Tsiviilasi nr 2-11-25317
Eesti Vabariigi nimel Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.november 2011.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-25317
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi Mxxxxx Jxxxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
4479,63 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (registrikood xxxxxxxx, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15040); esindaja: Marge Goldberg( asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15040, e-post: [email protected]); Kostja: Mxxxxx Jxxxxx( isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), e-post: x
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Swedbank AS hagi Mxxxxx Jxxxxx vastu rahuldada. Mõista välja Mxxxxx Jxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks 5378,57( viis tuhat kolmsada seitsekümmend kaheksa) eurot ja 57 senti poolte vahel sõlmitud lepingutest tuleneva võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast on põhiosa võlgnevus 4479,63 eurot, intress 511,68 eurot, põhiosa viivis 387,26 eurot. Mõista välja Mxxxxx Jxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt( 4479,63 eurot) alates 31.05.2011.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas). Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Mxxxxx Jxxxxx kanda. Mõista välja Mxxxxx Jxxxxxx Swedbank AS-i kasuks 543,24( viissada nelikümmend
1 (4)
kolm) eurot ja 24 senti menetluskulude katteks. Mõista välja Mxxxxx Jxxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis menetluskuludelt( 543,24 eurot) alates kohtotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Swedbank AS esitas 31.05.2011.a Tartu Maakohtule hagiavalduse Mxxxxx Jxxxxx vastu võlgnevuse, 5378,57 eurot, nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 18. juuliks 2011.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Määrus ja hagimaterjalid on 20.06.2011.a vastu võetud kostja ema Rxxxxx- Mxxx Jxxxxx poolt (tl 48). Kostja vastas kohtule (tl.49) ja tunnistas hagi. Kostja märgib, et ta ei ole lepingute täitmisest meelega kõrvale hoidnud, vaid ta jäi töötuks ja tal ei ole raha, mida pangale maksta. Seetõttu ta ka panga meeldetuletustele ei reageerinud- ei olnud siis ega ole ka praegu ühtki reaalselt toimivat lahendust pakkuda. Kostja elab ema pensionist. Kostja leiab, et kohtukulud võiks jagada kolmes osaks: kostja, panga ja riigi vahel, sest kui pangad ei sokutaks krediitkaarte ja muid hüvesid nii üliaktiivselt, siis ei oleks ehk olukord nii lootusetu. Süü on ka riigil, et inimesed on nii lootusetus olukorras. Kostja soovib, et pank peataks intresside arvestamise ja sõlmiks järelmaksugraafiku näiteks igakuise maksena 15 eurot. Kohus edastas kostja vastuse hagejale, hageja vastas (tl.53-54). Hageja palub teha hagi õigeksvõtul põhineva otsuse ja hagi sellega rahuldada. Hageja ei saa nõustuda kostja ettepanekuga tasuda iga kuu 15 eurot, kuna sellisel juhul oleks võla tasumise aeg 360 kuud, mis on hageja arvates ebamõistlikult pikk aeg. Hageja arvates võiks maksimaalne tasumise tähtaeg olla 60 kuud. Sel juhul tuleks kostjal tasuda vähemalt 100 eurot kuus. Kohus kostjale saadetud kirjas (tl.56-57) selgitas võlgade ümberkujundamise menetluse võimalusi, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamise võimalusi. Kohus andis kostjale tähtaja esitada avaldus nende võimaluste kasutamiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt kostja neid võimalusi kasutanud ei ole. Kohtul puudub võimalus jätta asjas lahend tegemata.
Kohus leiab, et kuna hageja on oma nõude põhjendanud ja tõendanud ja kostja on nõude õigeks võtnud, tuleb hagi rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega TsMS § 440 lg.1, lg.3 alusel kohtuistungit pidamata. Kohus ei sekku TsMS § 4 lg.4 ettepanekute tegemisega arvestades kostja võlgade struktuuri (kokku nõue 5378,57 eurot, sellest põhiosa võlgnevus 4479.63 eurot) ja kostjale sobiva ettepaneku on hageja tagasi lükanud.
2 (4)
Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja õiguslikult põhjendatud. Hageja võlanõue tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingutest: 1) 18.09.2009.a sõlmitud laenuleping nr 09-076119-VL summas 35 000 EEK intressimääraga 20% aastas; 2) 14.07.2009.a sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise leping, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi krediidilimiidiga 10 000 EEK, intressiga 18%. 3) 17.07.2007a sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping, krediidilimiidiga 6500 EEK, intressimääraga 16% 4) 14.07.2009a sõlmitud American Express Blue krediitkaardi kasutamise leping krediidilimiidiga 10 000 EEK, intressiga 18%. Kostja on jätnud lepingutest tulenevad kohustused täitmata ning hageja ütles lepingud, seoses võlgnevusega, ennetähtaegselt üles. Hagiavalduse esitamise seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 5378,57 eurot, sellest: 1) 18.09.2009.a sõlmitud laenulepingust nr 09-076119-VL tulenev võlgnevus kokku 2676,16 eurot (põhiosa 2102,78 € t, intress 317,11 € ja põhiosa viivis 256,27 €); 2) 14.07.2009.a sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus kokku 755,22 eurot (põhiosa 708,75 €, intress 5,31 € ja põhiosa viivis 41,16 €); 3) 17.07.2007a sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus kokku 1194,68 eurot (põhiosa 1022,59 €, intress 117,04 € ja viivis 55,05 €); 4) 14.07.2009a sõlmitud American Express Blue krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus kokku 752,51 eurot (põhiosa 639,12 €, intress 72,22 € ja viivis 34,78 €); Pooltevaheline võlasuhe tuleneb laenulepingutest, mida reguleeritakse VÕS § 396 alusel. Võlaõigusseaduse § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik( laenuandja) andma teisele isikule( laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Poolte vahel on ka tarbijakrediidilepingust tulenev võlasuhe. Võlaõigusseaduse § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel kokkulepitud viivisemäärad on fikseeritud lepingu tingimustes. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,
3 (4)
väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ei ole täitnud laenulepingutest ja tarbijakrediidilepingutest tulenevaid kohustusi ja hagejal oli alus lepingud üles öelda ja rakendada õiguskaitsevahendeid. Kohus rahuldab hagi hageja poolt esitatud ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 543,24 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt menetluses tasutud riigilõiv summas 543.24 eurot (tl.41) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb hageja taotlusel vastavalt TsMS § 177 lg 2 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
Kohtunik Ü.Raag
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.