivara müügi korraldamine; 8) lõpparuande koostamine, komplekteerimine lisadega ning kohtule ja võlausaldajatele esitamine. Pankrotihaldur Ene Ahas on esitanud kuriteoteate, kuna pankrotimenetluse käigus leidis tuvastamist, et võlgniku juhatuse liikme JK käitumises esinesid kuriteo tunnused. Põhja Politseiprefektuuri 15.01.2007 teatise kohaselt kriminaalmenetlust ei alustatud. Ene Ahas märgib lõpparuandes, et pankrotimenetluse kestel ei täitnud kumbki võlgniku juhatuse liige kohtulahenditest tulenevaid kohustusi ega teostanud mitte ühtegi makset võlgnikule. Ka täitemenetluse kaudu ei õnnestunud nõudeid rahuldada, kohustatud isikutel puudus vara. Sellest tulenevalt oli õigustatud varaliste nõuete realiseerimine. Nõuete realiseerimiseks korraldati mitmeid enampakkumisi. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada AS N (pankrotis) pankrotihaldur esitas Harju Maakohtule hagi VR(isikukood XXX) vastu 499 823,45 krooni ja JK(isikukood XXX) vastu 219 885,85 krooni väljamõistmise nõudes. Harju Maakohtu 18.06.2008 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-07-40637 rahuldati AS N (pankrotis) hagi JK vastu summas 219 885,85 krooni väljamõistmise nõudes. AS N (pankrotis) pankrotihaldur ja VR sõlmisid 05.10.2010 kompromisslepingu, mille kohaselt kohustus VR tasuma AS-le N (pankrotis) 40 000 krooni 6 kuu jooksul arvates kompromisslepingu sõlmimisest ning samuti paluti kompromisslepinguga kohtul tsiviilasja raames kohaldatud hagi tagamise abinõud täielikult tühistada. Harju Maakohtu 07.10.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-07-40637 kinnitati poolte vaheline kompromiss. Menetluskulud jäid määruse alusel, vastavalt kompromisslepingule, poolte enda kanda. Kohtukulud ja ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Pankrotimenetluses kanti kohtukulusid summas 67,87 eurot. Ajutise halduri ja halduri poolt tehtud vajalikud kulud on kajastatud lõpparuande väljamaksete osas. 5(9)

Maksejõuetuse tekkimise põhjused Haldur märgib, et AS N majandustegevus lõppes 2004.a juunis. Makseraskused said alguse 2003.a. Peamiseks tõukeks alaliste makseraskuste väljakujunemisele andis 2004.a esimeses pooles GO OÜ poolt esitatud hagi AS N vastu võla nõudes koos AS N arvelduskontode arestimisega. Kontode arestimine raskendas majandustegevuse edendamist. Lisaks nimetatule saab pidada AS N makseraskuste tekkimise põhjuseks raskete juhtimisvigade tegemist, mis seisnesid juhatuse liikme poolt seadusest tulenevate hoolsus-, lojaalsus- ja raamatupidamise korraldamise kohustuse mittenõuetekohases täitmises. Haldur esitas pankrotimenetluses kahju hüvitamise nõuded juhatuse liikmete vastu, mis lahenesid positiivselt. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. PankrS § 163 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 163 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu raske, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur on PankrS § 162 ja 163 alusel esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpparuande. Lõpparuande kohaselt on võlgniku likviidne vara täielikult müüdud, pankrotivarasse ei ole raha laekumas. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 nõuetele ja see ei riku võlgniku ja võlausaldajate huvisid. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Pankrotihalduri vabastamine tema ülesannete täitmisest PankrS § 130 lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus leiab, et pankrotihaldur Ene Ahas tuleb vabastada tema kohustustest AS N (pankrotis) pankrotimenetluses pärast AS N (pankrotis) kustutamist registrist. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine PankrS § 66 lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Lõpparuande kohaselt vajavad kohtu kinnitamist pankrotihaldur Ly Müürsoo poolt tehtud kulud kogusummas 1 020,53 eurot (15 967,90 krooni), s.h pankrotimenetluse kulud 19,17 eurot (300 krooni, riigilõiv teadetelt AT-s) ja massikohustused 1 001,36 eurot (15 667,90 krooni, sellest: transpordikulu 100 krooni, ruumide rent 350 krooni, postikulu 15,40 krooni, pangakulu 202,50 krooni ja pankrotimenetluse teenindamisega seotud kulud summas 15 000 krooni). Pankrotihaldur Ly Müürsoo kuludega 15 000 krooni OÜ S 02.01.2006 arve nr 1 alusel ei ole pankrotitoimkond nõustunud. Arvel on loetelu, et see esitatud bürookulude, ruumide kasutamise, telefoni, mobiiltelefoni, faksi, arvuti, koopiamasina, sekretäriteenuse kasutamise ning transpordikulude eest. Arvele ei ole lisatud kulude algdokumente ega osutatud teenuste mahu kohta kalkulatsiooni, puudub ülevaade, millistest reaalsetest summadest arve summa 15 000 krooni koosneb. OÜ S 02.01.2006 arve nr 1 esitamise ja maksmise seisuga kehtinud PankrS § 66 lg 3 järgi võis haldur menetluse jooksul tekkinud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. 02.01.2006 arve nr 1 tasumiseks ei ole pankrotihaldur Ly Müürsoo pankrotitoimkonna nõusolekut küsinud, arve on esitatud ja tasutud vahetult pärast 30.12.2005 võlausaldajate üldkoosolekut, kui võlausaldajad otsustasid Ly Müürsoo vabastada pankrotihalduri kohustustest. Toimkonna kirjalikes seisukohtades avaldatud arvamuse kohaselt ei saanud tekkida kulusid sellises mahus, arvestades halduri tegevuse mahtu AS N pankrotimenetluses. Äriregistri andmetel oli Ly Müürsoo AS N (pankrotis) pankrotihaldurina tegutsemise ajal ning on ka käesoleval ajal OÜ S (registrikood XXX) juhatuse liikmeks ja osanikuks. Kohus leiab, et lõpparuandes näidatud pankrotihaldur Ly Müürsoo pankrotimenetlusega seotud kulude vajalikkus ja põhjendatus ei ole pankrotitoimkonnale ega kohtule kooskõlas PankrS §-iga 66 lg 3 täies mahus reaalselt tõendatud. Pankrotitoimkond ei ole nõusolekut katta kulud 15 000 krooni jooksvalt pankrotivara arvel, andnud. Kohus leiab, et selles osas ei kuulu pankrotihaldur Ly Müürsoo kulud kinnitamisele ning loeb OÜ S 02.01.2006 arve nr 1 järgi tehtud sularaha väljamakse 15 000 krooni (958,67 eurot) osaliselt tasaarvestatuks Ly Müürsoo pankrotihalduri tasuga. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et pankrotihaldur Ly Müürsoo kulud tuleb kinnitada summas 61,86 eurot (s.h pankrotimenetluse kulud 19,17 eurot (300 krooni) ja massikohustused 42,69 eurot (667,90 krooni).

Pankrotihaldur Ene Ahas poolt tehtud kulud kogusummas 3 141,13 eurot, s.h pankrotimenetluse kulud 31,95 eurot (riigilõiv teadetelt AT-s) ja massikohustused 3 109,18 eurot, sellest: transpordikulu 239,67 eurot, sidekulud (faks ja telefon) 146,04 eurot, kontoritarbed (s.h koopiate tegemine) 91,88 eurot, bürookulud (internet, arvuti ja ruumide kasutus) 971,49 eurot, postikulud 13,00 eurot, päringud registritest 26,84 eurot, arhiveerimiskulud 340,06 eurot, pangakulu 8,73 eurot, raamatupidamise erikontrolli kulu 1 203,58 eurot ja kohtukulu 67,87 eurot. Pankrotihaldur Ene Ahas poolt tehtud kulude kinnitamine on olnud päevakorras 04.08.2011 võlausaldajate üldkoosolekul, mille kohta on teade koosoleku toimumise kohta 28.07.2011 avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, kulude osas pankrotitoimkond vastuväiteid ei ole esitanud. Ene Ahas on kohtule regulaarselt esitanud PankrS § 66 lg 1 sätestatud aruanded. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et pankrotihaldur Ene Ahas poolt tehtud kulud kogusummas 3 141,13 eurot tuleb kinnitada. Kohus ei pea vajalikuks kinnitada ajutise halduri tasu ja kulusid ning nendega seotud maksude summasid, kuna need on välja makstud kohtu otsuse alusel. Pankrotihalduri tasu määramine PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Sama sätte 2. lõike kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu pankrotiseaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. PankrS § 651 lg 4 kohaselt ei või tasu suurus olla väiksem kui 1% pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest ning halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast. Lõpparuande järgi on pankrotivarasse pankrotihaldur Ly Müürsoo töö tulemusena laekunud 78 255,29 krooni (5 001,42 eurot) ja pankrotihaldur Ene Ahas töö tulemusena 2 507,53 eurot (39 234,31 krooni). Pankrotihaldur Ly Müürsoo on 07.02.2006 palunud välja mõista tasuks täidetud ülesannete eest 15 646,20 krooni (999,97 eurot), 28.10.2011 e-kirjaga on haldur kinnitanud, et jääb oma varasema taotluse juurde. 26.05.2006 esitas pankrotitoimkond kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt pankrotitoimkond ei nõustu Ly Müürsoo taotletava tasuga. Viidates halduri poolt toimkonnale esitatud tegevusaruandele, märgib toimkonna esimees, et taotletav tasu ei vasta halduri tehtud toimingutele, lisaks on haldur esitanud kulud reaalselt tõendamata mahus. Toimkonna arvates tuleks halduri tasu taotlus lahendada koos tema poolt tehtud kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisega. 2011.a novembris on toimkonna liikmed jätkuvalt 8(9)

samal seisukohal, kohtule esitatud 01.11.2011 ja 02.11.2011 elektronkirjade kohaselt on pankrotihaldur Ly Müürsoo tasu taotlus esitatud mahus põhjendamatu ning selle läbivaatamisel tuleks kohaldada PankrS § 65 lg 5 kolmandas lauses sätestatut, s.o määrata alammäärast väiksem tasu. Kohus pankrotihaldur Ly Müürsoo tasu taotluse läbivaatamisel ja kulude kinnitamisel võtab arvesse pankrotimenetluse kestust Ly Müürsoo tööperioodil (12,5 kuud), asja mahtu, halduri toiminguid ja nende tegemiseks vajaliku töö mahtu, halduri isiklikku seotust kulude arve esitanud OÜ’ga S ning Ly Müürsoo poolt 2006.a jaanuaris sularahas saadud 15 000 krooni (958,67 euro) kulude nime all pankrotivara arvelt väljavõtmist, samuti võlausaldajatele väljamaksmiseks jääva raha hulka ja pankrotitoimkonna muutumatuna püsinud vastuväidet halduri tasu osas. Kohus tasaarvestab kinnitamata jäetud kulude ja pankrotihaldur Ly Müürsoo tasu taotluse. Kohus arvestab ka asjaolu, et suurema osa pankrotihaldur Ly Müürsoo tegevusperioodil laekunud rahast - 78 231 krooni (4 999,87 eurot) moodustas enammakstud riiklike maksude tagastus, mille laekumiseks oli vaja teha üks taotlus riigiametile, kelle kohustuseks oli raha tagastada seaduse alusel. Kohus võtab ka arvesse, et pankrotihaldur Ly Müürsoo tegevusperioodil on läbi viidud nõuete kaitsmine ja koostatud jaotusettepanek. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes PankrS §-ile 65 lg 5 ning §-ile 651 lg 4, leiab kohus, et pankrotihaldur Ly Müürsoo tasuks tuleb pankrotivaralt 5 001,42 eurot määrata 50,01 eurot, millelt arvestatakse sotsiaalmaks 16,50 eurot. Pankrotihaldur Ene Ahas on 25.08.2011 palunud välja mõista tasuks täidetud ülesannete eest 500 eurot. Arvestades Ene Ahas tegevusperioodi toimingud, s.h raamatupidamise erikontrolli läbiviimine, raamatupidamise taastamine, võlgniku juhatuse liikmete vastu kahju hüvitamise hagide esitamine kohtusse, kuriteoteate esitamine politseile, nõuete müük jms, samuti pankrotivarasse 2 507,53 euro laekumist, pankrotimenetluse kestust ja asja mahtu ning asjaolu, et Ene Ahas poolt taotletud tasu jääb vähesel määral alla, sisuliselt võrdub PankrS §is 651 lg 1 sätestatud alammääraga, leiab kohus, et Ene Ahas tasu taotlus tuleb rahuldada ning tema tasuks tuleb määrata 500 eurot, millelt arvestatakse sotsiaalmaks 165 eurot. Võlgniku dokumentide hoiuleandmine PankrS § 130 lg 5 sätestab, et juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. ÄS § 219 lg 1 sätestab, et osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Pankrotihaldur Ene Ahas on taotlenud AS N (pankrotis) dokumentide hoidjaks JK(isikukood XXX) määramist. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus tuleb rahuldada.