Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 28.11.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-11-41500/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 28.11.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1221

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-11-41500

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Maimu Laumets

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2011.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva

Tsiviilasja number

2-11-41500

Tsiviilasi

Mxxxxx Vxxxx Jxxxxxxx Kxxxxxxx hagi Mxxxx Vxxxxxx, Hxxxxx Vxxxxxx, Vxxxxxx Pxxxxx ja Kxxxxxxx Txxxx vastu võla nõudes

Hagihind

399,01 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Mxxxxx Vxxxx Jxxxxxxx Kxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Hageja lepinguline esindaja: Maia Ploom (asukoht Turu 5-6, Tartu; e-post: [email protected]); Kostja I: Mxxxx Vxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx); Kostja II: Hxxxxx Vxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx); Kostja III: Vxxxxxx Pxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx); Kostja IV: Kxxxxxxx Txxxx(isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht kõigil xxxxxxxxxxxxxxxxx); Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostjad ei vastanud kohtule kirjalikult

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista solidaarselt MxxxxxVxxxxxxxx, Hxxxxx Vxxxxxxxx, VxxxxxxxPxxxxxxx ja Kxxxxxxx Txxxxxx Mxxxxx Vxxxx Jxxxxxxx Kxxxxxxx kasuks 1066 (üks tuhat kuuskümmend kuus) eurot 60 senti, millest moodustab põhivõlg 399,01 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 28.11.2011. a seisuga 667,59 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2.Välja mõista Mxxxx Vxxxxxxxx, Hxxxxx Vxxxxxxxx, Vxxxxxx Pxxxxxxx ja Kxxxxxxx Txxxxxx Mxxxxx Vxxxx Jxxxxxxx Kxxxxxxx kasuks menetluskulud summas 189 (ükssada kaheksakümmend üheksa) eurot 47 senti. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Mxxxxx Vxxxx Jxxxxxxx Kxxxxxx esitas 01.09.2011. a kohtule hagiavalduse Mxxxx Vxxxxxx, Hxxxxx Vxxxxxx, Vxxxxxx Pxxxxx ja Kxxxxxxx Txxxx vastu neilt solidaarselt üürilepingust tuleneva võla ja sissenõutavaks muutunud viivise, kokku summas 831,19 euro nõudes ja edaspidi viivise nõudes kuni nõude täitmiseni. Kohus saatis kostjatele menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjaid vastama hagile kirjalikult20 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Seejuures hoiatati kostjaid TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Menetlusdokumendid on kostjate elukohas 08.09.2011. a kätte toimetatud kostja Hxxxxx Vxxxxxxx, kes on teinud vastuvõtuteatistele järgmised märked: Vxxxxxx Pxxxx osas märkinud end elukaaslaseks, Mxxxx Vxxxxxx osas õeks ja Kxxxxxxx Txxxx osas, et tegu on õemehega. Kohus loeb TsMS § 313 lg 2 alusel kostjatele menetlusdokumendid kätteantuks. Ükski kostjatest ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostjad hagile kohtu poolt määratud tähtajaks ei vasta. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik, vastavalt TsMS § 407 lg 1, teha asjas tagaseljaotsus. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse põhjal sõlmisid hageja ja kostjad 01.04.2011. a üürilepingu, mille alusel andis hageja kostjate kasutusse korteri, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostjad rikkusid üürilepingut ja ei tasunud nõuetekohaselt üüri ega kõrvalkulusid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 näeb ette, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Pooled on üürilepingus kokku leppinud, et üürnikud tasuvad üürileandjale üüri ja lisaks haldusteenuste (vesi- ja kanalisatsioon, küte, hooldustasu, remondifond, prügivedu, jooksev remont jms) eest vastavalt teenuseid osutava firma poolt esitatud arvetele. Kostjad on lepingut rikkunud ja ei ole täitnud üürilepingust tulenevaid maksekohustusi nõuetekohaselt. Pooled on lepingus kokku leppinud, et üürnikud vastutavad üürileandja ees rahaliste kohustuste täitmise eest solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud) võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või mõnelt neist. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 näevad ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepingus kokku leppinud viivise määras 1% päevas tähtaegselt tasumata summalt maksmisega viivitatud päeva eest. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodil 01.10.2011-28.11.2011 viiviste suuruseks 235,41 eurot (põhivõlg 399,01 eurot x 1 % x 59 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. TsMS § 165 lg 3 järgi, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus tegi otsuse solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, seega tuleb jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjatelt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 89,47 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning see tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjatelt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 100 eurot. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja