2-10-34298/75 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Julianus Inkasso OÜ esitas 07.10.2010 Viru Maakohtule hagi M. N.. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 300.10 eurot ja viivis summas 76,34 eurot. Hagi asjaolude kohaselt sõlmis kostja AS-ga Elisa Mobiilside teenused järgmised lepingud: 1) järelmaksuleping nr 1614580 02.06.2007; 2) liitumisleping nr 1523572 09.11.2005; 3) liitumisleping nr1614580 02.06.2007; 4) liitumisleping nr 1576118 22.09.2006. Nimetatud lepingute alusel kohustus AS Elisa Mobiilsideteenused pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja kohustust ei täitnud. AS Elisa Mobiilsideteenused loovutas 28.12.2008 nõude kostja vastu hagejale. Vastavalt kostjaga sõlmitud lepingutele kohustus kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga viivitatud päeva eest. Kostjal oli kohustus tasuda viivist enne nõude loovutamist summas 300,04 eurot. Peale nõude loovutamist on kostja tasunud võlgnevust summas 223,69 eurot. Selle summa arvelt vähendas hageja viivise nõuet. Hageja leiab, et kostjal on vastavalt lepingule tasuda viivist kokku summas 76,34 eurot Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on pikemat aega tasunud hagejale osamakseid. Võlgnevustega tegeles hageja esindaja R.E.. Hageja on oma alaealise puudega lapse hooldaja ja tema elukaaslasel puudub püsiv töö. Seetõttu sõlmisid R. E. ja kostja elukaaslane suusõnalise kokkuleppe, et uus võlgnevuse osamakse laekub kostjalt 2010 juuli lõpuks. Suur oli kostja üllatus, kui sai 2010 juulis kirja Haapsalu kohtumajast. Kohtumaja esindaja soovitas hagi vaidlustada ja eelnevalt püüda hagejaga kokkulepe sõlmida. Edasi suhtles kostja abikaasa hageja esindaja I. S.. Viimane tegi ettepaneku tulla hageja kontorisse ja sõlmida korrektne maksegraafik. Hageja ei saanud Tallinnasse sõita ja maksegraafikut käis sõlmimas tema elukaaslane. Hageja esindaja vabandas nõude kohtusse esitamise ja liiga suure summa pärast ja kohapeal sõlmiti korrektne maksegraafik reaalsele summale. Summa vähenes kaks korda. Kostja allkirjastas lepingud ja saatis ühe eksemplari hagejale ja teise Haapsalu kohtumajja. Kahe nädala pärast sai kostja teate, et hageja on maksegraafiku tühistanud ja nõuab esialgse summa tasumist. Hageja oma arvamuses kostja vastuse kohta märkis, et kostja vastuväited ei ole tõesed. Kostja tasus võlgnevust alates 04.09.2008 kuni 31.03.2010 keskmiselt 500 krooni kuus va veebruaris 2010 ning peale seda tasumist ei ole toimunud. Hageja ei ole rikkunud kostja poolt väidetavat suulist kokkulepet. Hagejal puudub igasugune info kokkuleppest võla tasumisest osaliselt summas 2000 krooni 2010 juuli lõpus. Kostja tasus 31.03.2010 makse summas 500 krooni ja andis pärast kahte võlanõuet lubaduse tasuda järelejäänud 7100 kroonist esimese maksena hiljemalt 15.06.2010 2000 krooni, kuid lubadust ei täitnud. Kostja elukaaslane T. T. saatis hagejale e-kirja, kus märkis, et makse summas 2000 krooni saaks kostja tasuda 02.08.2010 ning uuriti kas kohtuväliselt kostjaga suhelnud R. E. saaks kohtusse esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse tagasi võtta. Hageja esindaja võttis vastuseks kostja elukaaslase 29.07.2010 kirjale kostjaga telefoni teel ühendust ja arutas võimalikku maksegraafikut. Kostja oli nõus tasuma ainult 7018,18 krooni ning soovis maksegraafikut alates 25.08.2010 igakuise maksega 500 krooni. Kuna aga maksekäsu kiirmenetluse raames kinnitab kohus maksekäsu kohtumäärusega maksegraafiku, mis on koostatud kogu võlasummale, siis ei olnud hagejal võimalust pakkuda kostjale muudel tingimustel maksegraafiku sõlmimist, kui kogu avalduses nimetatud summa osas. Kostja vastuses toodud asjaolud, et kostja soovil allkirjastati maksekäsu kiirmenetluse raames maksegraafik, vastab küll tegelikkusele, kuid kuna maksegraafiku koostanud töötaja eksis mitme asjaolu osas maksegraafiku koostamisel, ei ole tegemist kehtiva maksegraafikuga ning

kohus ei oleks seda saanud kinnitada maksekäsu tegemisel TsMS § 489 lg.2(1) alusel. Maksegraafiku allkirjastanud hageja töötaja eksis nii vaidluse pooltes kui ka nõude summas. Kostja on kogu aeg olnud teadlik oma võlasumma suurusest. Nimetatut kinnitavad kostja poolt 28.05.2010 antud lubadus, et võlast 7100 krooni tasutakse hiljemalt 15.06.2010 2000 krooni ning ka 29.07.2010 e-kiri, kus uuritakse maksekäsu kiirmenetluse avalduse tagasivõtmise võimalust, kui kostja tasub 7100 kroonisest võlast 2000 krooni. Ka kostjaga 03.08.2010 peetud telefonikõnes nõustus kostja tasuma 7018,18 krooni. Kostja on pahatahtlikult ära kasutanud hageja töötaja eksimust ja soovib tasuda väiksemat summat. Hageja pakkus kostja arvamuses kompromissi. Viru Maakohtu kohtunikuabi 19.04.2011 määrusega rahuldati kostja riigi õigusabi taotlus ja anti kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. 17.08.2011 toimunud kohtuistungil esitasid hageja ja kostja kohtule taotluse kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Kohus teatas kohtuistungil, et teeb määruse taotluse osas 23.08.2011. 19.08.2011 esitas kostja kohtule avalduse, milles teatas kompromissist loobumisest. 22.08.2011 saatis kostja esindaja kohtule e-kirja milles kinnitas, et kostja nähtavasti siiski ei saanud aru kohtuistungil sõlmitud kompromissi sisust. Seega ei väljendanud kompromissi sõlmimisel oma tegelikku tahet. Esindaja leidis, et sellistes tingimustes oleks kompromissi sõlmimine vastuolus heade kommetega. Viru Maakohtu 23.08.2011 määrusega jäeti kinnitamata poolte vaheline kompromiss, kuna kostja taganes sõlmitud kompromissilepingust. Kohus uuendas tsiviilasja arutamise (tl123124). Hageja esitas maakohtu 23.08.2011 määrusele määrusekaebuse. Tartu Ringkonnakohtu 10.10.2011 määrusega määruskaebus rahuldati, maakohtu 23.08.2011 määrus tühistati ja tsiviilasi saadeti kompromissi kinnitamata jätmise osas maakohtule uueks läbivaatamiseks (tl 145-146). Viru Maakohtu 16.11.2011 määrusega jäeti hageja ja kostja vaheline kompromiss kinnitamata, kuna kostja taganes sõlmitud kompromissist (tl191-192). Kohus uuendas tsiviilasja arutamise. Kohtuistungil jäid pooled hagis ja vastuses toodud seisukohtadele. II Maakohtu seisukoht Maakohus, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi esemeks on hageja poolt AS-lt Elisa Mobiilsideteenused omandatud nõue lepingute rikkumisest tekkinud kohustusest tasuda põhivõlgnevus 300.10 eurot ja viivis 76,34 eurot. Vaidlust ei ole selles, et: 1) kostja sõlmis AS-ga Elisa Mobiilsideteenused 02.06.2007 järelmaksulepingu nr 1614580, 09.11.2005 liitumislepingu nr 1523572; 02.06.2007 liitumislepingu nr 1614580 ja 22.09.2006 liitumislepingu nr 1576118;

2) AS Elisa Mobiilsideteenused on hagejale loovutanud kaks nõuet kostja vastu: 30.12.2008 nõue summas 3249,60 krooni ja 30.12.2008 nõue summas 2070 krooni) (tl 38-40 ja 115); 3) kostja rikkus AS-ga Elisa Mobiilsideteenused sõlmitud lepingute tingimusi; 4) kostja tasus võlgnevust hagejale alates 04.09.2008 kuni 31.03.2010 (va veebruar 2010) ja seejärel makseid hagejale ei ole toimunud; 5) kostja võlgnevus hagejale oli mais 2010 7100 krooni ehk 453,77 eurot (tl. 202) ; 6) AS Elisa Mobiilsideteenused, kui ka hageja on püüdnud kostjaga võlgnevuse tasumist kohtuväliselt lahendada (tl 38-40, 49-52); 7) 16.08.2010 on kostja ja OÜ Aktiva Finants esindaja sõlminud maksegraafiku võlgnevuse tasumiseks OÜ-le Julianus Inkasso; 8) kostja ei ole täitnud ka 16.08.2010 kostja ja Aktiva Finants esindaja poolt sõlmitud maksegraafikut graafikus kokkulepitud suuruses (tl 57). Kostja vastuväited tuginevad sellele, et hageja muutis 16.08.2010 maksegraafiku allkirjastamisel võlasummat, vähendades seda 3518,18 kroonile (224,89 eurot) ning määras igakuisteks makseteks alates 25.09.2010 kuni 25.06.2011 300 krooni ning 25.07.2011-218,18 krooni. Sellest tulenevalt ei ole hagejal õigus nõuda võlgnevust suuremas summas. Hageja on oma arvamustes (tl 62-64, 78-79, 158-159) leidnud, et maksegraafikus on eksitud nii vaidluse pooltes kui ka võlgnevuse suuruses. Maksegraafiku allkirjastanud Silver Eensaarel puudus pädevus Aktiva Finants nimel sellise kokkuleppe sõlmimiseks. Maakohus on seisukohal, et 16.08.2010 sõlmitud maksegraafiku puhul on tegemist tühise tehinguga, millel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg.1). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et OÜ-l Aktiva Finants oleks olnud õigus 16.08.2010 sõlmida hageja nimele kokkulepet võlgnevuse vähendamiseks või koostada mingisugust maksegraafikut võlgnevuse tasumise kohta. Asjaolu, et Silver Eensaarel võis olla üheaegselt nii Aktiva Finants OÜ kui ka hageja esindamise õigus, ei oma antud tehingu sõlmimisega seoses tähtsust, sest 16.08.2010 maksegraafikust (tl 57) nähtub, et Silver Eensaar on nimetatud maksegraafiku allkirjastanud Aktiva Finants OÜ esindajana. Hageja ei ole nimetatud tehingut heaks kiitnud ning on juba alates 01.09.2010 selgitanud kostjale ja tema elukaaslasele, et ei pea 16.08.2010 koostatud maksegraafikut õigeks (tl 110114). Maakohus on seisukohal, et hagi on tõendatud TsMS § 231 lg.4 järgi, sest kostja ei ole selgesõnaliselt vaidlustanud hageja poolt hagiavalduses esitatud faktilisi asjaolusid. Vaidlus on käinud sisuliselt ainult 75,21 euro ja viivise üle. III Menetluskulud TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.