Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hagejat oli teavitatud 25.10.2010 toimuvast kostja üldkoosolekust. Kostja ei saanud teada ning ei osanud oletada, et hageja juhatuse liige Ado Kosk, kellele teade saadeti, ei anna teavet edasi teistele hageja seaduslikele esindajatele, kes oleks võib-olla soovinud kostja üldkoosolekul osaleda. Esimese astme kohtu otsus 21.06.2011 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja 25.10.2010 üldkoosoleku protokolli kohaselt arutati koosolekul juhatuse valimist ja põhikirja muutmist. Vastuvõetud otsuste kohaselt valiti juhatuse liikmeteks Urmas Laansalu ja Tarmo Männigo ning uus põhikiri otsustati kanda registrisse. Kutse saatmist hagejale tõendab elektrooniline kiri. See aadress on hageja aadressiks olnud 10 aastat. Juhul, kui hageja seda nädal enne koosolekut muutis, ei saanud kostja seda teada. Kostja on hagejaga kogu aeg suhelnud kirjas oleva aadressi kaudu. Hageja poolt esitatud asjaolu, et koosoleku kutset kostja vastusele lisatud elektroonilise kirja järgi ei saatnud kostja juhatus, ei saa olla hagi rahuldamise aluseks. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Kuigi seaduse järgi kutsub üldkoosoleku kokku juhatus (MTÜS § 20 lg 1, kostja põhikirja p 4.1), on koosoleku otsus tühine vaid juhul, kui rikuti koosoleku kokkukutsumise olulisi tingimusi. Olulisteks tingimusteks loetakse need, millega rikutaks liikme osalusõigust. See, kas koosoleku kutsus kokku juhatus või mõni muu isik, ei riku hageja osalusõigust. Oluline on see, et hageja saaks teada koosoleku toimumisest seaduses sätestatud tähtaja jooksul, et tal oleks võimalik teostada oma õigusi kostja liikmena. Kooskõlas MTÜS § 241 lg-ga 1 on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. MTÜS § 20 lg 5 järgi peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kostja põhikiri nägi selleks tähtajaks ette 10 päeva. Kostja elektroonilistest kirjadest nähtub, et hageja seaduslik esindaja Ado Kosk on kostjale

Kostja toimis seaduspäraselt, saates hagejale koosoleku kokkukutsumise teate elektronaadressile, mida ta oli hagejaga suhtlemiseks varem kasutanud. Põhjendatuks ei saaks lugeda kutse saatmist hageja registrikaardile kantud elektronaadressidele, kuna nimetatud aadresside kaudu ei olnud kostja hagejaga varem suhelnud. Juhul, kui hageja leidis, et mingist ajast tuleb temaga suhelda uute elektrooniliste aadresside kaudu, pidanuks ta sellest kostjale teatama. Tõendatud ei ole, et hageja ei saanud kätte kostja poolt 14.10.2010 saadetud elektroonilist koosoleku kokkukutsumise teadet. Elion kinnitab vastuses hagejale, et tema poolt kirja väljasaatmise mittenägemine ei tähenda, et kirja välja ei saadetud. Seega ei ole hageja usaldusväärselt tõendanud, et ta vaidlusaluse üldkoosoleku kutset ei saanud, kostja on aga tõendanud, et ta saatis hagejale kutse varem kasutatud aadressile ja viisil. Apellatsioonkaebus Spordiklubi Vabariigi Võllimees palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta vastustaja kanda. Maakohus andis asjas kogutud tõenditele ja väidetele ebaõige hinnangu. Asja materjalidest nähtub, et vastustaja esitas kaks e-kirja, mis saadeti Ado Kose poolt e-postiaadressilt xxxxxxxxx vastustajale 25. ja 26.08.2010. Enne ja sealt edasi ei ole vastustaja ja eelnimetatud e-postiaadressi vahel e-kirjavahetust olnud – vastupidist ei ole vastustaja tõendanud. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et apellandi MTÜ-kaardile kontaktandmete hulka ei ole märgitud e-postiaadressi xxxxxxxxxxx. Maakohus ei põhjendanud ega selgitanud, miks ta luges, et pärast ligi kahe kuu pikkust kirjavahetuse puudumist just enne vaidlusaluse kutse väidetavat väljasaatmist sai vastustaja lugeda või eeldada, et järgib seadusest ja põhikirjast tulenevaid koosoleku kokkukutsumise korda, kui saadab koosolekukutse sellele e-postiaadressile ja mitte MTÜ-kaardile märgitud e-postiaadressidele. Maakohus ei näidanud, miks vastustaja võis üleüldse eeldada, et saates üldkoosoleku kutse apellandi MTÜ-kaardile märkimata kontaktaadressil, saab apellant selle ka tegelikkuses kätte. Üks asi on e-kirja koostamine vastavas programmis, teine asi on selle kirja reaalne liikumine saatja serverist saaja serverisse. Siinsel juhul peab vastustaja tõendama, et koosoleku kutse jõudis saaja e-postiserverisse õigeaegselt. Maakohus ei selgitanud, miks ta eelistab vastustaja paljasõnalisi väiteid apellandi esitatud tõenditele (nt Elion Ettevõtted AS kirjale) ning väitele koosolekukutse kättesaamata jätmisest. Vastustaja esitatud tõenditest (lk 55-57) nähtub vaid, et e-postiaadressi xxxxxxxxxxxx on kasutatud vastustajaga suhtlemisel üksnes kaks korda. Sellest ei saa järeldada, et apellant kasutab järjepidevalt seda e-postiaadressi või et see aadress oleks olnud aktiivne üldkoosoleku kutse väljasaatmise hetkel. Vastupidist ei ole vastustaja tõendanud. Seega ei ole apellant koosoleku kutset kätte saanud. Vastustaja ei ole esitanud mitte ühtegi veenvat tõendit vastupidise kohta. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes TsMS § 631 lg-le 2 on maakohus jätnud täielikult kohaldamata mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1, mis sätestab, et üldkoosoleku otsus on tühine mh kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Riigikohtu seisukoht on, et kui üldkoosolekul osalemise õigusega isiku (eelkõige osaniku või MTÜ liikme) suhtes on rikutud koosoleku kokkukutsumise korda, on sellisel koosolekul vastu võetud otsused tühised (RK nr 3-2-1-99-08). Hagi rahuldamata jätmine ei ole põhjendatud olukorras, kus hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta selgesõnaliselt hageja esiletoodud asjaolusid ega esita oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid (RK nr 3-2-1-55-11). Siinsel juhul oleks hagi rahuldamata jätmiseks tulnud vastustajal esitada tõendid üldkoosoleku kutse kättesaamise kohta apellandi poolt. Sobivateks tõenditeks oleks olnud näiteks tähitud kirja väljastusteade, e-kirja lugemise

kinnitus, e-kirja vastuvõtja serverisse jõudmise kinnitus vms. Hagi rahuldamata jätmiseks ei piisa üksnes vastustaja paljasõnalisest vastuväitest, et tegelikult on koosoleku kutse väidetavalt välja saadetud. Vastavalt TsÜS § 69 lg-tele 1 ja 2 tuli üldkoosoleku kutse kui kindlale isikule suunatud tahteavaldus apellandi seaduslikule esindajale isiklikult üle anda või tagada selle jõudmine apellandi asukohta. Siinsel juhul ei ole vastustaja tõendanud, et ta oleks täitnud ühte TsÜS § 69 lg-s 2 nõutud tingimusest. Vastav tõendamiskoormis lasub vastustajal. Koosoleku kutse kättetoimetamise riisikot kandis täielikult vastustaja, sest tema otsustas kasutada koosoleku kutse kättetoimetamise vahendina e-posti. Koosoleku kokkukutsuja peab rakendama mõistlikke meetmeid, et teavitada kõiki liikmeid üldkoosoleku toimumisest. Seetõttu ei saa nõustuda maakohtu väitega, mille kohaselt ei saaks lugeda põhjendatuks kutse saatmist hageja registrikaardile märgitud elektronaadressidele, kuna nimetatud aadresside kaudu ei olnud vastustaja apellandiga varem suhelnud. Ükskõik missuguste dokumentide kättetoimetamisel juriidilisele isikule peab eelkõige lähtuma ja juhinduma just registrikaardile märgitud kontaktandmetest. Vastustaja oleks võinud saata üldkoosoleku kutse mitmele (soovitavalt kõigile) apellandi registrikaardile märgitud e-postiaadressidele, mis oleks taganud selle, et apellant oleks kutse kätte saanud. Kui isik otsustab kasutada muid, kui registrikaardile märgitud andmeid, jääb tahteavalduse kättetoimetamise riisiko täielikult tema enda kanda ning tal ei ole võimalik esitada seda ümberlükkavaid vastuväiteid, sest juriidiline isik peab tagama tema registrikaardile märgitud kontaktidelt info, eelkõige kirjade, vastuvõtmise. Seega oleks pidanud maakohus kohaldama MTÜS § 241 lg 1 ja hagi rahuldama. Vastustaja seisukoht Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, ära kuulanud apellandi ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja on kostja liige ja tal oli MTÜS § 18 lg 1 järgi õigus osaleda kostja üldkoosolekul. 25.10.2010 toimus kostja üldkoosolek, kus hageja esindaja ei osalenud. Koosolekul valiti juhatuse liikmeteks Urmas Laansalu ja Tarmo Männigo ning võeti vastu uus põhikiri. Hageja väitis, et kostja ei ole teda üldkoosolekust põhikirjas ja mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras teavitanud. Kostja väidete kohaselt saadeti hageja juhatuse liikmele Ado Kosele 14.09.2010 teade koosoleku toimumisest e-kirjaga aadressile xxxxxxxxxx MTÜS § 20 lg 1 järgi mittetulundusühingu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus ja lg 5 järgi tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatada vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kostja 09.10.2010 vastuvõetud põhikirja p 4.1 järgi tuleb üldkoosoleku toimumisest ette teatada 10 päeva. MTÜS § 21 lg 1 järgi üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. MTÜS § 241 lg 1 sätestab, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Üldkoosoleku toimumise kohta teate kättetoimetamisele tuleb kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduses tahteavalduse kättesaamise kohta sätestatut. TsÜS § 69 lg 1 järgi kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte

saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Eeltoodud sätete kohaselt on võimalik saata eemalviibijale teade üldkoosoleku toimumise kohta e-postiga. Sellisel juhul saab teate lugeda kätteantuks ka siis, kui see ei ole hageja juhatuse liikmele isiklikult teatavaks tehtud. Epostiga saadetud teate saab lugeda kätteantuks, kui see on jõudnud saajani ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. E-kiri on jõudnud saajani siis, kui see on jõudnud saaja või tema poolt valitud teenusepakkuja serverisse. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07 tehtud otsuse p-s 14 märkinud, et e-kirja tähtaegselt saajani jõudmise riski kannab eelkõige saatja, sest tema valib teate saatmise viisi. Kui saatja edastab teate e-postiga, siis kannab ta teate kadumise riski kuni hetkeni, mil e-kiri jõuab saajani. Riskide hajutamiseks saab saatja valida kindlama viisi teate edastamiseks, sh nõuda e-kirja kättesaamise kinnitust. Kui saatja e-kirja kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab saatja tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani. E-kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani. Usaldusväärseks tõendiks võib olla aga nt kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus teatud ajal tema serverisse. Maakohus on käesolevas asjas ebaõigesti jaganud tõendamiskoormise, leides, et hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud, et ta pole kostja e-kirja kätte saanud. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 ja eelnevas lõigus toodust pidi kostja tõendama e-kirja jõudmist hagejani. Eeltoodule on tähelepanu juhtinud ka hageja (lk 68). Kolleegium leiab, et kostja esitatud tõendid ei kinnita, et tema poolt 14.09.2010 saadetud ekiri oli jõudnud hageja juhatuse liikme Ado Kose e-posti ja Ado Kosel oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kuna hageja on juriidiline isik, siis tuli e-kiri, mille sisuks oli teade üldkoosoleku toimumise kohta, saata hageja juhatuse liikmetele. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et ainuüksi hageja juhatuse liikmele Ado Kosele 14.09.2010 kostja poolt saadetud e-kirja koopiaga ja 2010 augustis aadressilt xxxxxxxxxxx kostjale saadetud hageja juhatuse liikme Ado Kose e-kirjadega on tõendatud, et hageja juhatuse liikmel oli mõistlik võimalus tutvuda kostja saadetud teatega. Asjaolu, et hageja juhatuse liige Ado Kosk on kasutanud augustis 2010 elektronposti aadressi xxxxxxxxxxx ei tähenda, et 14.09.2010 sellel aadressil kostja saadetud e-kiri oleks jõudnud adressaadini. Kostja ei ole tõendanud, et e-kiri oleks jõudnud hageja serverisse, mis oleks näidanud, et hageja juhatuse liikmel Ado Kosel oli mõistlik võimalus tutvuda saadetud kirjaga. Hageja on esitanud kohtule Elion AS vastuse hageja päringule, mille kohaselt kostja poolt 14.09.2010 e-kirja saatmist aadressile xxxxxxxxxx Elion AS serverist ei nähtu, kuid kirja kohaselt võis kostja teha seda ka läbi mõne teise serveri. Kolleegiumi arvates eeltoodud tõend pigem kinnitab hageja väiteid, et teadet temani jõudnud ei ole, kuid arvestades seda, et oluline on e-kirja jõudmine hageja teenusepakkuja serverisse, siis e-kirja kostja serverist saatmise tõendamine ei ole vaidluse lahendamisel määrav. Kolleegiumi arvates ei ole hageja esitatud väited vastuolulised. Hagiavalduses on hageja väitnud, et teda ei ole üldkoosoleku toimumisest teavitatud. 25.10.2010 toimunud kohtuistungil on hageja selgitanud, et elektronposti aadress xxxxxxxxxx ei toimi, mis kolleegiumi arvates ei ole vastuolus väitega teate mittesaamise kohta. Kolleegium märgib, et tavapäraselt saadetakse juriidilisele isikule e-kirjad aadressidele, mis on kantud äriregistrisse. Kostja valis kutse edastamiseks aadressi, mis oli küll eelnevalt olnud kasutusel hageja juhatuse liikme Ado Kose poolt, kuid ei olnud hageja ametlikuks

elektronposti aadressiks. Hageja ametlikele elektronposti aadressidele kostja e-kirja üldkoosoleku toimumise kohta saatnud ei ole. Seega kostja 25.10.2010 üldkoosoleku kokkukutsumise korda oli rikutud, sest hagejat ei olnud üldkoosoleku toimumisest teavitatud põhikirjas või mittetulundusühingute seaduses sätestatud korras. Eeltoodu tõttu on ülekoosolekul vastuvõetud otsused MTÜS § 241 lg 1 järgi tühised. Kuna ringkonnakohus rahuldab nii hagi kui ka apellatsioonkaebuse, siis TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi tuleb nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta kostja kanda.

Ülle Jänes

Fred Fisker

Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.