J V hagi AS Saare Kommunaal vastu nõukogu otsuste tühisuse tuvastamiseks
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.06.2012, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30.11.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Saare Kommunaal apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kohtuistungi toimumise aeg
2561,58 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja J V (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx), esindaja Mihkel Tuus; Kostja AS Saare Kommunaal (registrikood 10276855, asukoht Pikk tn 1b, Kuressaare), esindaja vandeadvokaat Andres Tamm.
10.05.2012
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 30.11.2011 otsus J V hagis AS Saare Kommunaal vastu nõukogu otsuste tühisuse tuvastamiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud AS Saare Kommunaal kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.14.03.2011 esitas hageja Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu kostja nõukogu 07.06.2011 koosolekul vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks. Menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Hageja on kostja aktsionär, kellele kuulub 2004.a alates 896 aktsiat ja seega esindavad tema aktsiad 44,71% aktsiakapitalist. Kostja kanti äriregistrisse 06.10.1997 ning äriregistri andmebaasi väljatrükist nähtuvalt on hageja kantud juhatuse liikmena registrikaardile samal päeval tehtud kandega. Kanne on kehtiv käesoleva ajani. Hageja on olnud kostja juhatuse esimees järjepidevalt alates aktsiaseltsi asutamisest. Viimati valiti hageja kostja juhatuse liikmeks ja juhatuse esimeheks kostja nõukogu 25.08.2009 koosoleku otsusega.
3.07.06.2011 toimunud kostja nõukogu koosolekul võeti vastu otsused määrata nõukogu esimees R S kostja esindajaks õigusvaidluste pidamisel, juhatuse liikmega lepingu lõpetamiseks ja uue juhatuse liikmega lepingu sõlmimiseks ning kutsuda hageja juhatusest tagasi ja lõpetada temaga 18.12.2006 sõlmitud juhatuse liikme leping. Samal koosolekul võeti vastu otsused valida juhatuse liikmeks ning määrata juhatuse esimeheks M M. Nõukogu nimetatud otsused on tühised ning hageja palub kohtul seda tuvastada.
4.TsÜS § 38 lg 1 esimese lause kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-65-08 ja nr 3-2-1-97-10 asunud seisukohale, et juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist saavad hageda vähemalt samad isikud, kes võivad seaduse kohaselt nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist ning et juriidilise isiku otsuse kehtetuks tunnistamist võib TsÜS § 38 lg 1 esimese lause kohaselt kohtus nõuda huvitatud isik. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1135-02 asunud seisukohale, et huvitatud isikuteks aktsiaseltsi organite otsuste vaidlustamisel on aktsionärid, juhatuse liikmed ja nõukogu liikmed. Juriidilise isiku organi (üldkoosolek, juhatus, nõukogu) otsuse vaidlustamise või tühisuse tuvastamise hagi puhul on kostjaks juriidiline isik ise. Viimane põhimõte on sätestatud alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 38 lg-s 4.
5.Kuivõrd koosoleku kokkukutsumisel rikuti seaduse nõudeid, on kostja nõukogu 07.06.2011 otsused tühised põhjusel, et selline tagajärg on seaduses otse sätestatud. ÄS § 321 lg 5 kohaselt kui nõukogu koosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed. Sellisel nõukogu koosolekul tehtud otsused on tühised, kui nõukogu liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Ka ÄS § 322 lg 7 kohaselt on nõukogu otsus tühine, kui nõukogu kokkukutsumisel rikuti seaduse või põhikirja nõudeid või kui otsus rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti muul seadusega ettenähtud juhul. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise kord on sätestatud ÄS § 321 lgs 1. Nimetatud sätte kohaselt toimuvad nõukogu koosolekud vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu kutsub kokku nõukogu
esimees või teda asendav nõukogu liige. Koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast tuleb ette teatada vähemalt üks päev, kui põhikirjaga ei ole nähtud ette pikemat tähtaega. Osundatud sättest tuleneb, et nõukogu koosolekust ja selle päevakorrast peab selle kokkukutsuja teatama kõigile nõukogu liikmetele vähemalt üks päev ette. Käesoleval juhul ei täitnud kostja nõukogu esimees seda seaduse nõuet. Kostja põhikirja p 4.3.3 kohaselt on nõukogul kolm liiget. Kostja aktsionäride 19.07.2010 erakorralisel üldkoosolekul valiti nõukogu liikmeteks V T, Mt V ja R. S. Nõukogu 24.04.2011 koosolekul kutsuti M. V nõukogu esimehe kohalt tagasi ning valiti nõukogu esimeheks R. S. Nõukogu 07.06.2011 koosolekul osalesid nõukogu esimees R. S ning nõukogu liige V. T, puudus nõukogu liige M. V. Nõukogu esimees ei teatanud koosolekust nõukogu liikmele M. Vle ning viimane ei osalenud koosolekul ega ole sellel vastuvõetud otsuseid heaks kiitnud. Need asjaolud tingivad koosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse. See asjaolu, et M. V ei olnud nõukogu 07.06.2011 koosolekust seaduse nõuete kohaselt teavitatud, nähtub nõukogu koosoleku protokollist. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-123-07 rõhutanud, et selleks, et iga nõukogu liige saaks oma kõiki õigusi teostada, ei piisa sellest, et nõukogu esimees või teda asendav liige teatab nõukogu liikmele koosoleku toimumise aja ja päevakorra. ÄS § 321 lg 1 nõuete täitmiseks peab nõukogu liige olema ka teate kätte saanud, sest see on suunatud kindlale isikule. Seejuures saab arvestada tahteavalduse kättesaamise kohta sätestatut. TsÜS § 69 lg 1 esimese lause järgi tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus esmalt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kostja nõukogu 07.06.2011 koosoleku protokollis on märgitud, et M. V puudus koosolekult, kuid talle oli eelnevalt väljastatud tähitud kirjaga koosoleku kutse. 30.05.2011 on nõukogu esimees R. S andnud kostja poolt AS-le Eesti Post üle tähitud kirja M. Vle kättetoimetamiseks, kirja nr oli RR 17 771 162 8 EE. Kuid nimetatud tähitud kiri tagastati AS Eesti Post poolt kostjale põhjusel, et ümbrikule märgitud aadressil ei ela M. V nimelist isikut. Nõukogu esimees on märkinud ümbrikule saaja M. V aadressiks Sepa-Antsu talu, Võlla küla, Muhu vald. Tegelikult asub M. V maakodu xxxxxxxxxxxxx. 08.06.2011 tagastas Kuressaare postkontor nimetatud tähitud kirja kostjale, andes selle üle tema seaduslikule esindajale, juhatuse esimehele, hagejale. Nimetatud kiri sisaldas nõukogu esimehe R. S kirjalikku teadet M. Vle selle kohta, et nõukogu koosolek toimub 07.06.2011 algusega kell 8:00 Kuressaares Pikk tn 1b. Teatele olid lisatud koosoleku päevakord ja otsuste eelnõud. Eeltoodud asjaoludel ei saanud M. V nimetatud tähitud kirjaga saadetud teadet kätte. Hagejale ei ole teada, kas üldse ja millisel aadressil saatis nõukogu esimees M. Vle samad dokumendid lihtkirjaga, nagu on märgitud nõukogu koosoleku protokollis. M. V sellist kirja kätte saanud ei ole. Veel on nõukogu koosoleku protokollis märgitud, et koosoleku kutse saadeti ka kostja e-maili aadressile ja SMS-ga. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-123-07 p-s 12 leidnud, et nõukogu koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast on ÄS § 321 lg 1 nõuete kohaselt teatatud, kui see teave tehti nõukogu liikmele isiklikult teatavaks või kui eemalviibijale tehtud tahteavaldus on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ning tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Teate nõukogu koosolekust võib saata ka e-postiga, kuid sellisel viisil saadetud teate saab lugeda kättesaaduks, kui see on jõudnud saajani ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. E-kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. M. V
on vanusepensionär, kellel e-posti aadress puudub. Ta ei ole kostja töötaja, et talle saaks saata teateid kostja e-posti aadressile. Neil asjaoludel ei jõudnud kostja nõukogu esimehe poolt 30.05.2011 kostja e-posti aadressile saadetud teade M. Vni. M. V ei ole saanud nõukogu esimehelt ka koosoleku protokollis väidetud SMS-i koosoleku kutsega. Arvestades M. Vle tähitud kirjaga välja saadetud informatsiooni mahtu, ei ole selle saatmine SMS-ga võimalik. Neil asjaoludel rikkus kostja nõukogu esimees ÄS § 321 lg-s 1 sätestatud nõukogu koosoleku kokkukutsumise korda M. V suhtes, jättes talle koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast teatamata. Seetõttu ei olnud nõukogu õigustatud 07.06.2011 koosolekul otsuseid vastu võtma ning tehtud otsused on tühised. Kostja vastuväited
10.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Nõukogu koosoleku kokkukutsumise kord on sätestatud ÄS § 321 lg-s 1. Nimetatud sätte kohaselt toimuvad nõukogu koosolekud vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast tuleb ette teatada vähemalt üks päev, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kostja põhikirja p 4.3.3 kohaselt on nõukogul kolm liiget. Kostja aktsionäride 19.07.2010 erakorralisel üldkoosolekul valiti nõukogu liikmeteks V. T, M. V ja R. S. Nõukogu 24.04.2011 koosolekul kutsuti M. V nõukogu esimehe kohalt tagasi ning valiti nõukogu esimeheks R. S. 07.06.2011 toimunud nõukogu koosoleku kutsus kokku ja koostas päevakorra koos otsuste eelnõudega R. S. Koosolekul osalesid nõukogu esimees R. S ja nõukogu liige V. T, puudus nõukogu liige M. V.
12.ÄS § 321 lg 2 kohaselt on nõukogu koosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Hageja esitatud väide, et M. Vd ei ole nõukogu 07.06.2011 koosolekust seaduse nõuete kohaselt teavitatud, ei vasta tõele, kuna M. V alalise elukoha aadressiks on elanike registri andmete kohaselt märgitud xxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressile saadeti ka 30.05.2011 AS Eesti Post vahendusel tähtkiri nr RR177711631 EE, mis sisaldas koosoleku kutset, päevakorda ja otsuste eelnõusid. Paralleelselt oli koosoleku kutse koos päevakorra ja otsuste eelnõudega saadetud veel ka M. V ja tema pere teadaolevale suvekodu aadressile xxxxxxxxxxxxx, mida tõendab ka AS Eesti Post poolt väljastatud kviitung nr 1481640 tähtkirjale nr RR177711628EE. Koosoleku kutse koos päevakorra ja otsuste eelnõudega edastati ka e-maili aadressile [email protected] kindla eesmärgiga, et M. V on hageja abikaasa ja elukaaslane ning info toimuvast koosolekust edastatakse hageja poolt vajadusel M. Vle. Info koosoleku toimumisest edastati SMS-i teel igaks juhuks ka M. V mobiiltelefoni numbrile, sest M. Vd ei olnud võimalik juba mõned nädalad sellelt numbrilt tabada ja suusõnaliselt koosolekust teavitada nagu seda oli tehtud varasemalt nõukogu koosolekute kokkukutsumisel. M. Vle oli antud mõistlik aeg koosolekul osalemiseks või vähemalt teavitamiseks, et ta ei saa mingitel asjaoludel koosolekul osaleda. Tegelikult on antud hagiavalduse põhjustanud hagejale mittesobiva inimese ülesseadmine juhatuse esimehe kohale ja tulenevalt sellest ei ole ka M. V tänase päevani tabatav. Maakohtu otsus
13.Maakohus rahuldas 30.11.2011 otsusega hagi, tuvastas kostja nõukogu 07.06.2011 koosolekul vastu võetud järgmiste otsuste tühisuse: 1) kostja esindaja määramine juhatuse liikmega lepingu sõlmimiseks ja õigusvaidluse pidamiseks; 2) juhatuse
liikme (hageja) juhatusest tagasikutsumine ja temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu lõpetamine; 3) uue juhatuse liikme (M. M) valimine; 4) juhatuse esimehe määramine (M. M). Menetluskulud jäid kostja kanda.
14.Kostja nõukogu otsuste tühisuse tuvastamiseks peab hagejal olema õiguslik huvi. Aktsiaseltsi puhul saab huvitatud isikuks olla aktsionär, juhatuse liige, nõukogu liige. Hageja on kostja aktsionär 44,71 % ulatuses aktsiakapitalist. Seega on hagejal olemas õiguslik huvi. TsÜS § 38 lg 1 järgi võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.
15.Vaidlustatud kostja nõukogu 07.06.2011 otsustega otsustas nõukogu: 1) määrata R. S aktsiaseltsi esindajaks õigusvaidluse pidamisel ja juhatuse liikmega lepingu lõpetamiseks ning uue juhatuse liikmega lepingu sõlmimiseks; 2) kutsuda hageja juhatusest tagasi ja lõpetada temaga sõlmitud juhatuse liikme leping; 3) valida M. M juhatuse liikmeks; 4) määrata M. M juhatuse esimeheks. Hageja on seisukohal, et kuna koosoleku kokkukutsumisel rikuti seaduse nõudeid, on kostja nõukogu 07.06.2011 otsused tühised. ÄS § 321 lg 5 järgi kui nõukogu kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, v.a siis, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed. Sellisel nõukogu koosolekul tehtud otsused on tühised, kui nõukogu liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Kostja põhikirja p. 4.3.3. kohaselt on kostja nõukogu kolmeliikmeline. Kostja aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul on 19.07.2010 valitud nõukogu liikmeteks V. T, M. V ja R. S. 07.06.2011 nõukogu koosolekul osalesid nõukogu liikmed V. T ja R. S. M. V koosolekust osa ei võtnud ja hageja väitel ei olnud ta koosoleku toimumisest teadlik, kuna ei viibinud oma elukohas.
16.ÄS § 321 lg 1 järgi toimuvad nõukogu koosolekud vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast tuleb ette teatada vähemalt üks päev, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. See tähendab, et oluline on kas nõukogu liige M. V oli päev enne koosoleku toimumist teadlik koosoleku toimumisest, ehk teisisõnu pidi ta koosoleku teate kätte saama hiljemalt 06.06.2011. Äriseadustik ei reguleeri korda, kuidas tuleks nõukogu liikmele koosoleku toimumisest teatada. Küll aga on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-123-07 asunud seisukohale, et teatamisele saab kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduses tahteavalduse ja tehingu kohta sätestatut. TsÜS § 68 lg 1 järgi võib tahteavalduse teha mistahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. See tähendab, et nõukogu koosoleku toimumisest võib nõukogu liikmetele teatada mis tahes vormis. Vähemalt ühepäevane etteteatamise aeg koosoleku toimumisest teatamiseks ja selle päevakorra teatavaks tegemine on vajalik selleks, et nõukogu liikmed oleksid teadlikud koosoleku toimumisest ja sellel arutamisele tulevatest küsimustest ja saaksid koosolekust osa võtta ja osaleda otsuste vastuvõtmisel. Seetõttu ei piisa sellest, et nõukogu esimees või teda asendav isik teatab nõukogu liikmele koosoleku toimumise aja ja päevakorra. ÄS
§ 321 lg 1 nõuete täitmiseks peab liige olema teate ka kätte saanud, sest see on suunatud kindlale isikule. Siin tuleb arvestada tahteavalduse kättesaamise kohta sätestatut. TsÜS § 69 lg 1 järgi kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.
17.Hageja on küll esitanud kohtule tõendid selle kohta, et teade koosoleku toimumise kohta on M. Vle edastatud postiga nii aadressil xxxxxxxxxxxxxx, kuid puuduvad tõendid selle kohta, et nõukogu liige teate ka kätte sai. Pigem vastupidi, kostja tunnistab, et teated tagastati saatjale. Esimese, M. V suvekodu aadressi puhul eksis saatja ka aadressiga. Tegelikult asub M. V suvekodu xxxxxxxxxxxx. Seega ei saanud kostja poolt edastatud teade M. V jõuda.
18.Ka on koosoleku teade edastatud elektronposti aadressil [email protected] teel, mida kasutas hageja, kuid millele tunnistaja M. V seletuse kohaselt puudus temal juurdepääs. Tunnistaja kinnitusel ei ole ta kunagi elektronkirju saatnud ega saanud. Kohus asus seisukohale, et e-postiga saadetud teate puhul kannab teate edastaja teate kadumise riski kuni hetkeni, mil e-kiri jõuab saajani. Kui saatja e-kirja kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab ta tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani. Kostja seda teinud ei oled.
19.Ka on kostja saatnud SMS-i telefonile xxxxxxxxxxxx, mida M. V enda kohtule antud seletuse kohaselt ei kasuta ja seetõttu ei ole ta ka teadet kätte saanud. Samuti on kostja tunnistanud, et sellel telefonil ei õnnestunud juba nädalaid M. Vga kontakti saada, mis omakorda on kaudseks tõendiks selle kohta, et M. V seda telefoni ei kasutanud.
20.M. V on kohtule vande all kinnitanud, et ei ole nõukogu koosoleku teadet saanud kätte enne koosoleku toimumist, kuna oli ajavahemikul, kui talle püüti teadet väljastada, algul laste juures Tallinnas ja Saaremaale tulles läks sõbranna juurde, kuna tahtis kõigest puhata. Kostja ei ole suutnud esitada otseseid tõendeid selle kohta, et nõukogu liige M. V oli koosoleku teate kätte saanud selleks ettenähtud ajal. M. V enda kinnitusel sai ta koosolekust teada alles peale koosoleku toimumist, kui uuesti koju läks, sest siis ütles hageja, et teda otsitakse. Äraoleku ajal ei ole ta suhelnud ka hagejaga, kes on tema elukaaslane, sest soovis tõepoolest kõigest puhata ja sõbranna juures, mere ääres, oli tal selleks võimalus.
21.Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostja poolt on teade koosoleku toimumise kohta jäänud M. Vle nõuetekohaselt kätte toimetamata. M. V ei viibinud sel ajal oma elukohas ja tal puudus võimalus saadetud teadete vastuvõtmiseks. Ka ei saanud kostja eeldada, et hageja toimetab teate edasi M. Vle, sest puuduvad andmed selle kohta, et M. V oleks volitanud hagejat vastu võtma ja edastama talle saadetud teateid.
22.TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud juhul on tõendamiskohustus kostjal, kes ei ole oma väiteid koosoleku teate kättetoimetamise kohta nõukogu liikmele M. Vle tõendanud. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostja nõukogu koosoleku kokkukutsumisel on rikutud selle kokkukutsumise korda, mistõttu ei olnud nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma ja sellel vastuvõetud otsused on tühised.
23.TsMS § 162 järgi kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäid kostja kanda. Apellatsioonkaebus
24.Kostja palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
25.Õige on kohtu väide, et tulenevalt seadusest ja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-123-07 p-st 12 peab ÄS § 321 lg-s 1 toodud nõuete täitmiseks, s.o. koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast, peab iga nõukogu liige koosoleku kutse olema kätte saanud vähemalt ühepäevase etteteatamisega. Kohus pole tähele pannud sama Riigikohtu lahendi p 12 lg-s 2 toodud põhimõtet, et eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kohus ei käsitlenud järgmisi asjaolusid kohtuotsuses ja ei lükanud neid ümber. Kostja väited, et koosoleku kutse, päevakord ja otsuste projektid olid saadetud M. V alalise elukoha aadressil xxxxxxxxxxxxx tähitud kirjaga üks nädal enne koosoleku toimumist, olid kohtuistungil ka välja toodud (tõendatud AS Eesti Post tähtkirja kviitungiga nr RR177711631EE- 30.05.2011). Tunnistajana ülekuulatud M. V ise ka kinnitas, et ta hoidus sel perioodil tahtlikult eemale kostja nõukogu tööst (kohtuistungi protokoll tunnistaja M. V antud ütlused: „...ma tahtsin puhata, kõigest oli siiber...”) ning uut telefoninumbrit nõukogule ei teatanud ja vana ei kasutanud, seega oli ta eemalviibija.
26.Kohus põhjendas oma otsust asjaoluga, nagu poleks kostja esitanud tõendeid, et M. V oleks koosoleku teate ja päevakorra kätte saanud. Kohtu selline valikuline seaduse tõlgendus ei ole kooskõlas ÄS § 321 lg 1 ja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-123-07 p 12 lg 2 mõttega ning äraolija osas tuleb lugeda tahteavaldus kätte saaduks, kui see on jõudnud tema alalisse elu- või asukohta ning tal oleks olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Äraolija poolt tahteavalduse kättesaamisel tuleb teha vahet, kas kutse saatjale on äraolija poolt teatatud äraolemisest ning kas kutse saatja on teadlik tahteavalduse saaja äraolemisest või mitte. Käesoleval juhul M. V ei teatanud oma äraolemisest ning veelgi enam, hoidus kõrvale nii nõukogu tööst kui ka selle mittetegemisest teatamisest. Seega polnud kostja teadlik et M. V ei viibinud oma alalises elukohas ja et ta hoidub sihilikult eemale oma töökohustuste täitmisest, ning et ta on võtnud uue telefoninumbri ning vana ei kasuta ega ka vaata seda. Samuti ei olnud kostja teadlik, et abikaasad hageja ja M. V väidetavalt ei ela koos ega ka suhtle omavahel. Kostja tõendas kohtus, et ta saatis M. Vle tema elanike registris ning äriühingule antud alalise elukoha aadressil xxxxxxxxxxxx tähitult teate koosoleku toimumise aja, päevakorra ja vastuvõetavate otsuste projektidega 30.05.2011, seega vähemalt 7. päeva enne koosoleku toimumist, mis on piisavalt mõistlik aeg tutvumiseks. Kohus ei arvestanud neid asjaolusid ja ole mittearvestamist põhjendanud.
27.Samuti ei arvestanud kohus asjaoluga, et kostja saatis M. Vle koosoleku teate, päevakorra ja otsuste projektid ka e-mailile, mida M. V oli kasutanud eelnevate aastate jooksul korduvalt töö e-mailina, kutsudes nõukogu koosolekule nõukogu liikmeid ning tehes selle e-maili kaudu teatavaks vastuvõetud otsuste tekstid. Kuigi kostja esitas kohtule väljavõtted oma e-mailist, millest nähtub, et M. Väätnõu oli saatnud ja saanud selle e-maili aadressi kaudu teateid ja otsuseid, pole kohus võtnud selles osas seisukohta, kuna on leidnud, et tunnistaja on andnud seletusi, et ta pole saanud ega saatnud selle e-maili aadressi kaudu elektronkirju, kuna tal puudub sellele juurdepääs. M. V poolt allkirjastatud kirjad on kostja poolt kohtule esitatud ja need asuvad toimikus, mis lükkavad ümber M. V paljasõnalised ütlused.
28.Asjaolu, et hageja sai kostja poolt M. Vle saadud teate koosoleku toimumise aja, päevakorra ja otsuste projektidega kätte, näitavad tunnistajana kohtus ülekuulatud M. V ütlused, et talle tuli kutse, et postkontoris on tema nimel kiri ja hageja tõi postkontorist selle ära; samuti ka asjaolu, et hageja võõrandas kogu kostja kinnisvara
06.06.2011 OÜ-le Aavik & Ko. Asjaolu, et M. V tõenäoliselt oma elukohast eemal ei viibinud, kinnitab asjaolu, et hageja olles ühelt poolt M. V abikaasa ja teiselt poolt kostja juhatuse liige, ei teatanud nõukogule M. V väidetavast eemalviibimisest, kui sai teada nõukogu koosolekust. Juhatuse liikme lepingu p.2.4.3 kohaselt oli juhatuse liige kohustatud viivitamatult teatama nõukogule mistahes sündmusest või asjaolust, mis mõjutab oluliselt aktsiaseltsi majanduslikku olukorda või sisaldab endas võimalust selliste mõjude tekkimiseks. Juhul, kui abikaasa M. V nõukogu liikmena ei viibi kaks nädalat kodus, nõukogu saadab talle koosoleku kutse ja hageja saab sellest teada ning ei teata nõukogule sellest äraolemisest, on ta rikkunud jämedalt oma lepingulisi kohustusi. Veelgi enam, selline mitteteatamine võimaldab hagejal kasutada seda enda huvides, pöörduda hagiga kohtusse, müüa maha kogu ettevõtte kinnisvara ning sellega takistada poole aasta jooksul ettevõtte igapäevast tööd.
29.Kohus on jätnud põhjendamatult arvestamata asjaoluga, et tegelikult oli M. V teadlik koosoleku toimumisest oma abikaasa hageja kaudu, kellega ta elab koos ning kellega on tal ühine majapidamine. Üksnes põhjusel, et viivitada juhatuse liikme vahetusega, mille jooksul oli hagejal võimalik vormistada varade väljaviimine äriühingust, ei võtnud ta väidetavat koosoleku kutset vastu. Tegelikult saatis kostja asjassepuutuvad teated M. Vle nii paberkandjal posti teel, e-maili teel elektronpostiga, kui ka telefonile SMS-iga nõukogule teadaoleval numbril, mistõttu on kohtu poolt põhjendamatu lugeda kõiki neid kostja poolt saadetud teateid mittekättesaaduks üksnes põhjusel, et M. V eitab nende kättesaamist ülalnimetatud põhjusel. Kostjale jääb arusaamatuks, mil viisil oleks kohtu arvates võimalik saata koosoleku kutse nõukogu liikmele, kes keeldub seda vastu võtmast või on eemalviibiv. Kohtu otsuse kohaselt pole sel juhul võimalik nõukogu koosolekuid pidada ja ettevõtte tegevus peaks peatuma. Selline, otsuses poole vastuargumentide mitteümberlükkamine on menetlusõiguse oluline rikkumine, mida kinnitab Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-6-08 p 11, mille kohaselt peab TsMS § 442 lg 8 järgi kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Vastus apellatsioonkaebusele
30.Hageja ei ole apellatsioonkaebusele vastust esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht
31.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
32.Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et M. Vd tuleb pidada eemalviibijaks TsÜS § 69 lg 2 teise lause tähenduses ja lugeda seetõttu teade temani jõudnuks, märgib kolleegium, et ei nõustu sellise seisukohaga. Kolleegiumi hinnangul ei anna M. V poolt alla kahe nädala pikkune elukohast eemalviibimine kõnealusel juhul alust panna teatega tutvumise võimaluse riski adressaadi kanda. M. V on andnud kodust eemalviibimise ja kommunikatsioonist hoidumise põhjuste kohta mõistetava seletuse ning kostja ei ole põhjuste tegelikkusele vastavust ümber lükanud. Elukohast lühiajaliselt eemal viibides ei olnud M. Vl mõistlikku võimalust talle postitatud teadetega tutvuda. Korda, mis oleks kohustanud nõukogu liiget teavitama kostjat elukohast ajutiselt lahkumisest kostja põhikirjas sätestatud ei ole ja seetõttu on kostja etteheide nõukogu liikme poolt ametikohustuste rikkumise kohta asjakohatu. Kaebuse väide, et M. V oli koosolekust teadlik läbi abikaasa J. V ning hoidus teate
kättesaamisest sihilikult, on paljasõnaline. Tegemist oli kostja juhtimistegevust puudutava kaaluka otsusega, mille vastuvõtmise seaduspärasuse eeldustele oleks kostjal tulnud ringkonnakohtu arvates pöörata kõrgendatud tähelepanu. Vajadust võtta otsus vastu tingimata 07.06.2011 ei ole kostja põhjendanud.
33.Kostja nõukogu poolt 13.12.2011 vastu võetud otsus on langetatud edasiulatuva jõuga ja seetõttu ei oma see mõju käesolevale vaidlusele.
34.Muus osas on kostja kaebuse põhjendustes korranud hagile esitatud vastuväidetes väljendatud seisukohti. Maakohus on kostja seisukohtadele piisava põhjalikkusega vastanud ning kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuses toodud põhjendusi korrata. Kostja mittenõustumine kohtu seisukohtadega ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks.
35.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
Iko Nõmm
Gaida Kivinurm
Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.