Tsiviilasi nr.2-11-15581
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 05. detsember 2011. a Tallinn Tsiviilasja number
2-11-15581
Tsiviilasi
VA hagi VS vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende
Hageja: VA(ik: XXX; elukoht: XXX)
esindajad
Hageja esindaja: AP(elukoht: XXX) Kostja: VS(ik: XXX; elukoht: XXX) Kostja esindaja: AP (ik: XXX; elukoht: XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg 14.11.2011 kell 15.00
kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas 05.04.2011. a kohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevus summas 11 000 eurot ning intressi väljamõistmise nõudes. Intressi nõuab hageja alates 20.12.2010. a kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt laenas hageja 08.07.2009. a kostjale 12 000 eurot, mille kohta on kostja allkirjastanud võlakirja. Kostja pidi võla tasuma 20.12.2010. a, kuid on hagiavalduse esitamiseni tasunud vaid 1000 eurot.
Kostja hagi ei tunnista ning palub hagi jätta rahuldamata. Kohtule esitatud vastuväite kohaselt ei ole kostja hagejalt 08.07.2009. a raha laenanud. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks hagejalt 08.07.2009. a raha laenanud. Kostja vastuväite kohaselt, arvestades hageja sissetulekuid ning väljaminekuid, ei ole hagejal võimalik sellist summat omada. Samuti väidab kostja, et hageja poolt laenatud raha ei ole tema kontole jõudnudki. Kostja väitel on ta hagejaga võlakirja sõlminud ähvarduse mõjul ning seetõttu tuleb võlakiri tühistada.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukoha ning uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on oma nõude alusena välja toonud kostja poolt allkirjastatud nn võlakirja. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Võlakiri peab sama paragrahvi teise lõike järgi olema kirjalikus vormis. Asja lahendamiseks on vajalik välja selgitada, kas võlatunnistus on kehtiv ja kohustus ei ole lõppenud. Kohtule esitatud kostja poolt 5.08.2009 allkirjastatud dokumendist nähtub, et kostja võttis hagejalt võlgu 12 000 eurot ning võla tagastamise tähtajaks on 20.12.2010. Kohus leiab, et nimetatud dokumenti tuleb käsitleda kui konstitutiivset võlatunnistust, millega luuaks uus iseseisev kohustus. Kostja on kinnitanud, et tema on võlatunnistuse allkirjastanud. Kostja on esitanud vastuväited, mille kohaselt on võlatunnistus antud sunni mõjul ning võlatunnistus on rahatu. Kohus võtab esmalt seisukoha võlatunnistuse rahatuse kohta ning seejärel võtab kohus seisukoha võlatunnistuse sunni mõjul sõlmimise kohta. Kostja väitel puudusid hagejal rahalised võimalused talle 12 000 euro suuruses summas laenu anda, sest hageja on pensionär. Kohus märgib, et konstitutiivse võlatunnistusega luuakse iseseisev kohustus, mille puhul ei ole oluline võlatunnistuses märgitud raha üle andmine. Seetõttu ei ole välista rahatus kohustuse täitmise kohustust. Kohus peab vajalikuks märkida rahatuse kohta siiski ka seda, et kostja väited ja kohtule esitatud tõendid ei anna alust arvata, et hagejal puudusid igasugused rahalised vahendid võlatunnistuses märgitud raha ülaandmiseks kostjale. Pooled ei vaidle, et hageja sai kostjalt 31.01.2007 täitemenetluse käigus 160 000 krooni. Kohtule esitatud garaažiühistu asutamisdokumentidest ja korteriomandi tasuta võõrandamise
lepingust nähtub, et hagejal oli vara, mille võõrandamisest saadud raha oleks hageja saanud välja laenata. Kohus asub seisukohale, et ei ole leidnud tõendamist asjaolu, et hagejal puudusid rahalised vahendid võlatunnistuses mainitud summa laenamiseks kostjale. TsÜS § 96 lg 1 sätestab, et isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis. TsÜS § 99 lg 1 p sätestab sellise tehingu tühistamise tähtajaks kuus kuud arvates ajast, mis vastav asjaolu mõju lakkas. TsÜS § 99 lg 2 sätestab, et tehingut ei või tühistada, kui ähvardusest on möödas 10 aastat. Kostja on ähvardamisena käsitlenud hageja tegevust võlatunnistuse allkirjastamise päeval 08.07.2009. Kostja selgituste kohaselt väljendus ähvardus selle, et hageja nõudis kostjalt, kes istus koos hagejaga ja veel ühe isikuga suletud autos, võlatunnistuse allkirjastamist. Pärast allkirjastamist lasi hageja kostja sõidukist välja ning pärast seda ei ole hageja ja kostja kohtunud. Kohus leiab, et väidetav ähvardamine lõppes seega 08.07.2009 ning TsÜS § 99 lg 1 p 1 märgitud tähtaeg tehingu tühistamiseks on seega lõppenud. Kostja on esitanud tühistamisavalduse 15.06.2011. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja ei ole ka oma vastuväidetes välja toonud asjaolusid, mida saaks kohtu arvates ähvardusena käsitleda. Hageja käitumist ei saa pidada selliseks, mis ei jätaks kostjale mõistlikku valikut võlatunnistust mitte allkirjastada või seda hiljem tühistada. VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 järgi tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 11 000 eurot. VÕS § 113 lg 1 ja § 101 lg 1 p 6 järgi on hageja õigustatud nõudma kostjalt seaduse sätestatud viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Kohustus muutus sissenõutavaks 20.12.2010, seega on hageja õigustatud kohtuotsuse tegemise aja seisuga saama viivist perioodi 21.12.2010 kuni 30.06.2011 eest (192 päeva) määras 8 % aastas (0.021 % e 2,31 eurot päevas) ja alates 01.07.2011 kuni 5.12.2011 eest (158 päeva) määras 8,25 % aastas (0,022 % e 2,42 eurot päevas), seega kokku 825,88 eurot. TsMS § 367 järgi tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus ei ole hagi menetlusse võtmisel lahendanud hageja menetlusabi taotlust, kuid võtnud hagi riigilõivu tasumata menetlusse. Kohus leiab, et hageja taotlus menetlusabi saamiseks on põhjendatud. TsMS § 182 lg 2 sätestab menetlusabi andmata jätmise alused, mida käesolevas asjas ei esine. Hageja on püsivalt töövõimetu, tema sissetulekust ei jätkuks riigilõivu tasumiseks. Hageja tuleb vabastada riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Kostjalt tuleb TsMS § 179 lg 1 alusel riigituludesse välja mõista riigilõiv 1118,45 eurot. TsMS § 174 lg 1 alusel saab menetluskulude kindlaksmääramise taotluse esitada lahendi teinud kohtule 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.