Asjaõigus › Piiratud asjaõiguse asjad

Vanemuise 7 asuva kinnistu registriossa nr-ga 53203 esimesele vabale järjekohale, käesoleva kohtumääruse jõustumisel Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. AVALDAJA NÕUE (tl 5-7). AS Emajõe Kaubahall on Tartus Küüni 7 asuva kinnistu (Kesklinna Kaubahall) omanik. Arvestades Tartu kesklinnas olevat ruumikitsikust, on Kaubahalli hoone algusest peale projekteeritud ja ehitatud selliselt, et juurdepääs hoone keldriruumides asuvatele abiruumidele on tagatud naaberkinnistu Vanemuise 7 kaudu. Nimetatud abiruumides asub muuhulgas Kaubahalli prügipress, mis teenindab kogu kaubanduskeskust. Prügipressi tühjendamine on võimalik Vanemuise 7 kinnistu kaudu. Vanemuise 7 kinnistul asuva hoone (endine kesklinna postimaja) senine omanik AS Eesti Post on algusest peale aktsepteerinud Küüni 7 kinnistu omaniku õigust pääseda oma prügipressi tühjendama ning siiani pole avaldaja juurdepääsule takistusi seatud. AS Eesti Post võõrandas Vanemuise 7 kinnistu 10.12.2009.a Bandwick Investments OÜ-le. Vastavalt ostu-müügilepingu ple 5.1 andis AS Eesti Post valduse kinnisasjale Bandwick Investments OÜ-le üle 01.07.2010.a. Vahetult peale valduse üleandmist helistas Bandwick Investments OÜ seaduslik esindaja avaldaja prügivedu teostajale ja teatas, et kõnesolevale prügipressile on juurdepääs suletud. Lisaks sellele, et Bandwick Investments OÜ on füüsiliselt sulgenud Kaubahalli ruumidesse lubava juurdepääsu väravad, on Bandwick Investments OÜ esitanud Tartu Linnavalitsusele ehitusloa taotluse ning Vanemuise 7 ärihoone rekonstrueerimise ja laiendamise ehitusprojekti, mille kohaselt kavandatakse tõsta Vanemuise 7 hoone keldrikorruse põrandapinda nii palju, et prügipressile poleks enam võimalik prügiveokiga juurde pääseda. Kõnesolev prügipress on kogu Kesklinna Kaubahalli aktiivses kasutuses ning avaldajal on õigustatud huvi säilitada juurdepääs prügipressile. Avaldajal ei ole võimalik prügipressile juurde pääseda teisiti, kui ainult Vanemuse 7 kinnistu kaudu. Samuti pole avaldajal võimalik paigutada prügipressi Küüni 7 kinnistul kusagile mujale, kui Kaubahalli keldriruumidesse, kus see on ka alati olnud. Viide prügipressi olemasolule ja juurdepääsule sellele, sisaldub otseselt kehtivas detailplaneeringus, mistõttu vastav asjaolu ei saanud Bandwick Investments OÜ-le olla Vanemuise 7 kinnistu omandamisel teadmata. Kaubahalli alustesse ruumidesse ei ole võimalik prügipressi tühjendamiseks pääseda juurde mujalt, kui ainult Vanemuise 7 kinnistu kaudu. Avaldaja palub määrata endale vaba juurdepääs Vanemuise 7 hoone aluse parkla kaudu Kesklinna Kaubahalli alustesse ruumidesse alljärgnevatel tingimustel: Juurdepääsu kõrgus peab Vanemuise 7 hoone alustes ruumides olema vähemalt 3,8 m ja laius vähemalt 2,9 m, mis tagab prügiveoauto ohutu läbisõidu, juurdepääs on tähtajatu ja juurdepääsu tasu 1 krooni päevas, s.o 365 krooni aastas. Avaldaja palub kanda AS Emajõe Kaubahall juurdepääsuõiguse tagamiseks vastav servituut Küüni 7 kinnistu igakordse omaniku kasuks Vanemuise 7 kinnistusregistriossa nr 53203. Menetluskulud palub avaldaja jätta Bandwick Investment OÜ kanda. BANDWICK INVESTMENTS OÜ VASTUS AVALDUSELE (130-138). AS Eesti Post ja Bandwick Investment OÜ sõlmisid 10.12.2009.a Tallinna notar Jaan Hargi juures kinnistu müügilepingu, mille objektiks oli Tartu linnas aadressil Vanemuise 7 asuv kinnistu ja mis on registreeritud Tartu Maakohtu Tartu linna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr 53203. Kinnistu oluliseks osaks on sellel asuv hoone, endine Tartu Postimaja, mille Bandwick

Investments OÜ soovib rekonstrueerida tänapäeva nõuetele vastavaks büroohooneks. Kinnistu valdus anti ostjale üle 1, juulil 2010.a. Tehingu tegemise päeva seisuga ei olnud Vanemuise 7 kinnistut koormatud lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega sealhulgas kinnistu Küüni 7 igakordse omaniku kasuks seatud servituutidega. Sõltumata eelnimetatust ilmnes juba enne valduse ostjale üleandmist, et kinnistu Küüni 7 prügipress on paigutatud viimati nimetatud kinnistul selliselt, et selle tühjendamine on võimalik üksnes läbi Vanemuise 7 kinnistul asuva hoone keldri kaudu. AS Eesti Post püüdis AS Emajõe Kaubahall/ kinnistuga Küüni 7 seotud prügipressi asukohta ja selle tühjendamisega seotud küsimuse lahendada enne valduse üleandmist ja AS Eesti Post on AS-le Emajõe Kaubahall teatanud, et AS Eesti Post on võtnud tagasi nõusoleku (mille andmise asjaolusid ei ole tuvastatud) kasutada hoone keldrit prügipressi tühjendamiseks. Kuivõrd eelnimetatud nõusolekut ei ole kirjalikult AS Eesti Post poolt antud, on teoreetiliselt võimalik, et AS Emajõe Kaubahall on Vanemuise 7 keldrikorrust seni kasutanud selleks luba omamata. Kaubahalli selle kümnendi esimeses pooles toimunud rekonstrueerimiseks koostatud ehitusprojektides on Kaubahalli teenindavate prügikonteinerite hoidmiseks ette nähtud koht Vanemuise 7 kinnistu Küüni 5b poolses otsas. Seal asuvaid prügikonteinereid kasutab enamus kaubahallis tegutsevatest ettevõtetest. Ligipääs prügipressile on tagatud läbi Kaubahalli enda hoone 0 korruse ja seni on seda teed ka prügipressi juurde prügi viimiseks kasutatud. Ainult pressi tühjendamine jäätmevedaja poolt on toimunud läbi Vanemuise 7 hoone keldrikorruse. Enne 13.01.2001.a ja 3.07.2000 Tartu Linnavalitsuse poolt ehituslubade väljastamist Kaubahalli rekonstrueerimiseks toimus hoone ja selles tegutsevate ettevõtete tehniline teenindamine, sealhulgas prügivedu kaubahalli 0 korruse kaudu, kuhu oli võimalus sisse sõita Küüni 5b krunti läbiva sõidutee kaudu ning asjaolu, et Kaubahalli igakordne omanik on ise 0-korruse ja seal paiknevate majandusja tehnilised ruumid viinud miinimumini võimalikult suure rendipinna saavutamise eesmärgil. Nii on Küüni 7 kinnistu omanik ise põhjustanud endale praegusel hetkel valitseva olukorra jättes prügi kogumiseks võimalikult väikesed pinnad. Kinnistu Vanemuise 7 koormamine servituudiga selliselt, et ligipääs kinnistule Küüni 7 toimub Vanemuise 7 kinnistul asuva hoone kaudu on puudutatud isiku hinnangul ebamõistlikult koormav ning mittevajalik, kuna kinnistule Küüni 7 saab läbi teiste kinnistute juba kehtestatud sõidutee servituutide alusel. Lisaks on kinnistul Küüni 7 piisavalt ruumi prügikogumise korraldamiseks ja tühjendamiseks enda kinnistul. Tähelepanuta ei saa jätta ka fakti, et Vallikraavi tänavast saab ka Promenaadi tänava kaudu kinnistu Küüni 7 juurde ning et Küüni 7 hoone Vallikraavi tänava poolses otsas on hoonet teenindav majandusosa sissesõiduga Ülikooli tänavalt. AS-l Emajõe Kaubahall on soovi korral võimalus endal ehitada hoone Vallikraavi tänava poolsesse otsa koht täiendavate prügikastide ja prügipressi jaoks. Avaldaja poolt märgitud tasu, 365 krooni aastas, ei vasta juurdepääsuõigusega puudutatud isikule tekitavatele täiendavatele kulutustele ja kahjule. Alale, üle mille prügikonteineri tühjendamine peaks avaldaja nägemuse kohaselt toimuma on puudutatud isik ehitusprojektiga näinud ette vähemalt nelja parkimiskoha loomise. Seega tuleb arvestada, et ühe sõiduauto parkimine Apiirkonnas, kus asub ka Vanemuise 7 kinnistu maksab parkimisloa ostmisel 12 000 krooni aastas. Servituudi seadmisega peab Vanemuise 7 hoone keldrikorrusele lisaks paigaldama sinna pargitavate sõiduautode jaoks autolifti, kuivõrd keldriala, mille kaudu Küüni 7 kinnistu omanik enda prügipressi ja abiruumide juurde sõidab, saab Vanemuise 7 hoone ümberehitusprojekti järgi olema madalamal kui ülejäänud parkimistsoonina ettenähtud keldri osa. KONE autolifti maksumus on u 700 000 krooni. TARTU LINNA VASTUS AVALDUSELE (tl 112-114). Seoses kohtule esitatud avaldusega peab linnavalitsus vajalikuks jätkuvalt väljendada seisukohta, millisele on asutud ka Tartu Linnavalitsuse 27.04.2010 korralduses nr 492 ja Tartu Linnavalitsuse 27.07.2010 korralduses nr 808. Haldusorganil ei ole seaduslikke võimalusi kohustada kinnistute omanikke detailplaneeringus märgitud servituutide seadmise vajadust realiseerima, see tähendab sõlmima vastavaid võla- ja asjaõiguslikke lepinguid ning kandma servituute kinnistusraamatusse. Samuti tuleb servituutide seadmise küsimuses tekkivad võimalikud vaidlused (sh käesolev vaidlus) naabritel omavahel lahendada. Samas on linnavalitsus püüdnud projekteerimistingimuste andmisel

soodustada poolte omavahelist suhtlust ning konkreetse ehitusloa väljastamise menetluses arvestanud AS Emajõe Kaubahall ja Bandwick Investments OÜ vahel tekkinud vaidlust läbipääsu küsimuses (ligipääs Vanemuise 7 hoone parklakorruselt Küüni 7 kinnistule). Linnavalitsus on märkinud eelpoolnimetatud korralduses, et antud juhul ehitusloa väljastamine muutust olemasoleva läbipääsu küsimuses kaasa ei too. Seega on ehituslikus mõttes ka pärast ehitusloa alusel teostatavate ehitustööde tegemist Bandwick Investments OÜ-l võimalik jätkuvalt tagada ligipääs Vanemuise 7 hoone parklakorruselt Küüni 7 kinnistule, sh seal asetseva prügipressi teenindamiseks. Linnavalitsus märgib, et kehtestatud detailplaneeringust nähtub, et Vanemuise 7 kinnistule ja Kaubahalli ning Vanemuise 7 ärihoone vahel kulgevale jalakäijate kõnniteele (Küüni 7 kinnistu osa) on planeeringuga määratud liiklusservituutide vajadus, mistõttu kohtule esitatud avalduse rahuldamine võimaldaks osaliselt realiseerida detailplaneeringus ette nähtut. KOHTUISTUNG (tl 231-236). Avaldaja lepingulise esindaja, vandeadvokaat Peeter Viirsalu, seletuste kohaselt Vanemuise tn 7 kinnistu on ainuke juurdepääsu võimalus, et Küüni tn 7 pääseks ligi prügipressile. Eesti Postile kuulumise ajal oli juurdepääs Kaubahalli prügipressile tagatud. Kui hoone vahetas omanikku, siis tekkisid poolte vahel erimeelsused. Vaidlust ei ole selles, et põhimõtteliselt on linn koguaeg arvestanud seda, et läbi Bandwick Investments OÜ kinnistu peab olema juurdepääs tagatud. 27.07.2010 andis Tartu Linnavalitsus Vanemuise tänav 7 kinnistule ehitusloa, mille üheks tingimuseks on, et Bandwick Investments OÜ peab tagama Emajõe Kaubahallile juurdepääsu prügipressile. Ettepanekuga, et paigutada prügipress mujale, ei ole avaldaja nõus, sest seda ei ole võimalik mujale paigutada ja samuti ei ole juurdepääs teisiti võimalik. Vastaspoole väide, et prügipressile võiks olla juurdepääs Ülikooli tänavalt, ei ole mõeldav. Ainuke juurdepääs on Bandwick Investments OÜ kinnistu kaudu nagu see on olnud juba aastaid. Eelnevast tulenevalt ei palu avaldaja kohtult midagi uut, vaid olemasolevat olukorda säilitada. Puudutatud isiku lepingulise esindaja, vandeadvokaat Helmeri Indela, seletuste kohaselt Bandwick Investments OÜ avaldust ei tunnista, kuna kaartide ja plaanide kohaselt on avaldaja kinnistult, Küüni tn 7, juurdepääs neljale avalikule teele: Ülikooli tn, Küüni tn, üle Küüni tn 5b kinnistu Vanemuise tänavale ja neljas võimalus Promenaadi tänavale. Olukorras, kus on juurdepääs neljale erinevale teele, siis on nõue arusaamatu. AÕS § 156 lg 1 sisu on avaldaja vääriti mõistnud, selle sätte eesmärgiks ei ole vabastada kinnistu omanikku kulutuste tegemisest naaberkinnistu huvide arvelt. Avaldaja peab esmalt tõendama et tema kinnistule puudub juurdepääs avalikult teelt ja kui vaadata kaardimaterjale, siis ei ole avaldaja seda olukorda tõendanud. Bandwick Investments OÜ kinnisasjale soovitakse juurdepääsu, sellisel viisil, et veoautoga saaks sõita läbi puudutatud isiku kinnistul asuva hoone. Avaldaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, milliseid kulutusi tooks kaasa talle prügipressi ümberpaigaldamine. Prügipressiga töödeldakse pakkematerjali ja ilmselgelt on võimalik sinna pressi juurde pääseda ka mujalt ja luua võimalused prügiautole kuskil mujal. Brandwick Investments OÜ soovib sinna rajada parkla ja prügipressi sinna jäämisel kaoks neli parkimiskohta. Avaldaja sõnul on neil prügipressile juurdepääs ka läbi enda kinnistu ruumide. Oma olukorras on avaldaja ise süüdi. Kui kohus rahuldab avalduse, siis juurdepääsu tasu määramisel peab arvestama kinnistu hinda ja seda viisi kuidas juurdepääs on tagatud, minimaalne summa oleks 1000 eurot kuus. Juurdepääs peaks olema tähtajaline, maksimaalne tähtaeg 1 aasta. Maksimaalne juurdepääs oleks kord kuus, iga kuu kindel kuupäev ja kella aeg. Tartu Linna esindaja, Sven Haljas’e, seletuste kohaselt on Tartu linna poolt 1998. aastal kehtestatud detailplaneering ja seal on ettenähtud servituudi seadmine seoses liikluskorraldusega, kuid Linnavalitsus ei saa kohustada omanikke neid servituute seadma ja käesolev vaidlus tuleb lahendada omanikel omavahel. Vallikraavi tänav ja Vanemuise tänav ei ole maja alt niimoodi ühendatud, et sealt oleks võimalik autoga läbi sõita. Kaubahalli omanikud on selle kinni ehitanud. Kui Küüni tänav 7 omanik suudab tõestada, et tema jaoks on see liikluskorraldusest tulenevalt vajalik, siis peaks olema selleks õigustatud isikuks Küüni tänav 7 omanik, kelle kasuks tuleks seada servituut. Linnavalitsuse dokumentatsioonis ei ole seda, kelle kasuks tuleks servituut seada.

KOHTU SEISUKOHT

Avaldaja palub määrata endale juurdepääs Kaubahalli alustesse ruumidesse Vanemuise 7 kinnistul asuva hoone aluste ruumide kaudu ja juurdepääs peab olema piisava suure prügiveoauto läbisõitmiseks ja prügipressi väljavedamiseks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 kohaselt omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lõikest 1 tulenevalt on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb kohtul lahendada poolte, s.o nii valitseva kui teeniva kinnisasja omanike huvide kaalumise teel. Juurdepääsuõiguse andmise otsustamisel tuleb kaaluda avaldaja võimalusi pääseda oma kinnisasjale ilma puudutatud isiku kinnisasja läbimata ning samuti koormatava kinnisasja omanike huve. Seega tuleb arvestada, kas avaldajal on võimalik saada juurdepääs oma kinnisasjale mujalt. Muuhulgas tuleb arvestada, millist juurdepääsu on juurdepääsu taotleja oma kinnisasja juurde saamiseks varem kasutanud. Samuti ka seda, milliseid kulutusi peab juurdepääsu taotleja tegema avalikult teelt oma kinnisasjale pääsemiseks. 25.04.2011.a läbi viidud paikvaatlusel tuvastas kohus, et liikudes läbi Vanemuise 7 kinnistu endise Postimaja all asuva parkla, asetseb prügipress otse parkla sissepääsu vastas ning Kaubahalli 0 korruselt vaadatuna asub prügipress seina taga, mis on Vallikraavi tänavaga paralleelne. Kaubahalli 0 korruselt on väljapääs Vallikraavi tänavale, kus asub kauba platvorm. Samuti tuvastas kohus paikvaatluse käigus, et avaldajal on Küüni 7 kinnistult faktiliselt juurdepääs ka Promenaadi tänavale, kui avalikult kasutatavale teele. Liikudes Promenaadi tänavalt treppidest ülesse tuvastas kohus, et Küüni 7 kinnistult on juurdepääs ka Ülikooli tänavale. Seega leidis paikvaatluse käigus tõendamist, et avaldajal on võimalik saada juurdepääs oma kinnisasjale Ülikooli tänavalt, Küüni tänavalt, Vallikraavi tänavalt ja Promenaadi tänavalt, kui avalikult kasutatavatelt teedelt. Samuti leidis paikvaatluse käigus (tl 234-235) ka tuvastamist, et ligipääs prügipressile on tagatud läbi Kaubahalli enda hoone 0 korruse ja seda kasutatakse prügipressi juurde prügi viimiseks. Ainult prügipressi tühjendamine toimub läbi Vanemuise 7 kinnistu hoone keldrikorruse. Tühjendamisel lohistatakse 5 tonni kaaluv prügipress mööda põrandat Vanemuise tänavale. Kinnistu Küüni 7 registriosa nr 2884403 väljavõttest nähtuvalt (tl 86) on igakordse omaniku kasuks kinnistutele Küüni 5b seatud tähtajatu sõiduteeservituut, mis võimaldab ligipääsu Vallikraavi tänavalt Kaubahalli prügikastide ja kaubalaadimiskoha juurde loomulikku sõiduteed pidi. Ärihoone Küüni 5b uusehituse 1. ehitusetappi seletuskirja (tl 186-191) kohaselt nähti läbi maja Vallikraavi tänavapoolse tiiva ette servituut Küüni 7 asuva Kaubahalli teenindamiseks. Tartu Linnavalitsuse Ehituskorralduse osakonna poolt on 3.07.2000.a (tl 71) väljastatud ehitusluba nr 0111/1 (tl 163-171) Kaubahalli rekonstrueerimise 2. ehitusjärguks 0 ja 2. korruse osas. Ehitusprojekti seletuskirja p-i 1.1.4 nähtub, et 0-korruse ümberplaneerimisega viiakse abiruumide tehniliste ruumide ja ladude pinnad miinimumini, millede arvelt suurendatakse rendipindade osa. Tartu Linnavalitsuse Ehituskorralduse osakonna poolt on 13.01.2001.a (tl 63) väljastatud Küüni 7 puudutav ehitusluba nr 0003 OÜ-le Akreas, AS-le Estiko ja AS-le Milleenia Valdus Kaubahalli 1. korruse rekonstrueerimiseks. Ehitusprojekti seletuskirja arhitektuurse osa objekti kirjeldava peatüki p-1.1.4 esimeses ja teises lõigus on öeldud, et I korruse rekonstrueerimise käigus laiendati kaubanduspinnad Ülikooli tänavani ja sealt avati täiendavad läbipääsud klientidele ja projekteeriti uued pääsud Ülikooli tänava ja Küüni tänava läbipääsust. Samuti on märgitud, et kogu hoone

ümberplaneerimisega jätkatakse esimese korruse rekonstrueerimisega alustatut ning viiakse abiruumide, tehniliste ruumide ja ladude pinnad miinimumini, mille arvelt suurendatakse renditavate müügipindade osa. Esitatud ehitusprojektides kirjeldatust saab järeldada, et juurdepääs autoga kinnistule Küüni 7 oli varasemalt olemas Küüni 5 ja 5a kaudu ja Küüni keldrikorruse kaudu oli varasemalt läbipääs ka Vanemuise 7 kinnistule. Juurdepääs Küüni 7 keldrikorruse kaudu autoga Vanemuise 7 kinnistule oleks ka käesolevalt võimalik, kui ei oleks Kaubahalli keldrikorrusele rekonstrueerimise käigus ehitatud täiendavaid kaubanduspindu. Kuna paikvaatluse käigus leidis tõendamist, et hoonele on tervikuna juurdepääs mujalt, so Vallikraavi tänavalt, Promenaadi tänavalt ja Ülikooli tänavalt, siis leiab kohus, et antud juhul ei ole AÕS § 156 lõikest 1 tulenev eeldus juurdepääsu nõude rahuldamiseks täidetud. Kohus on seisukohal, et 5 tonni kaaluva prügikonteineri lohistamine mööda põrandat läbi terve parkla territooriumi 2 korda kuus on puudutatud isikule ebamõistlikult koormav. Samuti on küsitav kas tänapäeva tehniliste võimaluste juures on otstarbekas ja vajalik niivõrd suure prügikonteineri omamine, kui eelpoolnimetatud ehitusprojekti seletuskirja punkti 1.4.03 ja kohtule esitatud plaani kohaselt (tl 56 ja 68) on ette nähtud kinnistuga Vanemuise 7 piirneva Kaubahalli majandushoovi kasutamine 660 liitriste prügikonteinerite, mitte aga veoauto kasti suuruse prügipressi hoidmise kohana. Kohtule esitatud tõenditest, ei nähtu, et avaldaja jäätmekäitluse parimaks ja paratamatuks viisiks on praegune viis. Paikvaatluse käigus möönis avaldaja seaduslik esindaja Ain Tammvere, et põhimõtteliselt võiks kaaluda prügipressi paigaldamist mujale, näiteks kasutades selleks juurdepääsu Promenaadi tänavalt, kuid selleks oleks vaja teha täiendavaid kulutusi. Ka Tartu Linnavalitsuse korraldusest nr 808; 27.07.2010.a nähtub, et Promenaadi tänavat ei kavandata seoses Vanemuise 7 ärihoone laiendusega kinni ehitada. Järelikult taandub kogu juurdepääsuteed puudutav küsimus asjaolule, et avaldajal on läbi Vanemuise 7 kinnistu kaudu mugavam ja odavam oma jäätmekäitlust korraldada. See asjaolu, ei saa aga olla avalduse rahuldamise põhjuseks, kuna vastavalt AÕS § 156 lg 1 neljanda lause kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel arvestada ka koormatava kinnisasja omaniku huve. Kuna antud asjas on leidnud tõendamist, et avaldajale kuuluvale Küüni 7 kinnistule on juurdepääs erinevatelt avalikult kasutatavatelt teedelt olemas ning kinnistu ja selle asuva hoone sihtotstarbeline kasutamine ja teenindamine on võimalik ilma puudutatud isikule kuuluva kinnistu läbimist veoautoga selleks, et tühjendada prügipressi, siis on kohus seisukohal, et selline juurdepääsu lubamine on puudutatud isikut äärmiselt koormav. Kohus loeb põhjendatuks avaldaja sellekohased väited, et taotletud juurdepääsus lubamise korral tekkiksid puudutatud isikule põhjendamatud kulutused nelja auto parkimiskoha kaotuse järel ning kinnistu väärtus väheneks oluliselt. Hinnates tõendeid kogumis ja arvestades eeltoodud põhjendusi, leiab kohus, et avaldaja huvi juurdepääsu saamiseks oma kinnisasjale üle puudutatud isiku kinnisasja ei kaalu üles puudutatud isiku huvi mitte piirata viimase omandiõigust, sest avaldajal on oma kinnisasjale avalikult teelt vajalikud juurdepääsud olemas. Seega jätab kohus AS Emajõe Kaubahall avalduse kinnisasjale juurdepääsu lubamise ja servituudi seadmise nõudes rahuldamata. Kohus on 14.07.2010.a määrusega hagi tagamise korras (tl 32-33) keelanud Bandwick Investments OÜ-l ja muudel kolmandatel isikutel mistahes takistuste tegemine AS-ile Emajõe Kaubahall Tartus Küüni 7 asuva Kesklinna Kaubahalli alustesse ruumidesse pääsemiseks Vanemuise 7 hoonealuse parkla kaudu ja AS Emajõe Kaubahall juurdepääsuõiguse tagamiseks taganud AS-ile Emajõe Kaubahall õigus pääseda vabalt Vanemuise 7 hoonealuse parkla kaudu Kesklinna Kaubahalli alustesse ruumidesse, kusjuures läbipääsu kõrgus peab olema vähemalt 3,8 m ja laius vähemalt 2,9 m. Kohtumäärusega on ka seatud taotletava juurdepääsu servituudi tagamiseks eelmärge Tartus, Vanemuise 7 asuva kinnistu registriossa nr-ga 53203 esimesele vabale järjekohale. Kohus leiab, et kohaldatud hagi tagamine tuleb tühistada käesoleva määruse jõustumisel.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 172 lõikest 1 kannab hagita menetluses menetlusekulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades antud asja menetlust, on asjaolusid arvestades õiglane jätta TsMS § 172 lõikest 1 tulenevalt menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.