2-11-54610/9 - Rahvusvaheline õigusabi - Muu rahvusvahelise õigusabi asi - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on üks kuu alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki kättetoimetamise puhul kaks kuud kättetoimetamisest. Asjaolud SPAUAB esitas 09.11.2011.a. Harju Maakohtule avalduse, milles palub tunnistada Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks Leedu Vabariigi Vilniuse ringkonnakohtu 29.06.2011.a. otsus tsiviilasjas nr. 2-1711-178/2011. Leedu Vabariigi Vilniuse ringkonnakohtu poolt 29.06.2011.a. asjas nr. 2-1711-178/2011 tehtud otsusega mõisteti JT’lt (isikukood: XXX, aadress: XXX) SPAUAB (registrikood: XXX aadress: XXX) kasuks välja võlgnevus summas 959 067,10 leedu litti (277 765,03 eurot), intress summas 5% sissenõutavalt summalt aastas alates 02.07.2010.a. kuni kohtuotsuse täieliku tasumiseni ja riigilõiv summas 13 591 leedu litti (3 936,23 eurot). Maakohtu põhjendused Harju Maakohus võttis oma 16.11.2011.a. kohtumäärusega käesoleva tsiviilasja menetlusse ning määruse resolutsiooni punkti 3 kohaselt kohustas puudutatud isikut esitama avalduse suhtes kirjalik seisukoht 20 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Tulenevalt EL Nõukogu määruse 44/2001/EÜ kohaselt toimub EL liikmesriikide vahel kohtuotsuste täidetavaks tunnistamine viivitamatult pärast seda, kui täidetavaks tunnistamist taotlenu isik on kohtule esitanud kõik määruses 44/2001/EÜ nimetatud dokumendid. Arvestades käesoleva tsiviilasja materjale, leiab kohus, et antud juhul tuleb tühistada Harju Maakohtu 16.11.2011.a. kohtumääruse resolutsiooni punkt 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 619 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut üksnes ulatuses, milles EL Nõukogu määruses 44/2001/EÜ kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ja määruses 2201/2003/EÜ, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta (ELT L 143, 30.04.2004, lk 15–39), määruses (EÜ) nr 1896/2006, määruses (EÜ) nr 861/2007, nõukogu määruses (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes ning muudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustes ei ole ette nähtud teisiti. EL Nõukogu määruse 44/2001/EÜ (edaspidi Brüsseli I määrus) artikli 38 lg 1 kohaselt liikmesriigis tehtud ning selles riigis täitmisele pööratavat otsust täidetakse teises liikmesriigis, kui see on mõne huvitatud isiku taotlusel seal täidetavaks kuulutatud. Brüsseli I määruse artikli 41 järgi kuulutatakse kohtuotsus täitmisele pööratavaks kohe pärast artiklis 53 nimetatud vorminõuete täitmist ilma artiklite 34 ja 35 kohase kontrollimiseta. Poolel, kelle vastu täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta mingeid esildisi. Sellest tulenevalt lahendab kohus asja kirjalikus menetluses lähtuvalt Brüsseli I määruse sätetest. Brüsseli I määruse artikkel 53 lg 1 sätestab, et kohtuotsuse tunnustamist või selle täitmist taotlev asjaosaline esitab kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele. Sellele lisaks tuleb esitada tunnistus, kasutades Brüsseli I määruse V lisas esitatud tüüpvormi (artikkel 53 lg 2). Liikmesriigi kohus on Brüsseli I määruse artiklis 54 sätestatud tunnistuse välja andnud 23.08.2011.a., mille kohaselt kuulub päritoluliikmesriigis kohtulahend täitmisele (JT suhtes).

Kohus leiab, et kuna on täidetud Brüsseli I määruse artiklis 53 sätestatud vorminõuded, kuulub Leedu Vabariigi Vilniuse Ringkonnakohtu esimese astme kohtu poolt 29.06.2011.a. asjas nr. 2-1711-178/2011 tehtud otsus Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamisele. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda, kuna avaldaja ei ole välja toonud mõjuvaid põhistusi, mis tingiksid TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamise. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Lähtudes TsMS § 172 lg 1 esimeses lauses sätestatust, tuleb menetluskulud kohtu hinnangul jätta praeguses asjas avaldaja kanda. Avaldaja ei ole toonud välja asjaolusid, mis annaksid aluse menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamiseks. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis (TsMS § 174 lg 3). Tulenevalt Brüsseli I määruse artiklist 42 lg 2 toimetatakse täitmismäärus poolele, kelle vastu täitmist taotletakse, koos kohtuotsusega, kui seda kõnealusele poolele pole juba kätte toimetatud. Kumbki pool võib täitmismääruse taotluse kohta tehtud otsuse edasi kaevata (määruse artikkel 43 lg 1). TsMS § 625 lg 3 tulenevalt kuulub käesolev kohtumäärus täitmisele pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või määruskaebuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Sama on sätestatud Brüsseli I määruse artikli 47 lg 3, millest tuleneb, et aja jooksul, mis on artikli 43 lg 5 kohaselt ette nähtud täitmismääruse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks, ning kuni kaebuse selgumiseni ei tohi võtta muid täitemeetmeid kui kaitsemeetmed selle poole vara suhtes, kelle suhtes täitmist taotletakse. Nimetatud sätte eesmärgiks on see, et enne ei saa täitmismenetlust võlgniku suhtes alustada, kui võlgnikul on olnud võimalus esitada oma seisukohad. Seda saab pool, kelle vastu täitmist taotletakse, teha tulenevalt Brüsseli I määruse artiklist 41 ja artiklist 43 täitmismääruse peale määruskaebust esitades (artikli 43 lg 2 kohaselt apellatsioonkaebus täitmismääruse peale).