Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

tasu 191,73 eurot. 3.Välja mõista kostjalt Toomas Luukas’elt hageja Danske Bank A/S Eesti Filiaal kasuks menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja menetluse käik Danske Bank A/S Eesti Filiaal (edaspidi hageja) ning Toomas Luukas (edaspidi kostja) sõlmisid 15.06.2007. a kapitalirendilepingu nr * (edaspidi leping), mille kohaselt omandas hageja kostja huvides sõiduki * registreerimisnumbriga * (edaspidi vara) maksumusega 129 000 krooni (8244,60 eurot) ning poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt kohustus kostja maksma liisingueseme kasutamise eest tasu rendiperioodiga 60 kuud, s.o kuni 15.06.2012. a vastavalt lepingu lahutamatuks osaks olevale maksegraafikule. Samuti kohustus kostja tasuma lepingu puhul ka vara kindlustamiseks sõlmitud liiklus-ja kaskokindlustusmakseid. Kostja ei tasunud rendimakseid maksegraafikus kokkulepitud tähtajal ning hageja esitas kostjale üldtingimuste punkti 10.1 alusel 04.09.2009 ennetähtaegselt lepingu lõpetamise teatise ning palus tagastada viivitamatult lepingu objektiks olev vara. Leping on poolte vahel lõpetatud alates 04.09.2009. a. Lepingu ülesütlemisega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks kogu ulatuses. Kuna kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustusi ning hageja oli sunnitud peale lepingu lõpetamist vara realiseerima, tehes selleks täiendavaid kulutusi. Peale vara võõrandamist esitas hageja 24.05.2010. a kostjale lepingust tulenevate täitmata rahaliste kohustuste tasumise nõude kokku summas 3961,84 eurot (tasumata kindlustus 235,11 eurot, muud kulud 565,83 eurot, viivis 67,11 eurot, tasumata kuumaksed 572,73 eurot ning põhinõue 2521,06 eurot). Kostja rahalise kohustuse tasumise nõuet osundatud tähtajal ei tasunud ning hageja pöördus kostjalt lepingust tulenevate kohustuste sissenõudmiseks inkassofirma poole.

Danske Bank A/S Eesti Filiaal volitas 19.05.2010. a esindama kohtulikus menetluses kostja vastu OÜ-d Julianus Inkasso edasivolitamise õigusega. OÜ Julianus Inkasso andis edasivolituse OÜ-le Julianuse Õigusbüroo. Kostja ei ole Julianus Inkasso OÜ kohustuse tasumise nõudele reageerinud ning hageja on sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtusse. Poolte vahel sõlmitud lepingu põhitingimuste kohaselt on lepingujärgseks viiviseks seaduses sätestatud määr, s.o 0,022% päevas, mistõttu arvestab hageja viiviseid lepingujärgse viivisemääraga 0,22% päevas. Hageja poolt lepingu lõpetamise seisuga (04.09.2009) võlgneb kostja tasumata graafikujärgsetelt summadelt arvestatud viiviseid kokku summas 67,11 eurot. Peale lepingu lõpetamist on hageja arvestanud viiviseid alates hageja poolt esitatud täitmata rahalise kohustuse tasumise nõudel märgitud tasumise tähtajast 24.05.2010. a + 10 päeva, s.o 03.06.2010. a kuni hagiavalduse esitamiseni 30.03.2011. a 0,022% päevas, kokku summas 257,05 eurot. Hageja nõuab kostjalt viiviste tasumist lepingu lõpetamisest kuni hagi esitamiseni koos lepingu lõpetamiseks tasumata viivisega summas 324,16 eurot. 04.04.2011 esitas hageja Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 3894,73 euro ja viivise 324,16 euro nõudes. 14.04.2011. a määrusega võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 15 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Dokumendid on kostjale isiklikult allkirja vastu üle antud 03.06.2011. a. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväidet esitanud. 17.10.2011 määrati tsiviilasi kohtunik Ruth Sild menetlusse.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 04.04.2011. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 1-4/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kostja on hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu 03.06.2011. a kätte saanud. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja kapitalirendilepingust nr * tuleneva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt kogusummas 4218,89 eurot, millest tasumata kindlustus on 235,11

eurot, muud kulud 565,83 eurot, viivis 324,16 eurot, tasumata kuumaksed 572,73 eurot ning põhinõue 2521,06 eurot. Samuti palub hageja kostjalt viivise väljamõistmist alates kohtuotsuse tegemisest protsendina põhinõudest lepingujärgse viivisemääraga 0,022% päevas. Hageja on kohtule esitanud: 15.06.2007. a hageja ja kostja vahel sõlmitud kapitalirendilepingu nr * /tlk 5/; tarbija kapitalirendirendilepingu üldtingimused /tlk 6-10/; lisa kapitalirendilepingule nr * /tlk 11/ lepingu maksete tasumise graafiku /tlk 12/; kostjale 04.09.2009. a saadetud vara tagastamise nõude /tlk 13/; 15.04.2010. a A2-Autowelt OÜ arve nr * /tlk 14/;23.12.2009. a OÜ Reeborn arve vara tagastusteenuse ning transporditeenuse eest /tlk 15/; 24.05.2010. a kostjale saadetud võlgnevuse tasumise nõue /tlk 16/; Danske Bank A/S Eesti filiaali arve nr * /tlk 17/; menetluskulude nimekirja /tlk 23/ ning Julianus Inkasso OÜ 11.03.2011. a arve nr * /tlk 24/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud tõenditega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 361 kohaselt kohustub liisinguandja liisingulepinguga omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb kostjalt Toomas Luukas’elt hageja Danske Bank A/S Eesti Filiaal kasuks välja mõista võlgnevus kokku 4218,89 eurot, millest põhivõlgnevus on 3894,73 eurot ja viivis 324,16 eurot ning viivis alates kohtuotsuse tegemisest protsendina tasumata põhinõudelt (3894,73 eurot) lepingujärgse viivisemääraga 0,022% päevas. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta solidaarselt kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses taotlenud välja mõista kostjalt menetluskulu, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 543,24 eurot ning esindaja tasu summas 230,08 eurot (koos käibemaksuga). Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt tasus hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 543,24 eurot /tlk 23/. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

Hageja on palunud mõista kostjalt välja esindajale makstud tasu summas 230,08 eurot, mille tõendamiseks on kohtule esitatud Julianus Inkasso OÜ arve nr 1088899 Danske Bank A/S Eesti Filiaal’ile /tlk 24/. TsMS § 174 lg 6 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodud sättest tulenevalt, saab kohus menetluskuluna käibemaksu välja mõista vaid siis, kui avaldaja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole käeolevas tsiviilasjas kohtule kinnitanud, et ta ei saa tekkinud esindaja kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis ei ole põhjendatud õigusabikuludele lisanduva 20% käibemaksu väljamõistmine kostjalt. Arvelt, mille Julianus Inkasso OÜ on hagejale esitanud, nähtub, et teenuse osutaja on käibemaksukohustuslane. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja tasuna 191,73 eurot (summa ilma käibemaksuta). Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 543,24 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 191,73 eurot. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt (734,97 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.