Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja põhjendused TsMS § 180 lg 1 p 3 sätestab muu hulgas, et menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. TsMS § 180 lg 4 kohaselt menetlusabi andmisel advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetlusabi andmist reguleerivaid sätteid üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 181 lg 1 p-d 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosalisele antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. TsMS § 186 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ei arvestata taotleja majanduslikku seisundit hinnates taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata menetlusabi taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikke sõiduvahendeid, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Taotlusele lisatud majandusliku seisundi teatisest ja selle täiendusest (tl 4-5, 17-18) nähtub, et avaldaja perekonda kuuluvad veel abikaasa (A. L. ) ja kaks alaealist last ning täisealine tütar (D. M. L. ) ja viimase alaealine poeg. Avaldaja ja tema perekonnaliikmete igakuine netosissetulek on kokku 368,40 eurot, mis koosneb A. L. pensionist ning riigi ja kohaliku omavalitsuse toetustest. Märgitud sissetulek kulub pere igakuiste vältimatute püsikulutuste katmiseks. Avaldaja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete varaks on K. R. (väärtus 64000 eurot), kus nad elavad, sõiduauto F. E. .märk 402 AZL, väärtus 1600 eurot), loomaveoks ümberehitatud kaubik R. M. . märk 993 AGP, väärtus 1000 eurot), mõned kitsed ja kanad ning 13 hobust ratsutamisteenuse osutamiseks. AS-i Swedbank andmetel (tl 20) on 30.11.2011. a seisuga M. L. 1,20 eurot ja tema limiidikonto saldo on negatiivne (-95,21 eurot), A. L. raha puudub ning D. M. L. arvelduskontol on 5 eurot. 2(3)

2-11-57351 AS-i SEB Pank andmetel (tl 21) on 02.12.2011. a seisuga D. M. L. 0,36 eurot. Eeltoodust saab kohus teha järelduse, et riigi õigusabi taotlejal puudub praegu raha ja muud likviidsed varalised vahendid, mille arvelt oleks võimalik tasuda advokaadi õigusabi eest kohtueelses ja kohtumenetluses. Ratsutamisteenuse pakkumine MTÜ-u K. K. J. 13) on võimalik reeglina vaid suvekuudel ning hobuste ülevalpidamine ja kasvatamine nõuab lisakulusid. Arvestades võimaliku kohtuvaidluse keerukust – K. R. (registrinumber xxxxxxx, tl 11) juurdepääsu saamiseks avalikult teelt üle mitme võõra kinnisasja – võib eeldada, et õigusliku vaidluse osakaal on piisavalt suur ning taolise avalduse koostamine ja kohtus oma huvide kaitsmine eeldab juriidilisi teadmisi. Õigusabi kasutamine aga võib asja õigeks lahendamiseks olla ilmselt vajalik ning iseseisvalt ei ole avaldaja võimeline oma õigusi kaitsma. Arvestades avaldaja varanduslikku seisundit ja tema igakuiste püsikulutuste suurust ning alaealiste laste ülalpidamise andmise vajadust, siis leiab kohus, et avaldaja majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist enam lihtsat toimetulekut. Kulud õigusteenusele võivad ületada avaldaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Kuna kohtul puuduvad RÕS §-s 7 sätestatud andmed taotlejale riigi õigusabi andmisest keeldumise aluste kohta ning eelduslikult võib kavandatavas menetluses osalemine olla avaldajale edukas ja ilmselt mitte pahatahtlik, seetõttu tuleb taotlejat käsitleda kui riigi õigusabi saama õigustatud isikut RÕS § 6 lg 1 mõttes. Seega on taotlejal õigus saada riigi õigusabi RÕS § 4 lg 3 p 4 kohaselt tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus seoses avalikult teelt K. R. juurdepääsu saamisega. RÕS § 15 lg 5 kohaselt määratakse riigi õigusabi andmise otsuses või määruses kindlaks käesoleva seaduse § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt §-le 16. Arvestades asjaolu, et avaldaja oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda praegu tasuda asjatundliku õigusteenuse eest, siis peab kohus põhjendatuks ja otstarbekaks talle RÕS § 8 p-s 1 sätestatud riigi õigusabi andmise viisi määramist, s.o õigusabi andmist kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse ning hüvitamise korra määrab kohus kindlaks edaspidises menetluses. Avaldaja menetluskulud praeguses asjas tuleb jätta tema enda kanda TsMS § 172 lg 1 esimese aluse kohaselt Lembit Käis kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.