Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulud Pankrotimenetluse kulud kaetakse deposiitarvele makstud rahast..

pankrotivarast ja võlausaldaja poolt selleks

kohtu

Välja mõista pankrotivara arvelt ajutise pankrotihalduri Tiia Kalaus tasu ja kulude katteks ajutise halduri tasu 419,20 eurot (lisandub sotsiaalmaks) Tiia Kalaus kasuks (Tiia Kalaus pangakonto 1100897293 AS-is Swedbank) ja kulude hüvitis summas 72,52 eurot (lisandub käibemaks) OÜ Perspect kasuks ( OÜ Perspect pangakonto nr. 10220197480222 SEB Pangas).

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Tartu Kalevi t 1) Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlausaldaja pankrotiavaldus AS SEB Pank esitas 03.10.2011. a kohtule avalduse väljakuulutamiseks.

Mxxx Lxxxxxx

pankroti

Avaldusest nähtuvalt sõlmisid AS SEB Pank ja Mxxxx Lxxxxx 10.09.2001 laenulepingu nr . L070047592 summas 119 909 eurot lõpliku tagastamise tähtajaga 10.09.2037.a. Intresside tasumine ja laenu tagastamine pidi toimuma iga kuu 10.kuupäeval. Võlgnik ei ole laenulepingu tingimuste kohaselt intresse tasunud ja laenu tagastanud. Pank esitas laenusaajale 20.02.2009 teate laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta 13.03.2009. Laenulepingu p.-des 15.5, 15.3.1 ja 15.3.5 leppisid pooled kokku viiviste arvutamises. Seisuga 30.09.2011 on sellest laenulepingust tulenev võlgnevus kokku 97 977,91 eurot, millest laenu põhiosa võlgnevus moodustab 68 825,12 eurot, intressivõlgnevus 4 149,09

eurot, viivisvõlgnevus 24 172,58 eurot ja teenustasuvõlgnevus tagatise kindlustuskulude eest 831,12 eurot. 27.07.2011 tegi võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, nõudes võla tasumist hiljemalt 09.08.2011.a. Võlgnik sai pankrotihoiatuse kätte. Võlgnik ei ole täitnud laenulepingut, millega on rikkunud VÕS § 396 lg.1, § 76 lg.1 kohustusi. Võlausaldaja arvates on võlgnik maksejõuetu tulenevalt PankrS § 10 lg.1, lg.2 p.1, kuna ta ei ole tasunud võlga 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja 10 päeva jooksul arvates pankrotihoiatuse saamisest. Võlausaldaja palub kuulutada välja Mxxxx Lxxxxxx pankroti. Tõenditena on esitatud AS SEB Eesti Ühispank ja Mxxxx Lxxxxx vahel sõlmitud laenuleping (tl.7-12), lepingu ülesütlemise teade (tl.13), laenu maksete aruanne (tl.14-16), viivisearvutus (tl.17), pankrotihoiatus (tl.18,19,20). Kohus pidas eelistungi 02.11.2011 (tl.28). eelistungil jäi võlausaldaja esitatud seisukohtade juurde. Võlgnik on seotud ka pankrotis oleva ettevõttega ja käendusega. Pankrotimenetluse algatamine Kohus otsustas 07.11.2011. a määrusega algatada Mxxxx Lxxxxxx pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause. Võlgniku seisukoht Võlgnik kohtu eelistungil kinnitas pankrotiavalduses kirjutatu õigsust ja arvab, et arvutused nõude kohta on ka õiged. Ta tahaks kõik küsimused lahendada, laenud tagasi maksta, on pakkunud kompromissi, kuid pakutu on panga jaoks liiga vähe. Laen sai võetud endale maja ostmiseks, kuid maja valmis ei saanudki. Maja müüdi kohtutäituri poolt ja selle arvel sai tasutud pool laenust, kuid intresside ja viiviste tõttu on praegu võlgnevus peaaegu sama suur kui algne laenusumma. Võlgnik ei tea, kuidas kohtutäiturile laekunud summa jagunes, midagi läks laenu katteks ja ülejäänu oli täituri tasu. Võlgnik loodab oma kohustustega toime tulla, käib tööl ja saab palka. Ettevõtlusega ta praegu tegeleda ei saa, kuna omafinantseeringut ei ole. Vara ei ole.

Ajutise pankrotihalduri aruanne Ajutine pankrotihaldur leidis, et Mxxxx Lxxxxx on maksejõuetu ja tuleb välja kuulutada tema pankrot. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule aruande. Aruande põhjal kuulub Mxxxx Lxxxxxxxx alljärgnev vara: Rahalised vahendid 1) arvelduskonto SEB Pangas, mille saldo pankrotimenetluse alustamise seisuga on – 0,00 eurot. 2) arvelduskonto Danske Bank*as, mille saldo 07.11.2011. a seisuga on -10,67 eurot. Konto jääk on muutuv, seda kontot kasutab võlgnik käesoleval ajal ja kohtu määrus ei andnud õigust konto arestimiseks. Siia laekus ka oktoobrikuu töötasu summas 600 eurot. 3) arvelduskonto Swedbank pangas, saldo 0,00 eurot. Nõuded, deebitorid on alljärgnevad:

Võlgnik töötab OÜ-s Perinor. Aastal 2011 on tehtud võlgnikule väljamakseid 2876,04 eurot, s.o. 319,56 eurot kuus. Palgatõendi kohaselt (oktoober 2011) on võlgnikule makstav töötasu 600 eurot kuus. Pankroti väljakuulutamise korral ja TMS § 132 järgi on võlgniku igakuisest sissetulekust arestitav summa 87,89 eurot. Võlgnikul on avatud pensionikonto, mis on II samba ehk kohustusliku samba konto, millelt ei ole osakuomaniku pankroti korral õigust nõuda väljamaksete tegemist. Nõudeid kolmandate isikute vastu ei ole. Kinnisvara: Kinnistusregistri andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu. 2009 aprillis on M.Lxxxxx võõrandanud Mannu KV-le korteriomandi asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kinnistu on võõrandatud koos korteriomandit koormanud hüpoteekidega AS Swedbank kasuks summas 1500000 krooni ja HxxxxxKxxxxxkasuks summas 4 miljonit krooni. Võlgniku elukohaks olev xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu kuulub võlgniku isale. Vallasvara Võlgnikule kuuluv vallasvara on mööbel ja muud esemed, mis on võlgniku kasutuses ja kuuluvad talle: pesumasin Samsung, nahkdiivani komplekt, arvuti. Ajutine haldur hindab selle vara väärtuseks realiseerimisel 100-150 eurot. Kokkuvõttes: ajutise halduri kogutud andmete põhjal on võlgniku vara väärtus kuni 150 eurot, millele lisandub igakuiselt arestitav osa töötasust 87,89 eurot. Mxxxx Lxxxxxx kohustused AS SEB Pank (pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja) ees. Laenulepinguga andis pank laenu 119 909 eurot. Laenu tagatiseks kinnistu xxxxxxxxxx asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxd. 15.12.2010 toimus kohtutäitur R.Rosenthali juures tagatise kordusenampakkumine alghinnaga 1 000 000 krooni. Pärast tagatise müüki on võlausaldaja rahuldamata nõue põhiosas 68 825,12 eurot, lisanduvad kõrvalnõuded 29 815,13 eurot, kokku nõue 98 640,25 eurot. Võlausaldaja ei ole rohkem nõudeid esitanud. Ajutine haldur peab võimalikuks, et võlausaldaja võib veel esitada nõudeid seoses võlgniku poolt antud tagatistega Tartu Kinnisvaraarendus ja XL Kinnisvara OÜ laenukohustustele. AS Swedbank ees. Laenuleping nr . 06-011831- EL, tagastamata laenujääk 31 564,47 eurot, lisandub intress 66,60 eurot, kokku 31 613,07 eurot. Laenu tagatiseks on kinnistu, korteriomandxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mis on võõrandatud aastal 2009 Mannu KV OÜ-le koos hüpoteegiga. Hüpoteegi realiseerimise korral on võimalik, et panga asemel esitab nõude kinnistu omanik. Laenuleping nr. 11-044759-VV, laenujääk 2794 eurot, intress 59,70 eurot, kokku 2853,70 eurot. Võlgnik on andnud selgituse, et võla aluseks olev leping on sõlmitud käesoleval aastal, kuid lepingu aluseks on kokkulepe võlgniku antud käenduse osas Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ laenu tagatisena. Sampo Pank ees. Kehtiv ja võlgniku poolt täidetud laenuleping ENL-250401KK summas 76 084,92 eurot. Käendusleping KÄ-250228TK summas 7 232,28 eurot, võlgnik on käendanud eraisikuna Tartu Kinnisvaraarendus OÜ laenu. Tartu Kinnisvaraarendus on pankrotistunud ja äriühingu

tagatiseks olnud vara pankrotimenetluses müüdud. Nõue käendaja vastu on osas, mis võlausaldajal jäi saamata tagatise realiseerimisest. Võlgnikul on sissenõutavaks muutunud kohustusi summas 216 424,22 eurot, millest 31 613,07 eurot on tagatud kolmandale isikule kuuluvale kinnistule seatud hüpoteegiga. Võlgnikul kaks ülalpeetavat alaealist last, kellele maksab kokkuleppe alusel igakuiselt elatist. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid oma kohustuste täitmiseks ja ta on muutunud maksejõuetuks. Võlgnik on pidanud läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks, millega võlausaldaja ei ole nõustunud. Kompromissettepaneku tegemise võimalus säilib ka pankroti väljakuulutamise olukorras. Maksejõuetuse põhjusena märgib ajutine haldur majandusliku olukorra muutumist krediitide saamise ajast laenude sissenõutavaks muutumise ajani. Laenude tagatisel soetatud kinnisvara hinnad on laenude sissenõudmise ajaks langenud 50% ja enam eelnevalt prognoositud hindadest ja tagatiste realiseerimisest ei ole olnud võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Selline olukord ei ole tingitud võlgniku isikust. Vara tagasivõitmise aluseid ei ole tuvastatud. Korteriomandixxxxxxxxxxxxxxxxxxx müügiga ei ole eelistatud üht võlausaldajat teistele, kuna korter on võõrandatud koos hüpoteegiga. Mxxxx Lxxxxx on maksejõuetu ja see pole ajutise iseloomuga nähtus. Igakuise töötasu arvelt ei ole nõudeid võimalik täita. Vahendeid ei jätku ka pankrotimenetluse kulude katteks ja ajutine haldur teeb ettepaneku pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks tasuda võlausaldajal kohtu deposiitarvele vajalik summa. Ajutine haldur teeb ettepaneku Mxxxx Lxxxxxxx pankroti väljakuulutamiseks. Kohtuistungil jäi võlausaldaja taotluse juurde võlgniku pankrot välja kuulutada. Võlausaldaja on nõus tasuma ettemaksu pankrotimenetluse kulude katteks. Edasised kompromissläbirääkimised on võimalikud. Võlgnik seletas, et midagi ei ole muutunud. Ta on nõus pankroti väljakuulutamisega ja soovib kompromissi sõlmimist. Ajutine haldur jääb aruandes esitatud seisukohtade juurde. Kompromissi teemat arendatakse edasi.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, vaadanud läbi võlausaldaja pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruande, kuulanud ära võlgniku seletused ning tutvunud asjas kogutud kirjalike tõenditega, leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et MxxxxxLxxxxxxx on võlgasid vähemalt 216 424,22 euro ulatuses. Peamise osa kohustustest moodustab pankrotimenetluse aluseks olev võlg SEB Panga ees summas 98 640,25 eurot. Vara on võlgnikul umbes 150 euro väärtuses pluss osa igakuiselt arestitavast töötasust.

Tagasivõitmise nõudeid või vara tagasivõitmise võimalusi ei ole teada. MxxxxxLxxxxx töötab OÜ-s Perinor. Võlgniku töötasu on 600 eurot kuus. Eeltoodust nähtub, et Mxxxx Lxxxxxx võlad ületavad oluliselt tema vara väärtuse. Kõike eeltoodut arvesse võttes, järeldab kohus, et Mxxxx Lxxxxx on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes, ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega esineb alus PankrS § 31 lg 1 järgi tema pankroti väljakuulutamiseks. Kohus peab õigustatuks pankroti välja kuulutamist, kuna pankroti väljakuulutamisega saabuvad PankrS § 35 lg-s 1 nimetatud tagajärjed, sh lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt, samuti on võimalik pidada läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks. Võlausaldaja nõustus makse tegemisega pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras sellise makse tegemiseks tähtaja 30.novembriks ja võlausaldaja tasus 18.11.2011 1000 eurot kohtu deposiitarvele (maksekorraldus nr.19022 18.11.2011). Kohus leiab, et arvestades võlgniku suutmatust oma maksekohustustega toime tulla, tuleb võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada, määrata pankrotihaldur ja võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg. Kohus leiab, et pankrotihalduriks tuleb määrata Tiia Kalaus, kes on läbi viinud ajutise pankrotimenetluse ning kellel on kohtu usaldus ja kes on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajast. Tiia Kalaus on kohtule andnud ka nõusoleku halduri ülesannete täitmiseks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 19.detsembril 2011. a kell 11 Jõgeva kohtumajas. Halduril tuleb teavitada kirjalikult teadaolevaid võlausaldajaid pankrotiotsusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. PankrS § 28 lg 2 näeb ette, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et võlgniku maksejõuetus oleks põhjuslikus seoses võlgniku poolt oma kohustuste rikkumisega tahtlikult või raske hooletuse tõttu. PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus, et jääb kehtima Tartu Maakohtu 07.11.2011. a määrusega tsiviilasjas nr 2-11- 47051 rakendatud pankrotiavalduse tagamise abinõu peatada võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised. Vastavalt PankrS § 33 lg-le 1 avaldab kohus pankrotiotsuse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 lg 2 järgi kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

PankrS § 23 näeb ette, et ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Ajutine pankrotihaldur on aruandes esitanud taotluse temale tasu maksmiseks summas 419,20 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks) ja kulude hüvitamiseks summas 72,52 eurot. PankrS § 23 teise lause järgi arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande põhjal on ta teinud tööd 7,4 tundi (võlgniku vara ja võlgade kohta järelepärimiste koostamine, võlgniku elukohas vara üleskirjutamine, fotode tegemine, kogutud materjali süstematiseerimine, analüüs, ajutise halduri ettekande koostamine, esindamine kohtus). Ajutine pankrotihaldur taotleb töö eest tasu 64 ja 9,6 eurot tund. Tasu osas ei ole vastuväiteid esitatud ja kohus peab tasu määramist sellises ulatuses, s.o. 419,20 eurot põhjendatuks. Kohus leiab, et põhjendatud on ka ajutise pankrotihalduri poolt tehtud kulutused summas 72,52 eurot. Arvestades halduri töömahtu on nimetatud kulud mõistlikud ja põhjendatud ning tuleb pankrotivarast halduri kasuks välja mõista. Pankrotihalduri taotlusel tuleb haldurile hüvitatavad kulutused välja mõista OÜ Perspect kasuks. PankrS § 23 lg 6 järgi on lubatud määrata ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumine büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Käesoleva otsuse tegemisel on kohus lähtunud Pankrotiseaduse §§-est 13, 15 lg 2, 23, 30 lg 1, lg 2, 31 lg 1, lg 2, lg 4, lg 5, lg 6, lg.7, § 32, § 33.

Kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.