Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad

Lugeda Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2022. a määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

"1. Rahuldada OÜ Ojaotsa Metsavara avaldus osaliselt.

Määrata, et Rõuge vallas, Ruuksu külas asuva X kinnistu (registriosa nr XXXXXXX, katastriüksuse nr XXXXXXXXXXXXX) igakordsel omanikul ning temalt nõusoleku saanud isikutel on tähtajatu õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui ka igat liiki transpordivahendiga, mille mass ei ületa viit tonni, Rõuge vallas, Ruuksu külas asuval XX kinnistul (registriosa nr XXXXXXX, katastriüksuse nr XXXXXXXXXXXXX) paiknevat juurdepääsuteed. Transpordivahenditega, mille mass ületab viit tonni, on X kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel õigus kasutada XX kinnistul asuvat juurdepääsuteed kokku kuni 90 päeva jooksul kalendriaastas ja ajal, mil Võrumaal, Rõuge vallas asuvatele avalikult kasutatavatele teedele ei ole kehtestatud ilmastikust tulenevaid massipiiranguid.

Kohtumääruse p-s 2 nimetatud juurdepääsu asukoht on käesoleva kohtumääruse lahutamatuks lisaks oleval juurdepääsu asukoha kaardil tähistatud punase joonega.

XX kinnistu igakordne omanik peab tagama, et juurdepääsuteel oleks võimalik niita teeääri vähemalt ühe meetri ulatuses kummastki teeäärest ja teha lumetõrjet vastavalt kohaliku omavalitsuse kehtestatud lumetõrjeteenuse osutamise korrale.

Kohustada Aare Reiljanit ja Helle Reiljanit andma nõusolek selleks, et kanda XX kinnistu kohta kinnistusraamatusse järgmise sisuga märkus: "X kinnistu igakordsel omanikul ning temalt nõusoleku saanud isikutel on tähtajatu õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui ka igat liiki transpordivahendiga, mille mass ei ületa viit tonni, Tartu Maakohtu registriossa nr XXXXXXX kantud XX kinnistul (katastriüksuse nr XXXXXXXXXXXXX) asuvat juurdepääsuteed, mis on punasega tähistatud Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2022. a määruse lisaks oleval juurdepääsu asukoha kaardil. Transpordivahenditega, mille mass ületab viit tonni, on X kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel õigus kasutada XX kinnistul asuvat juurdepääsuteed kuni 90 päeva jooksul kalendriaastas ja ajal, mil Võrumaal, Rõuge vallas asuvatele avalikult kasutatavatele teedele ei ole kehtestatud ilmastikust tulenevaid massipiiranguid.“ Asendada see nõusolek kohtumäärusega.

Kohtumääruse resolutsiooni p-s 2 määratud juurdepääsutee korrashoiukohustus on X kinnistu igakordsel omanikul.

Määrata, et X kinnistu igakordne omanik on kohustatud juurdepääsutee kahjustamisel viima selle kahjustamise eelsesse seisundisse mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kahe nädala jooksul kahjustamisest.

Kohtumääruse resolutsiooni p-s 5 nimetatud märkuse kinnistusraamatusse kandmiseks tuleb pöörduda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poole.

X kinnistu igakordne omanik on alates kohtumääruse jõustumisest kohustatud tasuma kohtumääruse resolutsiooni p-s 2 määratud juurdepääsu eest XX kinnistu igakordsele omanikule juurdepääsutasu 20 eurot aastas. Juurdepääsutasu tuleb maksta iga aasta 31. detsembriks.

Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Rahuldada FIE Aare Reiljani XX talu ja Hille Reiljani taotlus määruskaebuse esitamisel enam tasutud riigilõivu 50 euro tagastamiseks. Tagastada enam tasutud riigilõiv 50 eurot käesoleva määruse jõustumisel Feliks Luiksaar FIE kontole nr EE762200221027337551 (Swedbank AS) selgitusega "riigilõivu tagastamine, tsiviilasi nr 2-20-1804".

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

(riikliku tee nr 25188) üksnes XX kinnistul asuva ajaloolise juurdepääsutee kaudu (katastriüksus nr XXXXXXXXXXXXX). Ka XXX kinnistule, kus elavad püsivalt inimesed (katastriüksus nr XXXXXXXXXXXXX, XXX kinnistu), pääseb selle juurdepääsutee kaudu. XX kinnistu kuulub kinnistusraamatust nähtuvalt puudutatud isikule I. Kuna ta on abielus puudutatud isikuga II, on XX kinnistu eelduslikult ja kinnistusraamatu kandest sõltumata nende ühisvara. XX kinnistu sellel osal, mida juurdepääsutee läbib, ei ole hooneid ja seal ei ela keegi. Sellel osal paiknevad rendile antud põllud. XX kinnistu omanik ise kõnealust teed aktiivselt ei kasuta. XX kinnistul asuv juurdepääsutee on ajalooliselt võimaldanud XXX ja X kinnistutele juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt. See on ainus olemasolev ning võimalik juurdepääsutee. X kinnistust ida pool paikneb X jõgi, millel on kümne meetri laiune veekaitsevöönd. Samuti piirneb X kinnistu metsaga. Teoreetiliselt saaks X kinnistult jalgsi avalikult kasutatavale teele läbi metsade, kuid ka siis tuleks ületada kolmandatele isikutele kuuluvaid kinnisasju ning need jalgrajad ei ole sõidukiga läbitavad. XX kinnistut läbiv tee on heas seisukorras kruusatee, mida on aastate jooksul hooldanud nii X kui ka XXX kinnistu omanikud. Talviti on kohalik omavalitsus korraldanud lumetõrjet. Kõnealuse tee kaudu on X ja XXX kinnistule juurde pääsenud igal aastaajal, igasuguse ilmaga nii jalgsi kui ka mistahes muu sõiduvahendiga, sh raskeveokitega. Selliselt on teed regulaarselt kasutatud aastakümneid. Mh on veetud X kinnistu metsast välja palke. Seda on teinud ka puudutatud isikud ise. Metsaveoautod, millega palke välja veetakse, saavad seejuures sõita ainult vaidlusalust teed pidi. Kuni 2019. a kevadeni ei teinud puudutatud isikud kõnealuse tee kasutamiseks takistusi. Siis paigaldasid nad märgi, mille kohaselt on tegemist erateega ning teed ei saa kasutada üle viie tonni massiga sõidukid. Kui A. Ojaots soovis selle tee kaudu vedada koju küttepuid, kutsus puudutatud isik I politsei. Puudutatud isikud on keelanud avaldajal teeääri niita ja takistanud avaldaja tellitud asjatundjal tee kandevõimet mõõta. Massipiirangu kehtestamine vaidlusalusele teele ei ole põhjendatud ning see piiraks ülemäära X ja XXX kinnistute omanike õigusi, sest mõlemal kinnistul asuvad metsamassiivid, mille väljaveoks on vaja kasutada teed sõidukitega, mille mass on suurem kui viis tonni. Tee kandevõime on GeoTech Consulting OÜ arvamuse kohaselt piisav, et sellel saaksid sõita raskeveokid. Samuti on raskemaid autosid aeg-ajalt vaja kasutada nt ehitustöödeks. XX kinnistul asuva tee kasutamine ei piira selle omaniku huve ja õigusi. Kinnistu omanikule tekkiva õigusliku piirangu kaal on oluliselt väiksem kui X kinnistu omaniku õigus ja huvi jätkata tee kasutamist ning majandada seda kinnistut senistel mõistlikel tingimustel. Avaldaja on valmis teed ise hooldama ja kõik kahjustused omal kulul kõrvaldama ning nõus järgima ilmast tulenevaid piiranguid, mille kohalik omavalitsus seab avalikult kasutatavatele teedele. Avaldaja on nõus tasuma XX kinnistu omanikele tee kasutamise eest tasu 20 eurot aastas. Selleks et juurdepääsu võimaldamise kohustus oleks ka puudutatud isikute õigusjärglastel, tuleb juurdepääsu tingimused teha nähtavaks kinnistusraamatus. Avaldaja taotluste alusel rakendas maakohus 18. veebruari 2021. a ja 24. augusti 2021. a määrustega esialgse õiguskaitse abinõusid. Nimetatud määrused on jõustunud, maakohtu 18. veebruari 2021. a määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2021. a määrusega.

Avaldaja pääseb oma kinnistult avalikult kasutatavale teele alternatiivse metsatee kaudu, mida on avaldaja lähiaastatel pidevalt raskeveokitega metsaveoks kasutanud. Raskeveokid on XX kinnistul asuval teel sõitnud üksikutel kordadel. Siis on tee ära lõhutud ja parandamata jäetud. XX kinnistut läbiva tee kandevõime ei võimalda seal raskeveokitega sõita. Seda tõendab TKonsult OÜ arvamus. Avaldaja esitatud asjatundja arvamus (GeoTech Consulting OÜ arvamus) on lubamatu tõend, kuna puudutatud isikud ei ole lubanud avaldaja asjatundjal tee kandevõimet mõõta. Selleks, et tee oleks kasutatav ka raskeveokitele, tuleks see rekonstrueerida. See on kulukas ja võtab palju aega ning selleks ei ole vajadust. Olemasolevat metsateed saab külmal ajal kasutada metsaveoks. Ebaõiged on avaldaja väited, et ajalooliselt on XX kinnistut läbivat teed mööda kogu aeg sõitnud raskeveokid. Puudutatud isikud ei ole takistanud vaidlusalusel teel sõita sõidukitel, mille mass on alla viie tonni, samuti operatiivsõidukitel, lumetõrjetehnikal ega prügiveoautodel. Seega on vaidlus ainult selle üle, kas avaldaja võib seda teed kasutada üle viie tonnise massiga sõidukitega. Vaidlusalune tee on vajalik puudutatud isikute majandustegevuseks, samuti pääseb rentnik mööda seda teed põllule. Palgivedu mööda vaidlusalust teed kahjustaks ka XXX kinnistu omaniku Valeri Tiksi (puudutatud isik III) huve. Igal juhul ei tohiks juurdepääsu lubada tähtajatult ja ükskõik millisel ajal – see peaks olema piiratud metsateatises nimetatud ajaga. Samuti ei ole põhjendatud lubada juurdepääsu kõigile kolmandatele isikutele, kellele avaldaja seda soovib anda. Isegi kui kohus määrab avaldaja taotletud viisil juurdepääsu, ei ole kinnistusraamatusse märkuse kandmine põhjendatud. Tasu tee kasutamise eest peaks olema suurem ning sisaldama hüvitist omandiõiguse riive eest.

MAAKOHTU MÄÄRUS

kinnistul paiknevat juurdepääsuteed. Transpordivahenditega, mille mass ületab viit tonni, on X kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel õigus kasutada XX kinnistul asuvat juurdepääsuteed kokku kuni 90 päeva jooksul kalendriaastas ning ajal, mil Võrumaal, Rõuge vallas asuvatele sarnastele avalikele teedele ei ole kehtestatud ilmastikust tulenevaid massipiiranguid. XX kinnistu igakordne omanik peab tagama, et juurdepääsuteel oleks võimalik niita teeääri vähemalt ühe meetri ulatuses kummastki teeäärest ja teha lumetõrjet vastavalt kohaliku omavalitsuse kehtestatud lumetõrjeteenuse osutamise korrale. Kõnealuse juurdepääsutee korrashoiukohustus on X kinnistu igakordsel omanikul. X kinnistu igakordne omanik on kohustatud juurdepääsutee kahjustamisel viima selle kahjustamise eelsesse seisundisse mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kahe nädala jooksul kahjustamisest. X kinnistu igakordne omanik on alates määruse jõustumisest kohustatud tasuma määratud juurdepääsu eest XX kinnistu igakordsele omanikule juurdepääsutasu 20 eurot aastas. Juurdepääsutasu tuleb maksta iga aasta

Geo Tech Consulting OÜ ning puudutatud isikute I ja II esitatud T-Konsult OÜ arvamuste järgi on vaidlusaluse tee seisund eri aastaaegadel erinev, kuid eelduslikult ajal, mil maapind ei ole liiga märg, võimaldab tee seisund sõita sellel ka raskeveokitega. X kinnistu igakordsele omanikule ning temalt nõusoleku saanud isikutele tuleb XX kinnistut läbiva tee kaudu määrata tähtajatu juurdepääs jalgsi ja kõigi transpordivahenditega, mille mass ei ületa viit tonni. X kinnistul elab A. Ojaots ning tal on vaja pääseda oma kodu juurde jalgsi ja sõiduautoga. See tee on ainus olemasolev juurdepääs, mida on igal ajal võimalik jalgsi ning sõiduautoga kasutada. Selliselt on seda teed kogu aeg kasutanud X ja XXX kinnistu omanikud. Vaidlus on selle üle, kas avaldaja peaks saama juurdepääsu oma kinnistule ka üle viietonnise massiga sõidukitega. Kahtlust ei saa olla selles, et avaldaja peab mh saama metsamaterjali metsast välja vedada. Kaaludes kahte alternatiivset juurdepääsu (XX ja XXXX kinnistute kaudu), siis maa sihtotstarvet (maatulundusmaa) arvestades on need võrdse kaaluga. Enamvähem ühesugune on ka mõlema omandiõiguse riive. Üheks asjaoluks, mida kohus arvestab, on senine tava. Tava kohaselt on XX kinnistul asuvat teed kasutatud ka metsa väljaveoks. Juurdepääsunõude lahendamisel tuleb mh kaaluda, milliseid kulutusi peaks avaldaja tegema juurdepääsu saamiseks ühel või teisel viisil. Kohtule ei ole esitatud andmeid, kui palju kuluks metsa väljaveoks sobiva tee ehitamine läbi XXXX ja XXXXX kinnistute, kuid XX kinnistul on selline tee olemas. Igal juhul on need avaldaja taotletava juurdepääsutee parandamise kulutustest suuremad. Seega on põhjendatud määrata juurdepääs XX kinnistu kaudu. Korrashoiu- ja tee taastamise kohustuse panemine avaldajale tagab selle, et XX kinnistu omanike huve ei kahjustataks ülemäära. Menetlusosaliste huvide õiglase arvestamise tagab see, kui juurdepääsu üle viietonnise massiga transpordivahenditega ajaliselt piiratakse, st 90 päeva kalendriaastas ja ajal, mil Rõuge valla avalikult kasutatavatele teedele ei ole ilmastikuoludest tulenevalt kehtestatud massipiiranguid. Selliselt ei ole avaldaja taotletud juurdepääs puudutatud isikutele I ja II ülemäära koormav. Jalgsi ja muude transpordivahenditega annab kohus juurdepääsu tähtajatult ning ööpäevaringselt X kinnistu igakordsele omanikule ja temalt nõusoleku saanud isikutele. Kuna avaldaja sõnul on probleemiks olnud ka tee äärte niitmine ning lumetõrje, on puudutatud isikutel I ja II kohustus tagada juurdepääsutee äärte niitmine ja lumetõrje vastavalt kohaliku omavalitsuse kehtestatud lumetõrjeteenuse osutamise korrale. Juurdepääsutee korrashoidmise kohustus ja sellega seotud kulud jäävad X kinnistu igakordse omaniku kanda, kuna tõenäoliselt on just tema kasutusviis kõige intensiivsem. Avaldaja on sellega ka ise nõustunud. Juurdepääsutee kahjustamise korral on ta kohustatud kõik kahjustused viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kahe nädala jooksul, omal kulul kõrvaldama. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 mõtte kohaselt tuleb juurdepääsu kindlaksmääramisel määrata koormatava kinnisasja omanikule juurdepääsu talumise eest tasu. Juurdepääsutasu koosneb praegusel juhul maamaksu ja omandiriive komponendist. Tasu suuruse määramisel tuleb arvestada juurdepääsu aluse maaga. Minimaalne hüvitis ei või olla väiksem, kui juurdepääsualuse maatükiosa maamaksu suurus. Seejuures võib lähtuda juurdepääsutee alla jääva maa-ala üüritasu suurusest, millest tuleks maha arvata kinnisasjale tehtavad kulutused. Avaldaja esitatu kohaselt oli Statistikaameti andmetel Võrumaal põllumajandusmaa hektari rendihind 54 eurot aastas. Juurdepääsutee aluse maa pindala on ligikaudu 3300 m2. Järelikult on juurdepääsutee alla jääva maa rendihind 17 eurot 82 senti aastas (0,33 ha × 54 eurot/ha). Sellele lisandub maamaksu osa, mis ei ole suurem kui üks euro aastas. Seega on mõistlik tasu

XX kinnistul asuva juurdepääsute kasutamise eest 20 eurot aastas, millega on avaldaja nõustunud. Avaldaja taotletava märkuse kinnistusraamatusse kandmine on põhjendatud, kuna sel viisil saab juurdepääsuõiguse muuta kehtivaks valitseva ning teeniva kinnisasja omanike õigusjärglaste suhtes. Seega kohustab kohus puudutatud isikuid I ja II andma nõusoleku XX kinnistu kohta kinnistusregistriossa juurdepääsu märkuse kandmiseks ning asendab nende nõusoleku määrusega. Kohus tühistas maakohtu 18. veebruari 2021. a ja 24. augusti 2021. a määrustega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud, sest pärast määruse jõustumist ei ole esialgse õiguskaitse korras tehtud otsustuste kehtima jäämiseks enam vajadust.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

ei protokollinud. Määruses märgitud senine tava algas siis, kui avaldaja sai 22. augustil 2019 X kinnistu omanikuks ja alustas intentiivselt metsa töötlemist. Puudutatud isikud I ja II ei soovi eratee kahjustamist raskeveokitega, kuna tolm ning lärm mõjutavad mesindust ja nende eluaset. Ebaõige on lisada vaidlusaluse tee neljale meetrile kaks meetrit – väidetavalt teeäärte niitmiseks. Avaldaja ei ole ise tee ääri niitnud, selleks pole vajadust. Kohtu taoline otsustus soodustab avaldajal puudutatud isikute I ja II maa hõivamist senisest suuremas ulatuses. Ebaõiglane ja kaalumata on tee kasutamise tasu – eriti taluvustasu osas. Ka on ebaselge, miks kohus võimaldas avaldajal kasutada juurdepääsuteed just 90 päeva. 90 päeva piirangut nimetas avaldaja 16. veebruari 2021. a esialgse õiguskaitse taotluses. Kui kohtu arvates on põhjendatud lubada avaldajal liikuda rasketehnikaga üle XX kinnistu tee, peaks see aeg olema metsaraie mahtusid ning intensiivsust arvestades kuni 45 päeva kalendriaastas. Lisaks on kohus loonud puudutatud isikutest I ja II alusetult pahatahtlike isikute kuvandi. Kohus on ebaõigesti ja põhjendamata jaotanud menetluskulud. Avaldus rahuldati hinnanguliselt 25% ulatuses. Avaldaja ning puudutatud isikud I ja II ei ole rahaliselt võrdses olukorras. Seetõttu tuleks avaldajalt välja mõista 75% puudutatud isikute I ja II menetluskuludest, tasaarvestades selle avaldaja menetluskuludega 25% ulatuses. Avalduse rahuldamata jätmisel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Riigilõivu enammakse korral paluvad puudutatud isikud kanda selle tasunud isiku kontole.

(maapinda kahjustamata) ei mõjuta puudutatud isikute õigusi negatiivselt. Lisaks on puudutatud isikute I ja II väited GeoTech Consulting OÜ andmete kohta veebisportaalis teatmik.ee tõendamata. Arvamuse koostanud Sven Sillamäe omab volitatud teedeinseneri taset 8 ehk tegemist on erialaseid teadmisi omava asjatundjaga. Puudutatud isikud ei ole välja toonud sisulisi põhjendusi, millest saaks järeldada asjatundja arvamuse järelduste ebaõigsust. Kohus on ka põhjendanud, et kuna erinevate asjatundjate arvamused on läbi viidud erinevatel aastaaegadel ja ilmastikutingimustes, on tulemustes erisusi, kuid kuival aastaajal on XX teel asuv tee sobilik liikumiseks transpordivahenditega, mille mass ületab viis tonni. Kuna puudutatud isikute asjatundja arvamus ei hõlma kuiva aega, ei ole see terviklik ega lükka ümber GeoTech Consulting OÜ asjatundja arvamust. Puudutatud isikud on jätnud märkimata, et kohus tuvastas vaatlusel, et isegi kui metsarada on rakseveokitega läbitav, kui pinnas on külmunud või täiesti kuiv, ei ole metsarada võimalik läbida jalgsi ega sõiduautoga, mis on hädavajalik A. Ojaotsale. See tähendab, et juurdepääs üle XX kinnistu peab olema lubatud nii jalgsi, sõiduautodega kui ka transpordivahenditega, mille mass ületab viis tonni, sest metsarada seda ei taga. Jääb ebaselgeks, millisele konkreetsele TsMS § 50 lg-s 1 sätestatud nõudele vaatlusprotokoll ei vasta. Kui puudutatud isikute arvates ei ole tegemist kruusakattega teega, pidanuksid nad paluma lisada protokolli sellekohase märkuse. Kohus ei pea vaatlusprotokollis tegema ka järeldusi või andma hinnanguid, vaid võimaldama aistingute kasutamist vahetu kogemuse saamiseks ning TsMS § 290 lg 5 järgi sündmuskoht pildistada. Seda on kohus teinud. Ebaselgeks jääb, milles seisneb kulutuse osas tehtud järelduste ebaõigsus. Kohus on hinnanud olemasolevat olukorda vaatluse tegemise seisuga ning vaidlus puudub, et metsarajal tee puudub ehk tee rajamiseks tulekski teha kulutusi. Ekslik on kaebuses toodud väide, et kohalik omavalitsus kehtestab massipiirangud ajal, kui märg on ka metsatee. Metsateel on võimalik liikuda ajal, kui maa on sügavalt külmunud, kuid muul ajal teed ehitamata mitte. Seega on metsatee kasutamine välistatud ajal, kui maa ei ole külmunud, nt ka siis, kui on kuiv. Samas on kruusatee kasutatav raskeveokitega ka siis, kui maapind ei ole külmunud ja on kuiv ehk kruusatee kasutamine on võimalik nii sügavalt külmunud ajal kui ka nt kuival ajal, st ajaliselt oluliselt pikemal perioodil. Seejuures ei ole maakohus tuvastanud, et juurdepääsud on võrdsed, vaid et mõlema juurdepääsu puhul on kinnistute näol tegemist maatulundusmaaga ja läheduses hooned puuduvad. Kohus on põhjendanud väljakujunenud tava sisu ning selle kujunemist. Metsa väljavedu üle XX kinnistu on kinnitanud nii Trendwood OÜ (2012. a), Relsiit Metsad OÜ, Relsiit Haldus OÜ (2016. a) ja ka XXX kinnistu omanik. Puudutatud isikud ei ole tõendeid ümber lükanud ega põhistanud veenvalt, miks ei saa eeltoodu pinnalt järeldada tava olemasolu. Puudutatud isikute I ja II arvates mõjutab intensiivne metsavedu negatiivselt mesindust ning nende eluaset. Raskeveokite kasutamine on aga piiratud 90 päevaga, millest ei saa järeldada intensiivset rasketehnika kasutamist. Kuna puudutatud isikute eluhooned asuvad avaliku maantee vahetus läheduses, mõjutab juba sellest lähtuv tolm ning müra nii mesilasi kui ka puudutatud isikuid. Ka XX kinnistu vahetuses läheduses asuvate põllumaade eelduslik harimine tolmutab kordades intensiivsemalt kui üksikute veokite liikumine vaidlusalusel teel. Asjaolu, et puudutatud isikud I ja II ei ole teeääri niitnud, ei tähenda, et vajadus selleks puuduks. Niitmine on oluline talvel lumetõrje tegemiseks. Seni on kohalik omavalitsus vabatahtlikult ning tasuta niitnud juurdepääsutee äärseid alasid, kuid puudutatud isik I keelas selle ära. Seejuures ei tähenda teeääre niitmise võimaldamine ning lumetõrje maa hõivamist.

Puudutatud isikud ei ole välja toonud, milles seisneb tasu ebaõiglus ja mille alusel tulnuks teha selles osas teistsugune otsus. Samuti ei ole nad põhjendanud, kuidas on 90-päevane aeg liigselt koormav. Lisaks on puudutatud isikud I ja II 13. novembri 2020. a ning 27. novembri 2020. a menetlusdokumentides nõustunud, et avaldaja kasutab teed üle viie tonni kaaluvate sõidukitega kuni 90 päeva aastas. Asjaolu, et maakohus ei ole lahanud süvitsi puudutatud isikute I ja II viidatud kohtulahendeid, ei too kaasa määruse tühisust. Samuti ei ole kohus loonud puudutatud isikutest I ja II pahatahtlike isikute kuvandit. Avaldaja arvates tulnud jätta menetluskulud puudutatud isikute I ja II kanda. Samas avaldaja menetluskulude jaotust ei vaidlusta. Õige ei ole ka puudutatud isikute I ja II seisukoht menetluskulude jaotuse kohta. Kohtupraktika kohaselt seatakse menetluskulude jaotus sõltuvusse nõude rahuldamise ulatusest eelkõige rahaliste nõuete korral. Praegusel juhul on tegemist hagita asjaga, mille kulude jaotust reguleerib TsMS § 172. See säte annab kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse. Puudutatud isikud I ja II ei ole välja toonud asjaolusid või rikkumisi, mis annaks alust menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks.

Rõuge vald ei toeta määruskaebust, leides, et see tuleb jätta rahuldamata. Määruse põhjendused on selged, ammendavad ning veenvad.

Puudutatud isikud III ja IV määruskaebuse kohta seisukohti ei esitanud.

Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni tuleb juurdepääsu tingimuste osas täpsustada. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ning § 659 kohaselt muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni punktid 2 ja 5 ei vasta seaduses sätestatud nõuetele (TsMS § 442 lg 5, § 463 lg 2) osas, millega XXXXXX kinnistu kasutamise õigus üle viie tonnise massiga transpordivahenditega on seotud ajavahemikuga, mil Rõuge vallas asuvatele sarnastele avalikele teedele ei ole kehtestatud (ilmastikust tulenevaid) massipiiranguid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik määruse resolutsioonist (lahendi muu tekstita) üheselt aru saada, mida tuleb lahendi täitmisel pidada "sarnasteks avalikeks teedeks". Ringkonnakohus peab seetõttu vajalikuks lahendi selguse ja täidetavuse huvides maakohtu määruse punkte 2 ja 5 täpsustada, sidudes XXXXXX kinnistu kasutamise õiguse üle viie tonnise massiga transpordivahenditega ajavahemikuga, mil Rõuge vallas asuvatele avalikult kasutatavatele teedele (ehitusseadustiku § 92 lg 5) ei ole kehtestatud ilmastikust tulenevaid massipiiranguid.

Muus osas on maakohtu määrus ringkonnakohtu hinnangul seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

Ringkonnakohus jätab asja materjalide juurde võtmata puudutatud isikute I ja II

2022. a vastus). Esitatud tõendid ei ole ringkonnakohtu hinnangul praeguses vaidluses TsMS § 238 lg 1 esimese lause mõttes asjakohased. Rõuge vald on oma seisukohad käesolevas vaidluses kohtule esitanud, mh on vald vastanud maakohtu korraldusel kirjalikult määruskaebusele. Lisaks kohaldab kohus asja lahendamisel õigust ise, ega ole seotud menetlusosalise antava õigusliku hinnanguga (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause ja § 477 lg 1).

Avalikult kasutatavale teele AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu määramise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada kinnisasjaomanike huvide kaalumise teel ning kaaluda tuleb mh, milliseid kulutusi peab avaldaja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas puudutatud isiku kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla avaldaja jaoks oluliselt odavam ja puudutatud isiku kui kinnisasja omanikku vähem koormav (vt nt Riigikohtu 3. oktoobri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3663, p 15 koos selles viidatud praktikaga). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kõiki tõendeid ja menetlusosaliste huve igakülgselt kaalunud ega ole seejuures menetlusõiguse norme rikkunud. Määruskaebuses välja toodud asjaolud ei mõjuta maakohtu lõppjärelduse põhjendatust. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata.

Samuti ei anna määruskaebuses esitatud väited alust järeldada, et vaatlusprotokoll (II kd, tld 83–100) ei vasta TsMS §-s 50 sätestatud nõuetele, mistõttu ei oleks kohus võinud sellele tõendina tugineda. Vaatlusprotokoll kajastab ringkonnakohtu arvates olulisi asjaolusid ja kirjeldusi, sh selle kohta, millal, kus ning mida vaadeldi ja kes vaatlusest osa võtsid, võimaldades mh kontrollida maakohtu järeldusi võimalike juurdepääsuteede seisukorra kohta. Seejuures on vaatlusprotokoll vaid üks tõenditest, mida maakohus hindas TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt koos teiste tõenditega. Lisaks on vaatlust korraldaval kohtunikul suur diskretsioonivoli, otsustamaks, mida konkreetselt protokolli kanda (vt Riigikohtu 21. mai 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 16). Määruskaebuses on iseenesest õigesti märgitud, et maakohus ei andnud Rõuge vallale võimalust lõplike seisukohtade esitamiseks. See ei anna samas alust maakohtu määruse tühistamiseks. Rõuge vald saanuks kõnealusele etteheitele tugineda ise oma menetlusõigusi kaitstes. Määruskaebust lahendades on maakohus Rõuge valla seisukohta küsinud ning vald on selle kohtule ka esitanud. Esitatud vastusest nähtuvalt Rõuge vald määruskaebust ei toeta ning jääb menetluses seni esitatud seisukohtade juurde (II kd, tl 160).

argumente, millest võiks järeldada, et 90-päevane piirang on neid ülemäära koormav. Lisaks on nad menetluses toimunud kompromissläbirääkimisel 90-päevase piiranguga nõustunud (I kd, tl-d 120 pöördel ning 131). Ringkonnakohus märgib, et kuigi puudutatud isikud I ja II paluvad määruskaebuses jätta avaldaja avalduse tervikuna rahuldamata, ei ole määruskaebuses esitatud põhjendusi ega vastuväiteid selle kohta, et maakohus määras X kinnistu igakordsele omanikule ning temalt nõusoleku saanud isikutele tähtajatu õiguse kasutada igal ajal nii jalgsi kui ka igat liiki transpordivahendiga, mille mass ei ületa viit tonni, XX kinnistul paiknevat teed.

ise, ega ole seotud menetlusosaliste õiguslike väidetega. Puudutatud isikute I ja II poolt osutatud kohtupraktika, s.o Riigikohtu 21. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-141-08 (p 21) ja Tartu Ringkonnakohtu 16. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-32941 (p 10), ei ole praegusel juhul ka asjakohane. Iseenesest on õige, et AÕS § 156 lg 1 kohase nõude rahuldamise üheks eelduseks on see, et taotleja kinnisasjal puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning et üldjuhul ei pea kinnisasjale tagama täiendavat juurdepääsu üle teise isiku kinnisasja. Samas on maakohus praegusel juhul menetlusõiguse norme rikkumata tuvastanud, et X kinnistul ei ole vahetut juurdepääsu avalikult kasutatavale teele (Kaugu-Hurda maanteele). Puudutatud isikute I ja II vastupidised väited ei ole põhjendatud.

(allXXstatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke

(allXXstatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks

(allXXstatud digitaalselt) Indrek Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.