2-11-27756/10 - Ühinguõigus - Ühingu organi otsuse vaidlustamine - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

7.juunil 2011. a toimunud kostja nõukogu koosolekul võeti vastu otsused määrata nõukogu esimees R S kostja esindajaks õigusvaidluste pidamisel ja juhatuse liikmega lepingu lõpetamiseks ja uue juhatuse liikmega lepingu sõlmimiseks ning kutsuda hageja juhatusest tagasi ja lõpetada temaga 18. detsembril 2006. a sõlmitud juhatuse liikme leping. Samal koosolekul võeti vastu otsused valida juhatuse liikmeks ning määrata juhatuse esimeheks M M. Hageja leiab, et nõukogu nimetatud otsused on tühised ning palub kohtul seda tuvastada. Hageja õigus kostja nõukogu otsuseid vaidlustada tuleneb asjaolust, et ta on kostja aktsionär ning juhatuse liige. TsÜS § 38 lg 1 esimese lause kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Riigikohus on lahendites 3-2-1-65-08 ja 3-2-1-97-10 asunud seisukohale, et juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist saavad hageda vähemalt samad isikud, kes võivad seaduse kohaselt nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist ning märkinud, et juriidilise isiku otsuse kehtetuks tunnistamist võib TsÜS § 38 lg 1 esimese lause kohaselt kohtus nõuda huvitatud isik. Osundades sarnases sõnastuses kuni 30. juunini 2002. a kehtinud TsÜS § 44 lg-le 1 on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-135-02 asunud seisukohale, et huvitatud isikuteks aktsiaseltsi organite otsuste vaidlustamisel on aktsionärid, juhatuse liikmed ja nõukogu liikmed. Samas lahendis on Riigikohus märkinud, et juriidilise isiku organi (üldkoosolek, juhatus, nõukogu) otsuse vaidlustamise või tühisuse tuvastamise hagi puhul on kostjaks juriidiline isik ise. Viimane põhimõte on sätestatud alates 1. juulist 2002. a kehtiva TsÜS § 38 lg-s 4.

lk 3 Hageja on seisukohal, et kuivõrd koosoleku kokkukutsumisel rikuti seaduse nõudeid, on kostja nõukogu 7. juuni 2011. a otsused tühised põhjusel, et selline tagajärg on seaduses otse sätestatud. ÄS § 321 lg 5 kohaselt kui nõukogu koosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed. Sellisel nõukogu koosolekul tehtud otsused on tühised, kui nõukogu liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Ka ÄS § 322 lg 7 kohaselt on nõukogu otsus tühine, kui nõukogu kokkukutsumisel rikuti seaduse või põhikirja nõudeid või kui otsus rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti muul seadusega ettenähtud juhul. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise kord on sätestatud ÄS § 321 lg-s 1. Nimetatud sätte kohaselt toimuvad nõukogu koosolekud vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast tuleb ette teatada vähemalt üks päev, kui põhikirjaga ei ole nähtud ette pikemat tähtaega. Osundatud sättest tuleneb, et nõukogu koosolekust ja selle päevakorrast peab selle kokkukutsuja teatama kõigile nõukogu liikmetele vähemalt üks päev ette. Käesoleval juhul ei täitnud kostja nõukogu esimees seda seaduse nõuet. Kostja põhikirja punkti 4.3.3 kohaselt on nõukogul kolm liiget. Kostja aktsionäride 19. juuli 2010. a erakorralisel üldkoosolekul valiti nõukogu liikmeteks V T, M V ja R S. Nõukogu 24. aprilli 2011. a koosolekul kutsuti M V nõukogu esimehe kohalt tagasi ning valiti nõukogu esimeheks R S. Nõukogu 7. juuni 2011. a koosolekul osalesid nõukogu esimees R S ning nõukogu liige V T, puudus nõukogu liige M V. Nõukogu esimees ei teatanud koosolekust nõukogu liikmele M Vle ning viimane ei osalenud koosolekul ega ole sellel vastuvõetud otsuseid heaks kiitnud. Need asjaolud tingivad koosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse. See asjaolu, et M. V ei olnud nõukogu 7. juuni 2011. a koosolekust seaduse nõuete kohaselt teavitatud, nähtub juba nõukogu koosoleku protokollist. Riigikohus on lahendis 3-2-1-123-07 rõhutanud, et selleks, et iga nõukogu liige saaks oma kõiki õigusi teostada, ei piisa sellest, et nõukogu esimees või teda asendav liige teatab nõukogu liikmele koosoleku toimumise aja ja päevakorra. Riigikohus märkis, et ÄS § 321 lg 1 nõuete täitmiseks peab nõukogu liige olema ka teate kätte saanud, sest see on suunatud kindlale isikule. Riigikohus leidis, et seejuures saab arvestada tahteavalduse kättesaamise kohta sätestatut. TsÜS § 69 lg 1 esimese lause järgi tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus esmalt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

lk 8 Kohus on seisukohal, et e-postiga saadetud teate puhul kannab teate edastaja teate kadumise riski kuni hetkeni, mil e-kiri jõuab saajani. Kui saatja e-kirja kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab ta tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani. Kostja seda teinud ei oled. Ka on kostja saatnud SMS-i telefonil XXXXXXXX, mida M V enda kohtule antud seletuse kohaselt ei kasuta ja seetõttu ei ole ta ka teadet kätte saanud. Samuti on kostja tunnistanud, et sellel telefonil ei õnnestunud juba nädalaid M Vga kontakti saada, mis omakorda on kaudseks tõendiks selle kohta, et M V seda telefoni ei kasutanud. M V on kohtule vande all kinnitanud, et ei ole nõukogu koosoleku teadet saanud kätte enne koosoleku toimumist, kuna oli ajavahemikus, kui talle püüti teadet väljastada, algul laste juures Tas ja Saaremaale tulles läks sõbranna juurde, kuna tahtis kõigest puhata. Kostja ei ole suutnud esitada otseseid tõendeid selle kohta, et nõukogu liige M V oli koosoleku teate kätte saanud selleks ettenähtud ajal. M V enda kinnitusel sai ta koosolekust teada alles peale koosoleku toimumist, kui uuesti koju läks, sest siis ütles hageja, et teda otsitakse. Äraoleku ajal ei ole ta suhelnud ka hagejaga, kes on tema elukaaslane, sest soovis tõepoolest kõigest puhata ja sõbranna juures, mere ääres, oli tal selleks võimalus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja poolt on teade koosoleku toimumise kohta jäänud M Vle nõuetekohaselt kätte toimetamata. M V ei viibinud sel ajal oma elukohas ja tal puudus võimalus saadetud teadete vastuvõtmiseks. Ka ei saanud kostja eeldada, et hageja toimetab teate edasi M Vle, sest puuduvad andmed selle kohta, et M. V oleks volitanud hagejat vastu võtma ja edastama talle saadetud teateid. TsMS § 230 lg. 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud juhul on tõendamiskohustus kostjal, kes ei ole oma väiteid koosoleku teate kättetoimetamise kohta nõukogu liikmele M Vle tõendanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja nõukogu koosoleku kokkukutsumisel on rikutud selle kokkukutsumise korda, mistõttu ei olnud nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma ja sellel vastuvõetud otsused on tühised. Menetluskulud TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Jätta menetluskulud kostja kanda.