Tsiviilasi nr 2-11-15501
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
02. detsember 2011.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-15501
Tsiviilasi
AAS Gjensidige Baltic hagi Axxx Nxxxxxxxxvastu liikluskahju hüvitamise nõudes
Hagihind
8750,14 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AAS Gjensidige Baltic (AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaali kaudu; registrikood xxxxxxxx, asukoht Sõpruse pst 145 Tallinn 13417); esindaja: Lxx Pxx (e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja: AxxxxNxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
AAS Gjensidige Baltic hagi Axxx Nxxxxxxx vastu rahuldada. Mõista välja Axxx Nxxxxxxxxxx AAS Gjensidige Baltic kasuks 8773 (kaheksa tuhat seitsesada seitsekümmend kolm) eurot 18 senti võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast on põhiosa võlgnevus 8750,14 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 23,04 eurot. Mõista välja Axxx Nxxxxxxxxxx AAS Gjensidige Baltic kasuks viivis protsendina põhinõudelt (8750,14 eurot) alates 02.12.2011.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas). Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Axxx Nxxxxxxxx kanda. Mõista välja Axxx Nxxxxxxxxxx AAS Gjensidige Baltic kasuks 958 (üheksasada viiskümmend kaheksa) eurot 67 senti menetluskulude katteks.
1 (3)
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
AAS Gjensidige Baltic esitas 03.10.2011.a Tartu Maakohtule hagiavalduse Axxx Nxxxxxxx vastu liikluskahju hüvitamise nõudes, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 8750,14 eurot, viivise perioodi 25.03-05.04.2011.a eest summas 23,04 eurot ning alates 06.04.2011.a sissenõutavaks muutuva viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja algatas tsiviilasja nr 2-11-15501 e-toimikus 05.04.2011.a, kuid toimingud ebaõnnestusid ning informatsioon algatatud asjast ja hagiavaldus koos lisadega jõudsid kohtuni alles 03.10.2011.a. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 15. novembriks 2011.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Määrus ja hagimaterjalid on 25.10.2011.a vastu võetud kostja õe Axxxxx Nxxxxxxxx poolt. TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus määruse ja hagimaterjalid kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik, vastavalt TsMS § 407 lg 1, teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. Hageja on sellise otsuse tegemist taotlenud. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal tuvastas kohus asjas tähtsust omavad ning vaidlustamata alljärgnevad faktilised asjaolud: • 16.04.2010.a toimus Tartu linnas Riia ja Soinaste tn ristmikul liiklusõnnetus, kus kostja, juhtides sõidukit Nissan Maxima registrimärgiga xxxxxx, ei andnud vasakpööret sooritades teed vastassuunast otse liikunud sõidukile Subaru registrimärgiga xxxxxx, mida juhtis Rxxxx Rxxx. Kostjal puudus liiklusõnnetuse toimumise hetkel vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. • Kostja juhitud sõiduki suhtes on liikluskindlustuse leping sõlmitud hageja juures. Hageja on hüvitanud liikluskahju kogusummas 8654,27 eurot.
2 (3)
VÕS § 3 p 2 ja p 6 kohaselt võib võlasuhe tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest ning muust seadusest tulenevast alusest. LKindlS § 48 lg 2 p 4 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Lg 3 näeb ette, et tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Kostja lubas hakata nõuet tasuma osamaksetena (64 eurot kuus) alates 2011.a jaanuarist, kuid ei ole kokkuleppest kinni pidanud ning kahjunõuet hüvitanud. Hageja poolt saadetud meeldetuletustele ei ole kostja reageerinud. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud viivise väljamõistmine kostjalt alates 06.04.2011.a, kuna hagi jõudis kohtuni ja samuti kostjani märgatava hilinemisega. Kohus mõistab viivise välja alates kohtuotsuse tegemisest, s.o 02. detsembrist 2011.a. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja esitas menetluskulude nimekirja hagiavalduses ning palus välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 958,67 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt menetluses tasutud riigilõiv summas 958,67 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Kohtunik Ü.Raag
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.