Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus Andres Suik 08.11.2022, Tallinn 2-21-19469 Tallinn, Pikk tn 47 korteriühistu hagi A. K. W.i, P. P. S., OÜ SILVER GRUPP, H. P.i, E. H. P.i, K. P. (C. P.), Tallinna linna, J. O. K.i, K. D.i, K. R.i, M. T.i, A. R. W.i vastu tehnorajatiste talumiskohustuse tuvastamise ja isikliku kasutusõiguse seadmise nõuetes hagihind 24 500 eurot Hageja: Tallinn, Pikk tn 47 korteriühistu (registrikood 80182044; asukoht Pikk tn, 47-7, 10133 Tallinn); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Elmer Muna, Edgar-Kaj Velbri ja Liis Venelaine (Advokaadibüroo WALLESS; e-post: [email protected]); Kostja I: A. K. W. (isikukood XXX; e-post: XXX); Kostja II: P. P. S. (isikukood XXX; e-post: XXX); Kostja III: OÜ SILVER GRUPP (registrikood 10872333; asukoht Sipelga 6-11, 13423 Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja IV: H. P. (isikukood XXX; e-post: XXX); Kostja V: E. H. P. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post:
XXX);
Kostja VI: K. P. (C. P.) (isikukood XXX; elukoht XXX; epost: XXX); Kostja VII: Tallinna linn (Tallinna Linnakantselei kaudu) (registrikood 75014920; e-post: [email protected]); Kostja VII volitatud esindaja: A. R. (e-post: XXX); Kostja VIII: J. O. K. (isikukood XXX; e-post: XXX); Kostja IX: K. D. (isikukood XXX; e-post: XXX); Kostja X: K. R. (isikukood XXX; e-post: XXX); Kostja XI: M. T. (isikukood XXX; e-post: XXX, XXX); Kostja XII: A. R. W. (isikukood XXX; e-post: XXX); Kostjate III, IV, V, VI, IX, X, XI, XII lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Tauno Tark ja Rahel
2-21-19469
Kohtuistungi aeg
Behrsin (e-post: [email protected], [email protected]). 01.11.2022, kohtuistungil osalesid hageja esindajad vandeadvokaadid Elmer Muna ja Liis Venelaine, kostjate III, IV, V, VI, IX, X, XI, XII esindaja vandeadvokaat Tauno Tark, Tallinna linna esindaja A. R., tunnistaja K. P..
2.Tuvastada, et Tallinnas, xxx asuvale kinnistule (katastritunnus XXX) moodustatud korteriomandite omanikel, A. K. W.il (isikukood xxx), P. P. S.l (isikukood xxx), OÜ-l SILVER GRUPP (registrikood 10872333), H. P.il (isikukood xxx), E. H. P.il (isikukood xxx), K. P.l (C. P., isikukood xxx), Tallinna linnal (Tallinna Linnakantselei kaudu, registrikood 75014920), J. O. K.il (isikukood xxx), K. D.il (isikukood xxx), K. R. (isikukood xxx), M. T.il (isikukood xxx) ja A. R. W.il (isikukood xxx), on vahetu seadusjärgne talumiskohustus xxx kinnistut (katastritunnus xxx) läbiva ning Tallinnas, xxx asuvat kinnistut (katastritunnus xxx) teenindava gaasitorustiku ja sellega ühendatud xxx asuvale hoonele paigaldatud gaasikatla suhtes.
3.xxx kinnistule (katastritunnus xxx) moodustatud korteriomandite igakordsed omanikud on kohustatud maksma xxx asuvale kinnistule (katastritunnus xxx) moodustatud korteriomandite igakordsetele omanikele gaasitorustiku ja sellega ühendatud gaasikatla talumise eest tasu asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.
4.Tuvastada, et xxx asuvale kinnistule (katastritunnus xxx) moodustatud korteriomandite omanikel, A. K. W.il (isikukood xxx), P. P. S.l (isikukood xxx), OÜ-l SILVER GRUPP (registrikood 10872333), H. P.il (isikukood xxx), E. H. P.il (isikukood xxx), K. P.l (C. P., isikukood xxx), Tallinna linnal (Tallinna Linnakantselei kaudu, registrikood 75014920), J. O. K.il (isikukood xxx), K. D.il (isikukood xxx), K. R. (isikukood xxx), M. T.il (isikukood xxx) ja A. R. W.il (isikukood xxx), on vahetu seadusjärgne talumiskohustus xxx kinnistul (katastritunnus xxx) paikneva ning xxx asuvat kinnistut (katastritunnus xxx) teenindava kanalisatsioonitorustiku suhtes.
5.xxx kinnistule (katastritunnus xxx) moodustatud korteriomandite igakordsed omanikud on kohustatud maksma xxx asuvale kinnistule (katastritunnus xxx) moodustatud korteriomandite igakordsetele omanikele kanalisatsioonitorustiku talumise eest tasu asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.
6.Jätta hagi rahuldamata prügikonteinerite, gaasikatla, avariiväljapääsu, gaasitorustiku ja kanalisatsioonitorustiku kohta isikliku kasutusõiguse seadmise nõuetes, isikliku kasutusõiguse kohta kinnistusraamatusse märkuste kandmise nõuetes ja tahteavalduste andmise kohustamise nõuetes.
7.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda ning menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada
2-21-19469 ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Tallinn, xxx korteriühistu (hageja) esitas 13.12.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse A. K. W.i, P. P. S., OÜ SILVER GRUPP, H. P.i, E. H. P.i, C. P.i, Tallinna linna, J. O. K.i, K. D.i, K. R.i, M. T.i ja A. R. W.i vastu tehnorajatiste talumiskohustuse tuvastamise ja isikliku kasutusõiguse seadmise nõuetes. Kohus võttis hagi 05.01.2022 määrusega menetlusse.
2.Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt Tallinnas, Vanalinnas asuvad kõrvuti xxx ja xxxkinnistud. Hoonesse loodud korteriomandid on esmakinnistatud 23.11.2006. Kostjad on xxx kinnistule loodud korteriomandite omanikud. Hoonet teenindav gaasitorustik on vastavalt teostusjoonisele rajatud hiljemalt 08.08.2000. xxx ja xxx kinnistut teenindav gaasitorustik läbib xxx // xxx kinnistut. xxx ja xxx kinnistut teenindav kanalisatsioonitorustik on vastavalt teostusjoonisele rajatud hiljemalt 08.08.2000. xxx // xxx kinnistut läbivad gaasi- ja kanalisatsioonitorustikud on teenindanud xxx rohkem kui 20 aasta vältel tava alusel. Kostjad ei ole takistanud hagejal gaasi- ja kanalisatsioonitorustike kasutamist ja nende toimimiseks vajalike tegevuste läbiviimist, kuid hageja ja kostjad ei ole jõudnud kokkuleppele torustike kasutamise õiguskorra määramiseks.
3.xxx kinnistus asuvate korteriomandite omanikud on rohkem kui 20 aasta vältel kasutanud tava alusel ka xxx // xxx kinnistul paiknevasse kangialusesse paigaldatud prügikonteinereid. Prügikonteinerite paiknemine kangialuses on ettenähtud xxx kinnistu asendiplaanil. Kangialuseni, s.o prügikonteinerite juurde, on xxx kinnistu korteriomandite omanikel võimalik pääseda ainult läbi xxx // xxx kinnistu, sest sisehoovil puudub xxx kinnistu välisuksega ühendus.
4.xxx kinnistu sisehooviga külgnevale seinale on püstitatud gaasikatel. xxx kinnistu sisehoovi on võimalik pääseda ainult xxx kinnistu korteriomandist nr x või läbi kangialuse. Seetõttu tuleb gaasikatla haldamiseks läbida xxx // xxx kinnistut. Põhjus, miks hageja on sunnitud kasutama xxx // xxx kinnistut läbivaid tehnovõrke ning läbima xxx // xxx kinnistut, et kasutada prügikonteinereid ja gaasikatelt ning pääseda xxx kinnistu sisehoovi, seisneb selles, et enne erastamist kuulus kangialune xxx kinnistu koosseisu. 2005. aastal eraldati kangialune xxx kinnistu koosseisust, kuid servituudid jäid seadmata.
5.Hageja on teinud kostjatele korduvalt suulises vormis ettepanekuid prügikonteinerite ja gaasikatla kasutamise kokkulepete õiguslikuks vormistamiseks. Hageja on teinud ka kirjalikus vormis ettepanekuid. Kostjad ei ole servituutide seadmiseks enda nõusolekut avaldanud. Kokkulepete sõlmimise ebaõnnestumise tõttu tuli hagejal pöörduda kohtusse. Hageja soovib seada isikliku kasutusõiguse ka selleks, et tagada xxx // xxx kinnistu läbimise õigus avariiväljapääsuna xxx kinnistu sisehoovist. Avariiväljapääsu olemasolu on vajalik, et tagada xxx kinnistu sisehoovis olevate isikute väljapääs ohu olukorras.
6.AÕS § 158 lg-st 1 tulenevalt on xxx kinnistu teenindavad ja xxx // xxx kinnistut läbivad gaasija kanalisatsioonitorustikud tehnorajatised, mida kostjad on kohustatud taluma, sest need on vajalikud xxx kinnistu eesmärgipäraseks kasutamiseks. Kostjate talumiskohustus tuleneb asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 152 lg-st 1. Viidatud sätte kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne
2-21-19469 maa esmakinnistamist. xxx // xxx kinnistut läbiv ning xxx kinnistu teenindav gaasitorustik on püstitatud hiljemalt 08.08.2000 ehk enne xxx kinnistu korteriomandite esmakinnistamist 23.11.2006. Järelikult on kostjatel AÕSRS § 152 lg-st 1 tulenevalt xxx kinnistu teenindava gaasitorustiku suhtes talumiskohustus. xxx // xxx kinnistut läbiv ning xxx kinnistut teenindav kanalisatsioonitorustik on püsitatud hiljemalt 08.08.2000 ehk enne xxx kinnistu korteriomandite esmakinnistamist 23.11.2006. Järelikult on kostjatel AÕSRS § 152 lg-st 1 tulenevalt xxx kinnistut teenindava kanalisatsioonitorustiku suhtes talumiskohustus. Tulenevalt eelnevast on kostjatel vaidlusaluste gaasi- ja kanalisatsioonitorustike suhtes vahetu seadusjärgne talumiskohustus, mille hageja palub kohtul tuvastada.
7.Hageja palub seada hageja kasuks isiklikud kasutusõigused ja asendada selleks kostjate nõusolekud kohtulahendiga. Hageja palub seada isikliku kasutusõiguse nii nende tehnorajatiste suhtes, mille talumiskohustuse tuvastamist on hageja taotlenud, kui ka prügikonteinerite, gaasikatla ja avariiväljapääsu kasutamisega seonduvalt. Esiteks, hagejal on õigustatud huvi prügikonteineritele ligipääsu tagamiseks isikliku kasutusõiguse seadmiseks, sest hagejal ei ole võimalik paigaldada ega kasutada prügikonteinereid mujal kui xxx // xxx kinnistul. Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 5 lg 3 teise lause kohaselt on linnamaale jäätmemahuti paigutamine lubatud üksnes linnaosa valitsuse loal ja tingimustel. xxx kinnistu külgneb Pika tänavaga, kuhu prügikonteinerite paigaldamine ei ole Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 5 lg 3 tähenduses lubatud. Arvestades, et xxx asub Tallinna Vanalinnas, kus on kitsad kõnniteed, siis ei saa prügikonteinerite paigaldamist Pikale tn-le ka mõistlikult eeldada. Seetõttu tuleb hagejal paigaldada ja kasutada prügikonteinereid nii, et need asuvad xxx // xxx kinnistul. Tava alusel on hageja kasutatavad prügikonteinerid paiknenud xxx // xxx kinnistul juba ca 20 aasta vältel. Ühtlasi on Tallinna linn (kostja VII) andnud nõusoleku xxx // xxx kinnistule prügikonteinerite paigaldamiseks ja nende kasutamiseks. Isegi kui prügikonteinerid paikneksid xxx sisehoovis, tuleks nendele ligipääsemiseks läbida xxx // xxx kinnistut. Arvestades, et jäätmevedu teostavad kolmandad isikud, ei ole prügikonteinerite paigaldamine xxx sisehoovi otstarbekas. Sellisel juhul tuleks jäätmeveo teenuse osutajal läbida prügikonteineriteni jõudmiseks ja nende tühjendamiseks pikem vahemaa, mida ei saa läbida sõidukiga. Kuivõrd kangialusesse ei ole võimalik jäätmevedu osutava sõidukiga pääseda, siis tuleks see vahemaa läbida jalgsi. Hageja hinnangul on mõistlik, et prügikonteinerite asukoht jääb samaks nagu see on olnud viimase 20 aasta vältel. Hageja on valmis kostjatega sõlmima kokkuleppe kangialusele luku paigaldamiseks ja hooldamiseks hageja kulul, juhuks kui kostjad seda vajalikuks peavad.
8.Teiseks on hagejal õigustatud huvi isikliku kasutusõiguse seadmiseks, et pääseda ligi gaasikatlale. xxx kinnistut teenindav gaasikatel on paigaldatud xxx kinnistu sisehooviga külgnevale seinale. Katlaruumi gaasivarustuse tööprojekti seletuskirja kohaselt paikneb katel xxx kinnistu hoovis. xxx kinnistu sisehoovi on võimalik pääseda ainult läbi xxx / xxx kinnistu kangialuse. xxx kinnistu sisehoovi pääseb ka xxx kinnistu korteriomandist nr x, kuid korteriomand nr x ei ole ühenduses ülejäänud xxx kinnistu üldkasutatavate pindadega. Seetõttu on gaasikatelt võimalik hallata ainult xxx / xxx kinnistut läbides ning hagejal on isikliku kasutusõiguse seadmiseks õigustatud huvi.
9.Kolmandaks palub hageja seada isikliku kasutusõiguse, et hagejal oleks võimalik kasutada xxx/ xxx kinnistut ohuolukorras väljapääsuna xxx kinnistu sisehoovist. Hageja ei saa mõistlikult tagada, et ohuolukorras on xxx kinnistul ning xxx kinnistu sisehoovis viibivatel isikutel võimalik väljuda xxx kinnistu peauksest xxx tänavale. Hoone sisehoovis viibivatel isikutel ei ole võimalik väljuda sisehoovist muul moel kui xxx/ xxx kinnistut läbides. Seetõttu tuleb tagada, et ohu olukorras oleks xxx kinnistul viibivatel isikutel võimalik väljuda ka xxx sisehoovi kaudu Vaimu tänavale, läbides selleks xxx / xxx kinnistul asuva kangialuse.
10.Neljandaks, palub hageja seada hageja kasuks isiklikud kasutusõigused xxx / xxx kinnistut läbivate gaasi- ja kanalisatsioonitorustike kasutamiseks. Gaasi- ja kanalisatsioonitorustikud teenindavad xxx kinnistut ning ilma torustiketa ei ole võimalik xxx kinnistut sihtotstarbeliselt
2-21-19469 kasutada. xxx / xxx kinnistut läbivate tehnorajatiste talumiskohustus kohaldub xxx / xxx kinnistule moodustatud korteriomandite igakordsete omanike suhtes vaid juhul, kui talumiskohustuse kohta on kantud kinnistusraamatusse märkus (AÕS § 641 ). AÕS § 641 ja Riigikohtu juhiseid arvestades on hageja kasuks gaasi- ja kanalisatsioonitorustike suhtes isiklike kasutusõiguste seadmine põhjendatud.
11.Hageja palub seada isikliku kasutusõiguse prügikonteineritele juurdepääsuks vastavalt plaanil punasega märgitud kasutusalale. Hageja palub seada isikliku kasutusõiguse gaasikatlale juurdepääsuks vastavalt plaanil punasega märgitud kasutusalale. Hageja palub seada isikliku kasutusõiguse, et hoone sisehoovis viibivatel isikutel oleks võimalik kasutada xxx / xxx kinnistut avariiväljapääsuna vastavalt plaanil punasega märgitud kasutusalale. Hageja palub seada isikliku kasutusõiguse gaasitorustikule vastavalt plaanil punasega märgitud kasutusalale. Hageja palub seada isikliku kasutusõiguse kanalisatsioonitorustikule vastavalt plaanil punasega märgitud kasutusalale.
12.Isikliku kasutusõiguse tekkimine eeldab AÕS § 641 järgi asjakohase kande tegemist kinnistusraamatusse. Hageja palub kanda xxx // xxx kinnistule moodustatud korteriomandite (registriosa nr-d xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx) registriosa kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale märkused: a) isiklik kasutusõigus prügikonteinerite kasutamiseks; b) isiklik kasutusõigus gaasikatlale juurdepääsuks; c) isiklik kasutusõigus avariiväljapääsu kasutamiseks; d) isiklik kasutusõigus gaasitorustiku kasutamiseks; e) isiklik kasutusõigus kanalisatsioonitorustiku kasutamiseks. Hageja palub asendada kostjate nõusolekud kohtuotsusega.
13.Hageja 04.08.2022 täiendava sisukoha järgi prügikonteinereid on küll füüsiliselt võimalik xxx hoonesse paigutada, kuid sellisel juhul ei ole xxx elanikel võimalik ohutult hoonest evakueeruda. Konteinereid on võimalik paigutada ainult xxx hoone trepikoja vasakpoolsesse seina (välisukse poolt vaadatuna), sest trepikoja paremas seinas on elektrikilp ja radiaator. 240-liitrise mahuga plastkonteineri laius on 725 mm, millele tuleb juurde arvestada ca 15 mm kaugust trepikoja seinast, sest prügikonteinerit ei ole võimalik paigutada vahetult seina külge. Juhul kui prügikonteiner paigutataks trepikotta, oleks trepist alla liikuvatel elanikel evakuatsiooni korral evakuatsiooniteel vähemalt 740 mm (725 + 15) laiune takistus, millest ohu korral tuleb nii elanikel kui Päästeameti ametnikel kõrvale põigelda. Trepikotta paigaldatud prügikonteinerist möödumine on seda keerukam, et trepi kõrvalt kulgeb samuti evakuatsioonitee nendele elanikele, kes alustavad hoonest väljumist esimeselt korruselt. Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 45 lg 2 p 1 sätestab, et evakuatsioonitee ei tohi olla takistatud. Kostjate pakutud lahenduse teostamisel paigutab hageja teadlikult xxx hoone evakuatsiooniteele olulised takistused, rikub seeläbi tuleohutusnõudeid ja riskib elanike ohutusega. Linna kodulehel on elanikke üles kutsutud jäätmemajanduse korraldamisel tegema koostööd naaberkinnistuga ja selgitatud, et jäätmeid ei tohi paigutada hoone evakuatsiooniteele (trepikotta). Tulenevalt eeltoodust on prügikastide kasutusõiguse seadmine vajalik, kuivõrd hagis taotletud asukohale puuduvad alternatiivsed ohutud lahendused.
14.Kostjate väitel ei ole kangialusele prügikonteinerite paigaldamine kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 08.09.2011 määruse nr 28 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ (edaspidi Tallinna jäätmehoolduseeskiri) § 16 lg-ga 8, mis sätestab, et mahuti peab paiknema naaberkinnistul paiknevast eluhoonest vähemalt 5 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Kostjate osundatud säte Tallinna jäätmehoolduseeskirjas on dispositiivne ning pooltel on võimalik kokku leppida, et prügikonteinerid paigutatakse xxx // xxx hoonele lähemale kui 5 meetrit. Prügikonteinerite paigutamine siseruumidesse kostjate soovitud moel on ebamõistlik ja kahjustab põhjendamatult xxx elanike õiguseid. Prügikonteinerite paigutamise üle otsustamisel tuleb arvesse võtta osapoolte õiguste riivet ja võimalike alternatiivseid lahendusi. Käesoleval juhul soovivad kostjad prügikonteinerid paigutada hageja kortermaja koridori, kus kuumade suveilmadega võib temperatuur tõusta väga kõrgeks. Arvestades, et siseruumides on oluliselt halvem õhuvahetus kui
2-21-19469 vabas õhus, võivad kortermajas hakata levima ebameeldivad lõhnad, mis toob kaasa xxx kortermaja elanike õiguste olulise kahjustamise.
15.Kostjate hinnangul ei ole prügikastide kasutamiseks kasutusõiguse seadmine hageja taotletud ulatuses põhjendatud ka seetõttu, et kostjad, muud xxx // xxx elanikud ning nende külalised soovivad kasutada kangialust parkimiskohana. Sellest tulenevalt on kostjad teinud ettepaneku määrata juurdepääsu ala väiksemas ulatuses, s.o 1,2 m laiuses. Hageja nõustub selle ettepanekuga, et omalt poolt kostjatele vastu tulla ja kostjate õiguseid võimalikult vähe riivata. Samas rõhutab hageja, et juurdepääsu ala määramine ka hageja taotletud ulatuses on põhjendatud. Hagejale teadaolevalt puudub kostjatel õigus kasutada kangialust parkimiskohana. Liiatigi ei saa kangialust parkimiseks kasutada kostjate külalised või xxx // xxx elanikud, kellele ei kuulu ühtegi korteriomandit.
16.Nõustuda ei saa kostjate väitega, et hageja on teadlikult jätnud end ilma ligipääsust sisehoovi, kui likvideeris 2001. aastal xxx hoone ligipääsu sisehoovi. Kuivõrd hageja õigusvõime tekkis alles 10.01.2003, siis ei saa talle ette heita 2001. aastal asetleidnud sündmuseid.
17.AÕS § 158 lg 3 sätestab, et reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Hageja on nõus tasuma kangialuse juurdepääsu korrashoiu kulusid, arvestades seejuures et kangialust kasutavad lisaks hagejale ka xxx // xxx elanikud (AÕS § 179 lg 2). Tasu määramisel palub hageja arvestada lisaks, et kõikide hageja taotletud juurdepääsude alad kattuvad ning seeläbi kattuvad ka korrashoiukohustusega hõlmatud alad. Seetõttu ei ole põhjendatud kostjate tingimus, et iga juurdepääsu eest tuleb määrata eraldiseisev ja keskmisest kõrgem tasu. Siiski puudub alus määrata keskmisest kõrgem tasu põhjusel, et kostjad, muud xxx// xxx elanikud ning nende külalised kaotavad võimaluse kangialusel parkida.
18.Põhjendamatu on kostjate nõue, et hagejal tuleb lukustada kangialuse värav nii, et välistatud oleks kohtulahendi resolutsioonis mittekajastatud isikute sissepääs kasutusõiguse alale. Sellise tingimuse kehtimisel võiks hagejat pidada vastutavaks, kui xxx hoone elanikud on küll värava lukustanud, kuid näiteks sissemurdmise tagajärjel õnnestub kolmandal isikul kangialusele pääseda. Hagejal ei ole mõistlikult võimalik sellist tingimust täita. Nõue on ebamõistlik lisaks seetõttu, et praktikas on keeruline tuvastada, kes jättis värava lukustamata. Lisaks xxx elanikele kasutavad kangialuse väravat ka xxx // xxx elanikud, mistõttu võiks hagejat vastutavaks pidada ka siis, kui xxx // xxx elanikud jätavad värava avatuks ning seda kuritarvitab kolmas isik. Siiski on hageja nõus, et paigaldab kangialuse väravale automaatse luku ja sulguri.
19.Alusetu on kostjate tingimus, mille kohaselt ei tohiks prügikonteinereid kasutada xxx hoone äriruumide kasutajad. Vastava keelu korral osutuks prügikonteinerite kasutusõigus sisutühjaks õiguseks, sest hagejal tuleks äriruumide kasutajate jaoks ikkagi leida alternatiivne võimalus prügikonteinerite paigutamiseks. Ainus alternatiivne lahendus on prügikonteinerite paigaldamine xxx hoonesse, mis ei ole ohutuse seisukohalt teostatav lahendus.
20.Ebamõistlik on tingimus, et hageja kohustub kasutusõiguse teostamisest teavitama kostjaid ette vähemalt kaks nädalat või enne avariitööde teostamist. Seda tingimust on kostjad põhjendanud asjaoluga, et nad pargivad kangialusel autot ning tööde teostamisel tuleb auto mujale parkida. Kahenädalase etteteatamise tähtaja seadmine on põhjendamatu esiteks seetõttu, et ülalkirjeldatust tulenevalt on keelatud kangialusesse parkida. Kostjad ei saa nõuda niivõrd ranget tingimust, et võimaldada neile õigusvastast parkimist. Etteteatamise nõue on põhjendamatu lisaks seetõttu, et hageja ei saa selle tingimuse täitmist mõistlikult tagada. Gaasikatla, avariiväljapääsu või torustike hooldus-, remondi- ja ehitustöid teostavad kolmandad isikud, mitte hageja. Hagejal ei ole võimalik tagada, et kolmandad isikud teatavad enda tulekust vähemalt kaks nädalat ette. Vastupidi, praktikas viiakse taoliseid töid läbi pigem ühe- või paaripäevase etteteatamisega. Avariitööde korral võib tööde teostamine osutuda vajalikuks kõigest tundide pikkuse etteteatamisega. Hageja
2-21-19469 teeb ettepaneku sõlmida kokkulepe, et kasutusõiguse teostamisest (v.a prügikonteinerite kasutamisest) kohustub hageja kostjaid teavitama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui talle saab teatavaks tööde teostamise aeg. Sellist tingimust on hagejal reaalselt võimalik ka täita.
21.Hageja 30.09.2022 täiendava seisukoha järgi kostjate vastuseis prügikonteinerite paigaldamisele xxx / xxx kangialusele (edaspidi kangialune) on peaasjalikult tingitud sellest, et konteinerite olemasolu muudab K. P. jaoks ebamugavamaks tema sõiduki parkimise kangialusel. K. P. vastuseis prügikonteinerite kokkuleppele on põhjendamatu, sest parkimiseks puudub Tallinna Transpordiameti luba ning K. P. kasutab xxx / xxx hoones asuvat korteriomandit läbi temaga seotud äriühingute õigusvastaselt.
22.K. P. on juhatuse liige ja tegelik kasusaaja äriühingutes X OÜ ja X OÜ. Äriregistri andmeil tegutsevad mõlemad K. P.ga seotud äriühingud xxx / xxx korterelamus korteriomandis x, mille omanik on Tallinna linn. Kuigi X ning X äriregistrijärgne asukoht on linnale kuuluvas korteriomandis x, puudub nendel äriühingutel linna vara kasutamiseks õiguslik alus. Hagejale teadaolevalt on korteriomandi x üürimiseks sõlminud lepingu Tallinna linnaga kolmas isik, kes võimaldab ruume kasutada X ja X, olenemata linnaga sõlmitud üürilepingus sätestatud allüüri keelust.
23.Vastupidiselt kostjate väidetele ei ole xxx elanikud prügikonteinerite ümbrusesse enda prügi jätnud. Samuti ei ole nende poolt värava lukustamata jätmise tõttu sisenenud kangialusele soovimatuid isikuid. Kostjad on küll esitanud foto, millelt nähtuvad kaks valget kotti, kuid sellelt fotolt ei ole võimalik tuvastada, kes on valged kotid kangialusele jätnud. Kangialusele on ligipääs olnud muudel isikutel ning kostjad ei ole kindlaks teinud, kelle tõttu on prügi maha jäetud või värav lukustamata. Kasutusõiguse määramisel ning prügikonteinerite asukoha otsustamisel tuleb täiendavalt arvesse võtta, et Tallinna linn kavatseb teha Pika tänava autovabaks.
24.Kõike eeltoodut arvestades tuleb prügikonteinerite kasutamiseks isikliku kasutusõiguse seadmisel kaaluda ühe isiku (kes ei ole isegi kostja) huvi õigusvastaselt enda sõidukit parkida kogu xxx korterelamu elanike jäätmeveo huviga. Viimase juures tuleb arvestada lisaks, et ainsa teise alternatiivi rakendamise korral on prügikonteineritega blokeeritud xxx hoone evakuatsioonitee ning et linn kavatseb Pika tänava muuta jalakäijate alaks.
KOSTJATE SEISUKOHAD
25.Kostja VII Tallinna linn jäi oma 14.01.2022 menetlusdokumendis kohtueelselt, s.o 05.09.2019 väljendatud seisukoha juurde. Eelviidatud seisukoha kohaselt Tallinna Kesklinna Valitsus annab oma nõusoleku ajutiselt, kuni xxx ja xxx kaasomanike vahelise kokkuleppe või kompromissi saavutamiseni, prügikonteinerite paigaldamiseks Vaimu tänavale järgmistel tingimustel paigaldatavad konteinerid peavad olema lukustatud, tuleb tagada, et konteinereid ei oleks võimalik nende asukohast juhuslikult teisaldada ning konteinerite ümbruse koristamine, s.h võõrast prahist jääb xxx kohustuseks. X KÜ liikmena ja kaasomaniku esindajana ei toeta kostja VII takistusi, mis tehakse kangialusest hageja õueosale pääsemiseks ning kostja VII on nõus mõistlikel tingimustel (näiteks nii, et kangialuse hoolduskulud ning värava hooldus ja remondikulud jäävad xxx kaasomanike kanda) servituudi seadmisega.
26.Kostjate III, IV, IX, X, XI, XII 28.01.2022 esialgse hagivastuse kohaselt eksitav on hagiavalduses tehtud viide, et hagiavaldusele eelnenud 20 aasta vältel on xxx prügimajandus toiminud samade põhimõtete alusel xxx // xxx kinnistul. Vastab tõele, et xxx elanikel on lubatud kasutada kostjate kinnistut nende prügikonteineri asukohana, aga mitte selliselt nagu hageja taotlus ette näeb. Täna hoiavad hageja elanikud oma prügi Vaimu tn x värava ees. Selleks toovad elanikud oma jäätmed Pika tänava välisuksest Vaimu tänavale. Diskussioon xxx // xxx elanike ja xxx korteriühistu juhatuse ning elanike vahel seoses nn kangialuse kasutamisega (asukoht, kuhu hageja
2-21-19469 soovib konteinereid paigutada ja kasutusõigused seada) tekkis seetõttu, et xxx // xxx kinnistule ilmusid xxx äripindade (restorani) prügikonteinerid, kuhu jäätmeid toodi reeglina pärast restorani sulgemist kesköö paiku kuni kella 01.00 öösel. Tavapäraselt saatis seda tegevust lärm ja töötajate omavaheline kõrgendatud emotsioonidega ja helitugevusega vestlus. Tulenevalt linna jäätmekoristuse eeskirjadest ja konteinerite tühjendamise lepingutest tühjendati konteinereid (sh ka klaastaara) kell 05.00 igal hommikul. Tegemist on äärmiselt mürarohke tegevusega, mis on muutnud lähemates korterites xxx // xxx elamise võimatuks. Õhtuti oli võimalik uinuda vaid pärast kella 01.00 öösel ning magada sai maksimaalselt kuni konteinerite tühjendamiseni, kuivõrd kogu see tegevus on väga hästi kosta elanike korteritesse.
27.Lisaks eelpool toodule, xxx elanikud ja äripindade kasutajad keeldusid kaasvastutust võtmast kangialuse korrashoiu ja turvalisuse küsimuses. Harvad ei ole juhud, kui lukustamata või avatud värava kaudu sisenevad nii xxx // xxx kinnistule ja sealt kaudu ka xxx kinnistule võõrad ja soovimatud isikud, kes jäävad kangi alla magama ning lagastavad kinnistut. See on kaasa toonud olulise turvariski ning kangialuse risustamise võõra prügiga, mille koristamise eest on seni pidanud vastutama xxx // xxx elanikud. Eelnevat diskussiooni on peetud vastaspoolega alates 2019 a. Hageja taotlus seoses prügimahutite kasutamisega kostjate kinnistul on ebamõistlik ka praktilistel kaalutlustel. Täna toovad xxx elanikud oma prügi ca 55 meetri kaugusele oma hoone välisuksest xxx värava ette. Hagiavaldusega soovitakse prügi hakata vedama veelgi kaugemale, ca 70 meetrit oma kodu välisuksest. Seejuures on xxx elanikel ja äripindade omanikel võimalus ladustada prügi enda hoones, ilme õue minemata – hagejal on lai koridor, kuhu on võimalik tekitada prügi hoidmise nurk. Eeldatavalt on hoones täiendavaid ruume, kus on võimalik prügi ladustada. On tavapärane, et Vanalinna elanikud hoiavad prügikonteinereid enda hoonete koridorides ja siseruumides olukorras, kus tänaval konteinerite hoidmiseks ruumi napib. Vanalinna jäätmeveoteenust pakkuv Tallinna X AS esindaja kinnitab säärast teenust Vanalinnas. Kinnisvara haldamise ja hooldamise teenust pakkuv a X OÜ kirjeldab samuti, et konteinerite hoidmine koridorides on tavapraktika. Kostjate hinnangul on ebamõistlik nõuda oma prügi hoiustamist ja sellega kaasnevate negatiivsete mõjutuste talumist oma naabritelt olukorras, kus neil on võimekus prügi hoiustada enda kinnistul samadel tingimustel nagu teistel Vanalinna elanikel. Tegemist oleks äärmiselt ebamõistliku ja koormava lahendusega xxx // xxx elanike jaoks. Puudub igasugune mõistlik põhjus, miks ei saaks hageja korraldada prügimajandust analoogselt teiste ühistutega. Hagejate nõue on ka vastuolus Tallinna jäätmehoolduseeskirjaga, mis näeb ette kohustuse paigutada prügimahuti 5 meetri kaugusele naaberkinnistul paiknevast eluhoonest (§ 16 lg 8).
28.Juhul, kui kohus peaks mingil põhjusel siiski asuma seisukohale, et nõue tuleb selles osas rahuldada, paluvad kostjad talumiskohustuse tingimusena kinnistusraamatus täiendavalt määrata hagejale kohustuse tagada, et igakordselt xxx // xxx kinnistule (katastritunnus xxx) prügikonteinerite või muu kasutusõiguse eesmärgil saabumisel ja sealt lahkumisel lukustataks kinnistule juurdepääsu tagav värav selliselt, et oleks välistatud kõrvaliste isikute, kes ei rakenda prügikonteinerite või muud kasutusõigust vastavalt kohtulahendile, sissepääs Tallinn, xxx // xxx asuvale kinnistule. Niisamuti tuleb määrata täiendava tingimusena, et hageja kohustub tagama, et prügikonteinerite kasutusõiguse alal on tagatud heakord omal kulul ning jäätmete hoidmine ainult konteinerite sees. Hoolimata kostjate varasematele märkustele ja palvetele, ei ole hageja seda varasemalt teinud. Mõistetavalt tuleb kõikide talumiskohustuste ja kasutusõiguste eest määrata õiglane tasu.
29.Kostja V E. H. P. ́i 31.01.2022 vastuse kohaselt elab kostja V välismaal ega oma võimalust aktiivselt kohtumenetlusest osa võtta. Kostja V on teadlik, et kostja V naabrid OÜ SILVER GRUPP, H. P., K. D., K. R., M. T. ja A. R. W. on esitanud omapoolsed seisukohad ja ettepanekud. Kostja V avaldas, et ühineb viidatud isikute positsiooniga ja ettepanekutega.
30.Kostja I A. K. W. ja kostja II P. S. 02.02.2022 vastuse kohaselt on kostjad kinnistu kaasomanikud, kuid elavad välismaal ning neil puudub võimalus aktiivselt kohtumenetlusest osa võtta. Kostjad I ja II on teadlikud, et oma seisukoha on esitanud naabrid OÜ SILVER GRUPP, H.
2-21-19469 P., K. D., K. R., M. T. ja A. R. W.. Kostjad I ja II kinnitavad, et nõustuvad eelnimetatud isikute seisukohtadega.
31.Kostja VIII J. O. K. ́17.02.202 vastuse kohaselt elab ta välismaal, mistõttu puudub tal võimalus aktiivselt kohtumenetlusest osa võtta. Kostja VIII on teadlik, et oma seisukoha on esitanud naabrid OÜ SILVER GRUPP, H. P., K. D., K. R., M. T. ja A. R. W.. Kostja VIII kinnitas, et nõustub eelnimetatud isikute seisukohtadega.
32.Kostja VI K. P. (C. P.) 18.02.2022 vastuse kohaselt elab ta välismaal, mistõttu puudub tal võimalus aktiivselt kohtumenetlusest osa võtta. Kostja VI on teadlik, et oma seisukoha on esitanud naabrid OÜ SILVER GRUPP, H. P., K. D., K. R., M. T. ja A. R. W.. Kostja VI kinnitas, et nõustub eelnimetatud isikute seisukohtadega.
33.Kostjate III, IV, IX, X, XI, XII 04.07.2022 hagiavastuse kohaselt kostjate hinnangul puudub hagejal alus nõuda prügikonteinerite kasutamise õigust kostjate maal, sest tal puudub õigustatud huvi. Eksitav on väide, nagu oleks Tallinna linn andnud tingimusteta nõusoleku prügikonteinerite kasutamiseks kangi all. Tallinna xxx // xxx kaasomaniku esindajana andnud ajutise nõusoleku prügikonteinerite hoiustamiseks Vaimu tänavale kuniks xxx ja xxx // xxx elanikud jõuavad kokkuleppele prügikonteinerite asukoha osas. Naabritel puudub ühine nägemus selles küsimuses. xxx // xxx ja xxx vahel ei ole mitte kunagi eksisteerinud ühist arusaama xxx prügikonteinerite asukoha osas ning pooltel on selle suhtes vaidlus. Tallinna linna vastav nõusolek sõltus ka täiendavatest tingimustest – nimelt pidi xxx tagama, et konteinerid on lukustatud, konteinerite ümbrus on hooldatud ja korras ning et välistatud on konteinerite juhuslik teisaldamine (teisisõnu kangialuse värav peab olema lukus). xxx on rikkunud kõiki eelnevalt viidatud tingimusi.
34.Hageja on taotlenud prügikonteinerite kasutusõiguse kasutusalaks määrata plaanil punasega joonistatud ala. Kostjate hinnangul on tegemist põhjendamatult suure pindalaga kasutusõiguse teostamiseks, sest mahutid vajavad maksimaalselt 2 ruutmeetri suurust pinda. Niisamuti oleks mõistlik sellisel juhul paigutada konteinerid Laia tänava poolse kangialuse seina äärde, sest sellelt küljelt pääseb jala kangialusesse. Sama seina äärde on mõistlik ette näha evakuatsioonitee ning muud kasutusalad. Selliselt jääks xxx // xxx elanikele maksimaalselt ruumi kangialuse kasutamiseks senises korras ja oma äranägemisel, näiteks auto parkimiseks. Nõude rahuldamise korral senise joonise alusel tekiks hagejal õigus paigaldada prügikonteinerid keset kangialust, mis on selgelt ebamõistlik ning ilmselt pole see ka hageja eesmärk. Seega juhul, kui kohus peaks rahuldama taotluse, paluvad kostjal määrata kasutusõiguse alaks Laia tänava poolne seina äär selliselt, et see ei oleks laiem kui 1,2 meetrit. Tegemist on Päästeameti nõudega, kui tehti kindlaks, et kangi alla tohib parkida sõidukit rikkumata ohutuse nõudeid. Kasutusõiguse sisu tuleb täiendada järgmiste tingimustega: g) kasutusõiguse kasutaja kohustub tagama, et kasutusõiguse igakordse kasutamise järgselt lukustab kasutusõiguse kasutaja juurdepääsu tagava värava selliselt, et oleks välistatud kohtulahendi resolutsioonis mittekajastatud isikute sissepääs Tallinn, xxx // xxx asuvale kinnistule; h) kasutusõiguse kasutajateks on Tallinn, xxx elamispindade elanikud. Äripindade kasutajatel puudub kasutusõigus.
35.Hageja on teinud ettepaneku paigaldada omal kulul xxx // xxx kinnistu kangialuse väravale sulguri ja automaatse luku eesmärkiga välistada, et värav jääb avatuks ja/või lukustamata ajal, mil seda ei kasutata ning xxx // xxx kinnistule sisenevad kõrvalised ja soovimatud isikud. Kostjate hinnangul on tegemist mõistliku ettepanekuga, mistõttu tuleks täiendada tingimusi alapunktiga „i“ järgnevalt: Tallinn, xxx korteriühistu paigaldab omal kulul xxx // xxx kinnistu kangialuse väravale sulguri ja automaatse luku ühe kuu jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Kuivõrd hageja on varasemalt ladustanud prügi kangi all prügikonteinerite kõrval, tuleb määratleda kohustus hoida kangialune prügist puhas ja ladustada prügi vaid mahutis. Seega tuleb täpsustada hagiavalduse taotluste p 1. d: Kasutusõiguse kasutaja kohustub hoidma prügikonteinereid oma vahenditega ja omal kulul korras. Kasutusõiguse kasutaja kohustub ladustama prügi ainult prügikonteineris sees ning hoidma prügikonteinerite ümbrust korras.
2-21-19469
36.Hageja taotleb gaasikatla hooldamise ja kasutamise läbimiseks, avariiväljapääsuna kasutamiseks, gaasitorustiku hooldamiseks jm tegevusteks, kanalisatsioonitorustiku hooldamiseks jm tegevusteks ala kindlaksmääramist, mis on punasega joonistatud. Joonisel on kajastatud tervet kangialust. Kostjad on seisukohal, et avariiväljapääsuna terve kangialuse määramine on ebamõistlik ja ebavajalik. See tähendaks, et xxx // xxx peaks oma kinnistu selles osas hoidma 24/7 täiesti vabana ega saaks mitte ühelgi otstarbel oma kinnisasja kasutada. Päästeameti kohapealset kontrolli arvesse võttes (kelle kutsus kohale eelduslikult xxx) tuleb jätta evakuatsiooniteeks Laia tänava poolne seina äär laiusega 1,2 meetrit. Juhul, kui kohus peaks rahuldama taotluse prügikonteinerite talumise osas, saab avariiolukorras seda ala endiselt kasutada, sest konteineritest pääseb sel alal mööda (konteinerid ei ole 1,2 meetrit sügavad).
37.Gaasikatla hooldamise läbimiseks, gaasitorustiku hooldamiseks ja kanalisatsioonitorustiku hooldamiseks on kangialune ala mõistlik juhul, kui kohus rahuldab kostjate taotluse teatada ette tehtavatest töödest. Kasutusõiguse sisuna tuleb määrata täiendava mõistliku tingimusena etteteatamise kohustus (v.a. avariiväljapääsu kasutamine ohu korral), et xxx // xxx elanikud saaksid sellega arvestada ning et xxx oleks võimalik oma õigust kasutada. xxx // xxx kasutab oma kinnistut aeg-ajalt auto parkimiseks, mistõttu on vajalik kanalisatsioonitorustiku ja gaasitorustiku parandustöödeks ette teada nende toimumise aega, et sõiduk selleks ajaks eemaldada. Sama kehtib ka muude asjade hoiustamise kohta. Varasem praktika on näidanud, et xxx ei teavita xxx // xxx ühistut ega elanikke oma kavatsusest kangialust kasutada, kuigi sellise loa küsimise kohustus neil on. Niisamuti on oluline, et nt kanalisatsiooni- ja gaasitorustiku avarii- või hooldustööde lõpetamise järel taastataks endine olukord hageja kulul xxx // xxx kinnistul, eesmärgiga vältida ehitustööde järgset heakorra halvenemist. Eeldatavalt ei teki vaidlust, et mõistlik on lisada kohustus veenduda värava sulgemises pärast tööde tegemise lõppu, arvestades varasemalt esinenud probleeme värava avatuks jätmisega. Sellest tulenevalt paluvad kostjad kohtul täpsustada hagiavalduse taotluste peatükki järgnevalt, lisades vastavad kasutusõiguse sisu alapunktid: 2.d. Tallinn, xxx korteriühistu kohustub teavitama kasutusõiguse kasutamisest Tallinn, xxx // xxx korteriühistut ette kaks nädalat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Avariiolukorras kohustub kasutusõiguse kasutaja teavitama kasutusõiguse kasutamisest xxx // xxx korteriühistut enne tööde algust tööde tegemise päeval; 2.e. Tallinn, xxx korteriühistu kohustub pärast kasutusõiguse teostamist taastama endise olukorra kasutusõiguse alal omal kulul; 2.f. Tallinn, xxx korteriühistu kohustub tagama, et kasutusõiguse igakordse kasutamise järgselt lukustab kasutusõiguse kasutaja juurdepääsu tagava värava sellisel, et oleks välistatud kohtulahendi resolutsioonis mittekajastatud isikute sissepääs kasutusõiguse alale; 3.d. Tallinn, xxx korteriühistu kohustub teavitama xxx // xxx korteriühistut avariiväljapääsu hooldamise ja korrashoiu töödest ette kaks nädalat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 3.e. Tallinn, xxx korteriühistu kohustub tagama, et kasutusõiguse igakordse kasutamise järgselt lukustab kasutusõiguse kasutaja juurdepääsu tagava värava sellisel, et oleks välistatud kohtulahendi resolutsioonis mittekajastatud isikute sissepääs kasutusõiguse alale; 5.e. Tallinn, xxx korteriühistu kohustub teavitama kasutusõiguse kasutamisest xxx // xxx korteriühistut ette kaks nädalat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Avariiolukorras kohustub kasutusõiguse kasutaja teavitama kasutusõiguse kasutamisest xxx // xxx korteriühistut enne tööde algust tööde tegemise päeval; 5.f. xxx korteriühistu kohustub pärast kasutusõiguse teostamist taastama endise olukorra kasutusõiguse alal omal kulul; 5.g. Tallinn, xxx korteriühistu kohustub tagama, et kasutusõiguse igakordse kasutamise järgselt lukustab kasutusõiguse kasutaja juurdepääsu tagava värava sellisel, et oleks välistatud kohtulahendi resolutsioonis mittekajastatud isikute sissepääs kasutusõiguse alale; 7.e. Tallinn,xxx korteriühistu kohustub teavitama kasutusõiguse kasutamisest xxx // xxx korteriühistut ette kaks nädalat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Avariiolukorras kohustub kasutusõiguse kasutaja teavitama kasutusõiguse kasutamisest xxx // xxx korteriühistut enne tööde algust tööde tegemise päeval; 7.f. Tallinn, xxx korteriühistu kohustub pärast kasutusõiguse teostamist taastama endise olukorra kasutusõiguse alal omal kulul; 7.g. Tallinn, xxx korteriühistu kohustub tagama, et kasutusõiguse igakordse kasutamise järgselt lukustab kasutusõiguse kasutaja
2-21-19469 juurdepääsu tagava värava sellisel, et oleks välistatud kohtulahendi resolutsioonis mittekajastatud isikute sissepääs kasutusõiguse alale.
38.Tasu peab olema keskmisest määratavast tasust kõrgem, kuivõrd hageja on ise jätnud ennast ilma ligipääsust sisehoovi enda hoonest. Ajalooliselt on xxx hoonest olnud otse ligipääs sisehoovi (st kangialust pole olnud tarvis kasutada). 1956., 1986. ja 2001. aasta plaanidel on punase ringiga tähistatud asukoht, kust on ajalooliselt olnud xxx peamaja keldist ligipääs vaidlusalusesse hoovi. 2001. aastal on xxx omal algatusel selle ligipääsu likvideerinud.
39.Juhul, kui kohus peaks määrama käesolevas kohtuasjas kas prügikastide või avariiväljapääsu asukohana ala, mis on laiem kui 1,2 meetrit x tänava poolsest kangialuse seinast, tähendab see, et xxx // xxx elanikud ja nende külalised ei saa enam kasutada oma kangialust auto parkimiseks, nagu nad on seni teinud. Muude (peale prügikastide ja avariiväljapääsu) kasutusõiguste puhul on võimalik näiteks auto parkimisega jätkata, sest hagejal peab tekkima kohustus kasutusõiguse kasutamisest ette teatada. Seega juhul, kui kaob võimalus sõidukit kangi all parkida, paluvad kostjad kohtul võtta tasude määramisel nende õiguste riive minimaalse indikatiivse suurusena arvesse lisaks ülalpool toodule ka tasu, mida Vanalinnas tuleb parkimise eest maksta – igakuine tasu on 300 eurot. Sellises olukorras pole võimalik lähtuda ka Vanalinna elaniku soodushindadest, kuivõrd elanikel puudub kohustus olla sisse kirjutatud sellel aadressil ning kangialust on õigus kasutada xxx // xxx elanike nõusolekul ka teistel isikutel.
40.Kostjate III, IV, V, VI, IX, X, XI, XII 30.09.2022 täiendava seisukoha kohaselt võimalusi paigutada prügimahutit Pikk 47 hoonesse on erinevaid, kindlasti mitte ühegi elaniku ohutuse arvelt. Näiteks on võimalik (hageja valikul) 240-liitrine mahuti asetada koridoris asetseva diivani asemele. Sellise konteineri sügavus on 737 mm, st hinnanguliselt väiksem kui diivanil. Niisamuti on võimalik 240-liitrise mahuti asemel panna kõrvuti asetsema (diivani kohale) kaks 140-liitrist konteinerit, mille sügavus on 553 mm, st need on oluliselt kitsamad kui praegune diivan. Mahutite asetamine diivani asemele ei muuda ka elektrikilbi ligipääsetavuses mitte midagi, sest kilp on endiselt sama hästi kasutatav. Kui mingil erandlikul põhjusel tarvis kilbile ligipääsu (tegemist ei ole ilmselgelt igapäevase või ka -kuise vajadusega), on võimalik konteiner seinast eemale tõmmata. Liiatigi on ka praegu diivan kilbi ees, st mitte mingisugust negatiivset muutust selles osas ei toimuks. Isegi, kui diivanit mitte teisaldada, mahub konteiner või kaks 140-liitrist konteinerit hõlpsalt diivani kõrvale radiaatori ette. Selliselt on endiselt piisavalt ruumi, et tervet koridori kasutada senises mahus. Koridoris seetõttu ruumi vähemaks ei jää, sest nt 553mm konteiner jääb hinnanguliselt samale joonele diivani otsaga.
41.Konteinerit või konteinereid on võimalik paigaldada ka näiteks trepi kõrvale, ilma et mahutid takistaksid koridoris mis tahes moel liikumist. Niisamuti saab mahutid paigutada diivani vastasseina – 553mm konteiner ei takista mitte mingil moel evakueerumist hoonest (lahti käiv välisuks on nii või teisiti diivani pool). Lisaks eelpool toodule on hagejal võimalik lasta jäätmevedu korraldada ka jäätmekottide äraveo teenuse kaudu. Sellisel juhul ei tekigi mingit poleemikat konteinerite asukoha või teoreetilise ebameeldiva lõhna osas. Hagejal on võimalik äraveo intervall seada endale mugavaks. Hageja on teadlik, et tema enda naaberühistu xxx korraldab prügi äravedu eelnevalt pakutud jäätmekottide näol otse oma koridorist, nii nagu paljud teised ühistud. Samas on nt xxx ühistud organiseerinud oma prügimajanduse selliselt, et nende mahutid paiknevad x tänaval. Tegemist on samasuguse lahendusega, nagu xxx enda tänane praktika, hoides oma konteinerit xxx värava ees. Seega on eelnevate lahenduste näol tegemist tavapärase praktikaga Vanalinnas. Hagejal on võimalik ka oma hoones asuvaid ruume ümber seada selliselt, et neid kasutada prügiruumina – selliselt ei jääks mahutid hoone koridori. Lahendusi konteinerite paigutamiseks xxx hoones on ilmselt veel ning xxx elanike valmisoleku korral mugav ja ohutu lahendus ka leitaks. Täiendava abinõuna on võimalik kasutusele võtta spetsiaalne ebameeldivat lõhna likvideeriv mahuti – müügil on spetsiaalsed konteinerid, millele on paigaldatud haisulukud ja muud lahendused lõhna vähendamiseks.
2-21-19469
42.Tallinna linna esindajad, kes on varasemalt andnud ajutise nõusoleku prügikonteinerite osas, ei ole korterites elanud ega kokku puutunud negatiivsete tagajärgedega, mis kaasneb xxx prügimajandusega. Tegemist võib olla Tallinna linna jaoks abstraktse teemapüstitusega, kuid samaaegselt on kohalike elanike jaoks tegemist tõsise elulise probleemiga.
43.Korteriühistute, sh xxx korteriühistu, eesmärgiks ja väljundiks on alati olnud kaasomanike ühiskasutuses olevate ruumide, hoonete, tehnovõrkude jne ühine majandamine ning ühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Seda nii kehtiva seaduse kui ka näiteks 2001. aastal kehtinud korteriühistuseaduse (RT I 1995, 61, 1025) kohaselt. Asjaolu, et juriidilise isikuna asutati xxx elanike huve esindav ja koondav uus korteriühistu registrikoodiga xxx 2003. aastal, ei tähenda, et xxx elanike huve 2001. aastal ühiselt ei koodatud sarnaselt nagu täna.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
44.Kohus on pooltele selgitanud, et alates 1. jaanuarist 2009 kehtiva TsMS § 475 lg 1 p 131 kohaselt on tehnorajatise talumise asjad hagita asjad. Sama tuleneb TsMS § 6181 lg-st 1, mille kohaselt selles peatükis sätestatud korras lahendatakse avaldusi avalikult kasutatavale teele juurdepääsuks (AÕS § 156 lg 1) ning tehnorajatise talumise kohustuse suhtes (AÕS § 158 lg 1 ja AÕSRS § 152). Kuna hageja esitas käesolevas menetluses ka nõuded, mis tuleb läbi vaadata hagimenetluses, siis on lubatud hageja nõuded tehnorajatiste talumiskohustuse osas lahendada ka hagimenetluses (Riigikohtu lahend 3-2-1-105-12 p 16). Samas märkis Riigikohus nimetatud lahendis, et kui kohus TsMS § 6181 lg 2 alusel vaatab tehnorajatise talumise kohustuse asja läbi hagimenetluses, tuleb selle asja läbivaatamisel järgida hagita menetluse reegleid, mh menetlusosaliste kohta sätestatut. Seega kohaldub käesolevas asjas mh TsMS § 477 lg 5 (kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti) ning TsMS § 477 lg 7 (kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid).
45.Kohus käsitleb selguse huvides esmalt hageja seadusjärgseid gaasitorustiku jaa kanalisatsioonitorustiku talumiskohustuse nõudeid vastavalt hagi resolutsiooni punktidele 4 ja 6. Muuhulgas käsitleb kohus seoses gaasitorustiku talumiskohustusega ka gaasikatla talumiskohustust (I); järgnevalt hindab kohus hagiavalduse resolutsiooni punktides 2, 5 ja 7 esitatud isikliku kasutusõiguse seadmise nõudeid seoses gaasitorustiku ja kanalisatsioonitorustikuga (II); seejärel hindab kohus hagi resolutsiooni p-des 1-3 esitatud isikliku kasutusõiguse nõudeid seoses prügikonteinerite, gaasikatla ja avariiväljapääsuga (III); ning lõpetuseks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja jaotab menetluskulud (IV). I
46.Kohus leiab, et hagiavalduse resolutsiooni punktides 4 ja 6 sätestatud nõuded tehnorajatiste talumiskohustuse tuvastamiseks on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 152 lg 1 on sätestatud, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. Pooled ei vaidle, et antud sätte kohaldamise eeldused on täidetud ning et hagiavalduses märgitud gaasitrass ja kanalisatsioonitorustik on rajatud enne maa esmakinnistamist (vt I kd, tl 31-32; tl 34-38 pöördel). Seejuures nõustuvad pooled ka sellega, et kuna gaasikatel on gaasitorustiku kui tehnovõrgu või -rajatise osa, siis hõlmab hageja AÕSRS § 152 lg-st 1 tulenev nõue gaasitorustiku talumise tuvastamiseks (hagi resolutsiooni p 4) ka gaasikatla talumiskohustuse tuvastamist (vt II kd, tl 28 pöördel). Kostjad pole kohtule väitnud ega põhistanud, et neil esineks huvi eelmärgitud
2-21-19469 tehnorajatiste talumiskohustuse lõpetamiseks. Poolte esitatud väidetest võib järeldada, et eelviidatud tehnorajatised olid enne maa esmakinnistamist kasutusel, need ei ole vahepeal püsivalt kasutusest välja langenud ja neid on jätkuvalt võimalik hageja kinnisasja huvides sihtotstarbeliselt kasutada, st nende kasutamine on võimalik nii faktiliselt kui ka õiguslikult (vt nt Riigikohtu 23.05.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-02, p 8; 15.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-06, p 15).
47.Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määruses nr 2-20-1573 on selgitatud, et võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud tehnorajatised on käibes iseseisvate vallasasjadena (vt Riigikogu XIII koosseisu 405 SE seletuskiri, lk-d 29–31). Seetõttu ei kuulu maaga püsivalt ühendatud tehnorajatised tingimata sellele isikule, kelle maale need jäävad. Kui tehnorajatised püstitati võõrale maale teise kinnisasja teenindamiseks, st nad toovad kasu kellelegi muule kui nende alla jääva maa omanikule, on need käibes vallasasjadena ja kuuluvad sellele isikule, kes need püstitas ja/või kelle kinnisasja teenindamiseks need püstitati. Sama kehtib juhul, kui algselt küll ei püstitatud tehnorajatisi võõrale maale, kuid need jäid võõrale maale omandireformi tulemusena. Viidatud Tallinna Ringkonnakohtu määruses on selgitatud ka seda, et maakohus ei saanud kohustada puudutatud isikut andma nõusolek kanda kinnistusraamatusse talumiskohustuse kohta märkust ja asendada seda kohtumäärusega. Ringkonnakohus rõhutas, et AÕSRS § 152 lg-st 1 tulenev talumiskohustus on vahetu seadusjärgne kitsendus ja kehtib AÕS § 141 lg 1 järgi kinnistusraamatusse kandmata. AÕS § 141 lg 3 võimaldab kinnistusraamatusse kanda üksnes kohtulahendi või tehinguga seatud kitsendusi. Seadusjärgseid kitsendusi kinnistusraamatusse ei kanta, kuna nende kinnistusraamatusse kandmist ei ole vastavalt AÕS § 53 lg-le 1 ette nähtud (vt ka AÕSK I, lk 75, 3.4.5.3.b).
48.Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus vastavas osas hagi. Kohus tuvastab, et Tallinnas, xxx // xxx asuvale kinnistule moodustatud korteriomandite omanikel on vahetu seadusjärgne talumiskohustus Tallinnas, xxx // xxx kinnistut (katastritunnus xxx) läbiva ning xxxasuvat kinnistut (katastritunnus xxx) teenindava gaasitorustiku ja sellega ühendatud xxx (katastritunnus xxx) asuvale hoonele paigaldatud gaasikatla suhtes. Samuti tuvastab kohus, et Tallinnas, xxx // xxx asuvale kinnistule (katastritunnus xxx) moodustatud korteriomandite omanikel on vahetu seadusjärgne talumiskohustus Tallinnas, xxx // xxx kinnistul (katastritunnus xxx) paikneva ning Tallinnas, xxx asuvat kinnistut (katastritunnus xxx) teenindava kanalisatsioonitorustiku suhtes.
49.Kohus märgib, et AÕSRS § 152 lg-st 1 tulenev talumiskohustus vahetu seadusjärgne kitsendus ja kehtib AÕS § 141 lg 1 järgi kinnistusraamatusse kandmata. Sellest järeldub, et seadusjärgne talumiskohustus kehtib ka xxx // xxx asuvale kinnistule moodustatud korteriomandite igakordsete omanike suhtes.
50.Käesolevas asjas 01.11.2022 toimunud kohtuistungil selgitas kohus pooltele, et pooled ei ole esitanud kohtule andmeid selle kohta, kuidas määrata kindlaks seadusjärgse talumiskohustusega seotud tasu. Pooled nõustusid kohtuistungil sellega, et seadusjärgse talumiskohustuste nõuete rahuldamisel oleks tasumiskohustuse tasu osas viide seadusele ja pooled saavad tasu suuruse ise seaduse alusel välja arvutada (II kd, tl 30 pöördel - tl 31). Seega kohus määrab, et xxx kinnistule (katastritunnus xxx) moodustatud korteriomandite igakordsed omanikud on kohustatud maksma Tallinn, xxx // xxx asuvale kinnistule (katastritunnus xxx) moodustatud korteriomandite igakordsetele omanikele gaasitorustiku ja sellega ühendatud gaasikatla talumise eest tasu asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras. Samuti määrab kohus, et Tallinn, xxx kinnistule (katastritunnus xxx) moodustatud korteriomandite igakordsed omanikud on kohustatud maksma xx // xxx asuvale kinnistule (katastritunnus xxx) moodustatud korteriomandite igakordsetele omanikele kanalisatsioonitorustiku talumise eest tasu asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.
51.Kohus selgitab, et kohtulahendil, mis tehakse vahetu seadusjärgse kitsenduse üle peetavas vaidluses, saab olla ainult deklaratiivne, mitte õigustloov iseloom. Kitsendus ei teki sellise kohtulahendi alusel, kohtulahendiga üksnes tuvastatakse sellise kitsenduse kehtivus kinnisasja
2-21-19469 suhtes ning kohustakse kinnisasja omanikku seda järgima (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi ja T. Puri „Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne“, kirjastus Juura 2014, lk 553, p 3.3.1.). Seetõttu ei lisa kohus käesolevale otsusele ka seadusjärgset talumiskohustust puudutavaid skeeme, kuivõrd kohus tuvastab seadusest tuleneva kitsendusena talumiskohustuse olemasolu ning kohustatud isikud peavad taluma vastavat tehnorajatist igal juhul sõltumata selle konkreetsest asukohast. II
52.Järgnevalt hindab kohus hagiavalduse resolutsiooni punktides 2, 5 ja 7 esitatud isikliku kasutusõiguse seadmise nõudeid seoses gaasitorustiku ja kanalisatsioonitorustikuga. Kohus selgitas pooltele 01.11.2022 kohtuistungil, et hagiavalduse resolutsiooni punktides 2, 5 ja 7 on hageja taotlenud isikliku kasutusõiguse seadmist seoses gaasitorustiku (sh gaasikatlaga) ja kanalisatsioonitorustikuga, mille osas hageja taotles ka seadusjärgse kasutusõiguse tuvastamist (hagi resolutsiooni p-d 4 ja 6). Kohus selgitas, et AÕSRS § 152 lg-st 1 tulenev talumiskohustus on vahetu seadusjärgne kitsendus ja kehtib asjaõigusseaduse (AÕS) § 141 lg 1 järgi kinnistusraamatusse kandmata. AÕS § 141 lg 3 võimaldab kinnistusraamatusse kanda üksnes kohtulahendi või tehinguga seatud kitsendusi. Seadusjärgseid kitsendusi kinnistusraamatusse ei kanta, kuna nende kinnistusraamatusse kandmist ei ole vastavalt AÕS § 53 lg-le 1 ette nähtud. AÕS § 53 lg 1 on sätestatud, et kinnistusraamatusse kantakse ainult seaduses ettenähtud andmed (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 28. juuni 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-1573 p 14). AÕS § 141 lg 11 järgi saab eraõiguslikku seadusjärgset kitsendust kanda asjaõigusena (eelkõige servituudina) kinnistusraamatusse üksnes juhul, kui kinnisasja omanik ja õigustatud isik lepivad kokku kitsenduse muutmises. Arvestades, et praegu ei ole tegemist nimetatud olukorraga, palus kohus poolte seisukohta, kas ja millisel õiguslikul alusel oleks võimalik rahuldada hagiavalduse resolutsiooni punktides 2, 5 ja 7 esitatud nõudeid isikliku kasutusõiguse seadmiseks seoses gaasitorustiku (sh gaasikatlaga) ja kanalisatsioonitorustikuga, kui nimetatud osas kehtib juba vahetu seadusjärgne kitsendus (II kd, tl 29).
53.Hageja märkis vastusena kohtu küsimusele, et „Hageja jaoks on oluline, et lahendi tulemusel kaoks ära vaidlus selle üle, et gaasitorustik, gaasi katlamaja ja kanalisatsioonitorustik on just nimelt AÕSRS § 152 lg 1 kohaldamisalasse kuuluv asi. Hageja seisukohaks on see, et juhul kohus on seisukohal, et need asjad olid olemas enne esmakinnistamist ehk siis vastavalt sellele § 152, siis me palume selle lihtsalt kohtu lahendis fikseerida ühe kohtu poolt tuvastatud asjaoluna, et trassid olid olemas ja seetõttu siis ilmselgelt ei saa algselt esitatud kujul seda nõuet rahuldada“ (II kd tl 29). Hageja lisas, et kasutusõigus on siiski vajalik selleks, et minna nt trassi hoolduseks katla juurde. Samas leidsid hagejad, et kui remontimine ja tavapärane hooldamine on seadusjärgse talumiskohustuse osa, siis langevad hagi resolutsiooni p-des 2, 5 ja 7 esitatud nõuded ära. Kostjad aga palusid juhul, kui kohus leiab, et tegemist on seadusjärgse talumiskohustusega, kohtul siiski kohaldada diskretsiooni hagita menetluse sätete kontekstis, et tuvastada need tingimused, mida kostjad on hagi reolutsiooni nõuete punktide 2, 5 ja 7 puhul taotlenud (II kd, tl 29 pöördel).
54.Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hagiavalduse resolutsiooni p-des 2, 5 ja 7 esitatud nõuete dubleerimine kohtu poolt juba eelnevalt rahuldatud hageja seadusjärgse talumiskohustuse nõuetega vastavalt hagi resolutsiooni p-des 4 ja 6 esitatud nõuetele. Seega jääb hagi vastavas osas rahuldamata. Kohus tuvastas vaidlusaluse gaasitorustiku (sh sellega ühendatud gaasikatla) ning kanalisatsioonitorustiku suhtes seadusjärgse talumiskohutuse. AÕS § 141 lg 11 tulenevalt saab eraõiguslikku seadusjärgset kitsendust kanda asjaõigusena (eelkõige servituudina) kinnistusraamatusse üksnes juhul, kui kinnisasja omanik ja õigustatud isik lepivad kokku kitsenduse muutmises. Praegusel juhul ei ole tegemist nimetatud olukorraga ehk kinnisasja omanik ja õigustatud isik ei ole kokku leppinud kitsenduse muutmises. Kuna kohus tuvastas eelnevalt vaidlusaluse gaasitorustiku (sh sellega ühendatud gaasikatla) ning kanalisatsioonitorustiku suhtes seadusjärgse talumiskohutuse, siis puudub alus kanda kinnistusraamatusse seadusjärgse
2-21-19469 talumiskohustusega konkureerivat isiklikku kasutusõigust. Seda ei muuda ka kostjate soov hageja poolt taotletud isikliku kasutusõiguse seadmise tingimusi täpsustada. Seadusjärgne talumiskohustus on vahetu seadusjärgne kitsendus ja kehtib AÕS § 141 lg 1 järgi kinnistusraamatusse kandmata. Kohus on seisukohal, et kostjate kohustus taluda vaidlusalust gaasitorustikku (sh sellega ühendatud gaasikatelt) ning kanalisatsioonitorustikku hõlmab ka hageja õigust nimetatud tehnorajatisi vajadusel remontida ja tavapäraselt hooldada. Pooltel on võimalik soovi korral kokkuleppel täpsustada sellise remondi ja hooldusi tingimusi. III
55.Järgnevalt hindab kohus hagi resolutsiooni p-des 1-3 esitatud isikliku kasutusõiguse nõudeid seoses prügikonteinerite, gaasikatla ja avariiväljapääsuga. Kohus on pooltele seoses nimetatud nõuetega kohtuistungil selgitanud, et AÕS § 225 lg 1 kohaselt koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Tartu Ringkonnakohus on selgitanud 16.10.2012 lahendis nr 2-10-32941 p-s 10 sarnastele asjaoludel esitatud nõude kohta, et: „Ringkonnakohus on seisukohal, et AÕS § 156 lg 1 eesmärgiks ei ole tagada kinnisasja omanikule juurdepääsuõigust üle võõra kinnisasja üksnes seoses mõne spetsiifilise kasutusviisiga (nt jäätmekäitlus), kui kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine on põhiosas võimalik ja teostatav ka muude juurdepääsude kaudu. Oma sisult ei kujuta avaldaja nõue endast mitte taotlust võimaldada talle juurdepääsu oma kinnisasjale üle puudutatud isiku kinnisasja AÕS § 156 lg 1 tähenduses, vaid tegemist oleks pigem nn jäätmekäitlusservituudiga (AÕS § 172 jj), mis oleks suunatud võõra kinnisasja kasutamisele teatud kindlal viisil. Niisuguses olukorras puudub ringkonnakohtu arvates avaldajal niisugune ülekaalukas huvi, mis tingiks puudutatud isiku omandiõiguse kitsendamise AÕS § 156 lg 1 alusel. Soovides kasutada võõrast kinnisasja enda huvides muuhulgas säilitamaks seni toiminud lahendusi ja/või vältida oma kinnisasjal ümberkorraldusteks vajalike kulutuste tegemist tuleks avaldajal seega jõuda puudutatud isikuga kokkuleppele reaalservituudi või isikliku servituudi seadmises. Seadusest ei tulene aga alust kohustamaks puudutatud isikut niisugust servituuti seadma“ (vt II kd, tl 29 pöördel).
56.Kohus jagab viidatud Tartu Ringkonnakohtu lahendis esitatud seisukohti ja leiab, et hagiavalduse resolutsiooni nõuete p-de 1-3 (aga ka hagi resolutsiooni p-des 5 ja 7 esitatud nõuete osas) osas puudub õigusnorm, mis kohustaks kostjaid andma hagejale isiklikku kasutusõigust, mis oma sisult vastab mingile servituudile. Hageja on viidanud oma nõude õigusliku alusena AÕS § 158, kuid kohus on pooltele selgitanud, et AÕS § 158 ei reguleeri talumiskohustust olukorras, kus tehnovõrk või -rajatis on juba võõral kinnisasjal olemas, ning et varem rajatud tehnorajatise õiguslikku seisundit reguleerib AÕSRS § 152 ja selle talumise eest tasu määramist AÕSRS §-d 154–156. Seega on kohus seisukohal, et hagejal puudub õigust nõuda kostjatelt hagiavalduse p-des 1-3 viidatud isiklikku kasutusõigust ning hagi jääb vastavas osas rahuldamata.
57.Hagiavalduse rahuldamiseks isiklike kasutusõiguste osas ei anna alust üksnes hageja poolt väidetud „õigusselguse“ vajadus. AÕS §-st 5 tuleneb asjaõiguste numerus clausus'e põhimõte, st asjaõigused on ammendavalt seaduses sätestatud ja pooled ei saa neid ise juurde luua. Samamoodi on seadusega paika pandud asjaõiguste kõigi isikute suhtes (absoluutselt) kehtiv sisu, mida saab kokkuleppel kolmandate isikute suhtes kehtivalt muuta üksnes seaduses sätestatud ulatuses. Kinnistusraamatusse kantakse AÕS § 53 lg 1 järgi ainult seaduses ettenähtud andmed. Ainult seadusega lubatavatel kannetel on kannetele ette nähtud tähendus (vt Riigikohtu 12.06.2012. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-12, p 12). Kohtu hinnangul kohalduvad viidatud põhimõtted ka käesolevas vaidluses. Seadus ei anna hagejale käesoleval juhul õigust nõuda kostjate tahte vastaselt isikliku kasutusõiguse seadmist. Seetõttu ei saa ka kohus teha sellist kohtuotsust, millega kostjaid sunnitakse hageja kasuks isiklikku kasutusõigust seadma.
58.Lisaks eeltoodule ei ole hagis esitatud isikliku kasutusõiguse nõuded ka sisuliselt põhjendatud. Puudub hageja ülekaalukas põhjendatud huvi, mis võiks tingida kostjate omandiõiguse
2-21-19469 kitsendamist AÕS § 156 lg 1 alusel. Kostjad on tõendanud, et hagejatel on võimalik oma prügimajandust korraldada ka teisiti kui kostjate kinnistut kasutades (I kd, tl 87-90; tl 175-179; II kd, tl 27) ning seda kinnitas ka Tallinna linna esindaja (II kd, tl 27 pöördel, tl 31 pöördel). Kohus loeb asjas esitatud tõenditega tuvastatuks, et hageja soov korraldada kostjate kinnistul oma prügimajandust põhjustab kostjatele olulist häiringut (vt I kd, tl 84-85, tl 128-130, tl 182-186; II kd, tl 25 pöördel – tl 27).
59.Seoses hageja poolt taotletud nn avariiväljapääsu-servituudiga (isikliku kasutusõiguse seadmine hoone sisehoovi kasutamiseks avariiväljapääsuna) ei ole kohtule arusaadav, millist probleemi hageja selle nõudega lahendada soovib. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kostjad oleksid takistanud vaidlusalust sisehoovi avariiväljapääsuna kasutada. Ka hagivastuses kinnitavad kostjad, et „Kostjad ei ole mitte kunagi teinud takistusi hagejale gaasikatla, gaasitorustiku ja kanalisatsioonitorustiku kasutamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks jne ega kavatse seda teha ka tulevikus. Kostjad ei ole kunagi olnud vastu avariiväljapääsule“ (I kd, tl 122).
60.Kohus loeb tunnistaja ütluste alusel tuvastatuks, et vaidlusaluse kangialuse värava võti on väljastatud hagejale ehk xxx korteriühistule, et nad saaksid gaasikatla hoolduseks ja nendeks tehnohooldusteks sinna ligipääsu. Samuti loeb kohus tunnistaja ütluste alusel tuvastatuks, et vaidlusaluse kangialuse värava võti väljastatud xxx hoovimaja elanike esindajatele, kes on seda kasutanud oma majale ligipääsuks (II kd, tl 26 pöördel). Hageja pole nimetatud asjaolusid ka vaidlustanud. Eelnevat arvestades on hagiavaldus gaasikatlale juurdepääsuks isikliku kasutusõiguse seadmiseks ja hoone sisehoovi avariiväljapääsuna kasutamiseks vaadeldav n-ö lahtisest uksest sissemurdmisena ehk hageja soovib kohtu kaudu juurdepääsu millelegi, millele tal niikuinii juurdepääs on ja mida kostjad pole kunagi vaidlustanud. Ka Tallinna linna esindaja kinnitas kohtuistungil, et Tallinna linnale pole teada, et xxx ehitisega seoses oleks mingeid (ohutusega seotud) probleeme (II kd, tl 29 pöördel). Seega kohus rõhutab veelkord, et asjas esitatud tõenditest ei nähtu hageja ülekaalukat põhjendatud huvi, mis võiks tingida kostjate omandiõiguse kitsendamist AÕS § 156 lg 1 alusel. Lisaks eeltoodule tuvastab kohus käesoleva otsusega, et Tallinnas, xxx // xxx asuvale kinnistule moodustatud korteriomandite omanikel on vahetu seadusjärgne talumiskohustus Tallinnas, xxx // xxx kinnistut (katastritunnus xxx) läbiva ning Tallinnas, xxx asuvat kinnistut (katastritunnus xxx) teenindava gaasitorustiku ja sellega ühendatud Tallinnas, xxx (katastritunnus xxx) asuvale hoonele paigaldatud gaasikatla suhtes. Seega hageja õigused gaasikatlale juurdepääsuks on tagatud. IV
61.Lähtudes eelnevalt kohtu poolt tuvastatud asjaoludest ja viidatud õigusnormidest kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Kohus rahuldab hageja seadusjärgseid gaasitorustiku (sh gaasikatla) ja kanalisatsioonitorustiku talumisekohustuse nõuded. Ülejäänud osas jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus jätab hagi rahuldamata prügikonteinerite, gaasikatla, avariiväljapääsu, gaasitorustiku ja kanalisatsioonitorustiku kohta isikliku kasutusõiguse seadmise nõuetes, isikliku kasutusõiguse kohta kinnistusraamatusse märkuste kandmise nõuetes ning tahteavalduste andmise kohustamise nõuetes. Kohus märgib, et AÕSRS § 152 lg-st 1 tulenev talumiskohustus vahetu seadusjärgne kitsendus ja kehtib AÕS § 141 lg 1 järgi kinnistusraamatusse kandmata.
62.Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi osalise rahuldamise osas. Muuhulgas ei oma asja õigeks lahendamiseks tähtsust poolte vaidlus hageja taotletud isiklike kasutusõiguste tingimuste üle ja sellega seotud tõendid, sest hagi jääb vastavas osas igal juhul rahuldamata. Kohus nõustub hagejaga selles, et tehnorajatiste tuvastamiskohustusega seotud tingimuste seadmine on põhjendamatu ainuüksi seetõttu, et kostjatel on seadusest tulenevalt kohustus taluda xxx // xxx kinnistut läbivaid ning xxx hoonet teenindavaid tehnorajatisi (gaasitrass ja kanalisatsioonitorustik). Käesolevas vaidluses ei kuulu lahendamisele poolte vaidlus
2-21-19469 parkimisõiguse üle ning kohus ei hinda sellega seotud poolte väiteid ja tõendeid (vt nt I kd, tl 193202).
63.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, peab kohus käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda.
64.Kohus võtab menetluskulude poolte endi kanda jätmisel arvesse ka seda, et kohus rakendas käesoleva asja läbivaatamisel ka hagita menetluse reegleid. Kui kohus TsMS § 6181 lg 2 alusel vaatab tehnorajatise talumise kohustuse asja läbi hagimenetluses, tuleb selle asja läbivaatamisel järgida hagita menetluse reegleid, mh menetlusosaliste kohta sätestatut (vt Riigikohtu lahend 3-21-105-12 p 16). Seega kohaldus käesolevas asjas mh TsMS § 477 lg 5 (kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti) ning TsMS § 477 lg 7 (kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid). Kohus märgib, et hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks. Vastupidine ei oleks kooskõlas TsMS § 2 järgse tsiviilkohtumenetluse ülesandega, milleks on mh tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja võimalikult väikeste kuludega. Kohtule on antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse kohta, tagamaks igal üksikjuhtumil õiglase lahenduse leidmise (vt Riigikohtu 31.05.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19). Praegusel juhul osaleb vaidluses ühelt poolt korteriühistu korteriomanike nimelt avaldajana ja teiselt poolt naabermaja korteriomanikud. Kohtu hinnangul ei olnud vaidlus sisult selline, mis eeldanuks tingimata õigusabiteenuse tellimist (vt ka Harju Maakohtu 31.05.2016 määrus tsiviilasjas nr xxx Korteriühistu X avalduses X XOÜ, X X OÜ ja X OÜ vastu tehnorajatiste talumiskohustuse tuvastamiseks).
65.Kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis määrab kohus kindlaks, et pooltel ei tule vastastikku menetluskulusid hüvitada. See tähendab, et kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
66.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/ allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
2-21-19469
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.