Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
1. detsember 2011, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-11-22769
Tsiviilasi
Anna Kovalenko väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
379.50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Anna Kovalenko hageja esindaja Tamara Šamrai, elukoht XXX
hagi
Denis
Pirožak
vastu
võla
kostja Denis Pirožak, ik 38909122801, viibib Tartu Vanglas, Turu 56, Tartu.
Hagi rahuldada. Välja mõista Denis Pirožakilt Anna Kovalenko kasuks 379 (kolmsada seitsekümmend üheksa) eurot 12 senti. Menetluskulud jätta Denis Pirožaki kanda. Välja mõista Denis Pirožakilt Anna Kovalenko kasuks 76 (seitsekümmend kuus) eurot 69 senti riigilõivu katteks. Väljamõistetud summad tuleb Denis Pirožakil tasuda Anna Kovalenko pangakontole
Toimetada otsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused
Hageja ja kostja vahel on 24.01.2011 sõlmitud eluruumi Jaama 177-26 Tartus üürileping. D. Pirožak koos oma ema ja vennaga kasutasid eluruumi kolm kuud ja üks nädal, so aprilli lõpuni 2011. Selle aja jooksul jätsid nad hagejale tasumata üüri ja korteri kommunaalmaksed. Hageja on maha arvestanud üürilepingu sõlmimisel tasutud ettemaksu, kuid kostja võlg üüri ja kommunaalteenuste eest on 279.50 eurot. Lisaks on kostja jätnud pärast korterist väljakolimist tagastamata kaks võtit. Kostjale on telefoni teel antud aega võtmete tagastamiseks, kuid ta ei ole seda teinud kuni hagi täienduse esitamiseni 13.06.2011, hoolimata antud lubadustest. Hageja nõuab kahe luku vahetamise vajaduse tõttu tekkinud kahju hüvitamist summas 100 eurot. Kostja vastuväited hagile Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud. Kostja ei ole taotlenud enda suulist ärakuulamist ning ei ole eelnevalt hagile ka kirjalikult vastanud. Kohus loeb kostja poolt vastuväidete esitamata jätmist asjaoluks, et kostja on hagis väidetuga nõus. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus lahendab hageja nõuet TsMS § 405 kohaselt lihtmenetluses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. VÕS § 292 lg 1 kohaselt Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 334 lg 1 kohaselt Üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. VÕS § 115 lg 1 ja 2 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu. Hageja esitatud arvetest ja maksmise arvestusest nähtuvalt ei ole D. Pirožak tasunud üüri alates veebruarist 2011, mistõttu hageja arvestas selle katteks üürilepingu sõlmimisel tasutud tagatisraha. Teine pool tagatisrahast arvestati märtsikuu üüri katteks. Aprillikuu üür on tasumata, samuti on tasumata üürilepingu p 3.2. kokkulepitud kommunaalmaksed vastavalt teenuse osutaja arvetele. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja arvestusele tl 16 pöördel ja tl 17, mille kohaselt on kostja võlg kokku 279.50 eurot. Hageja väitel ei ole kostja tagastanud pärast väljakolimist korteri võtmeid, kuigi hageja on neid nõudnud ja on andnud tähtaja võtmete üleandmiseks. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigustatud huvi nõuda kahe luku vahetamise eest hüvitust, sest ta võib olla kostja viivituse tõttu kaotanud huvi võtmete tagastamise vastu. Hageja väitel on kahe luku vahetamise kulutused kokku 100 eurot ja kostja ei ole ka selles osas vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et selline kulutus ei ole ebamõistlikult suur. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Kohus on 28.10.2011 määrusega andnud menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nõude ja kulude suurust tõendavate dokumentide esitamiseks. Kumbki pool ei ole tähtajaks täiendavaid menetluskulude nõudeid esitanud. Hageja on tasunud riigilõivu 76.69 eurot, on esitanud kohtule sellekohase kviitungi ning on hagi täienduses taotlenud hageja menetluskulu jätmist kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Hagi rahuldamise tõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 76.69 eurot.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.