Tsiviilasi nr.2-11-41372
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 25.11.2011 Tallinn Tsiviilasja number
2-11-41372
Tsiviilasi
I OÜ hagi SKAS vastu kindlustushüvitise saamiseks
Tsiviilasja hind
940 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja I OÜ, registrikood XXX, asukoht XXX
esindajad
Hageja seaduslik esindaja Rain Kostja SKAS, registrikood XXX asukoht XXX Kostja esindaja Kristiina Rea
Kohtuistungi toimumise aeg 2.11.2011
Jätta I OÜ hagi SKAS vastu kindlustushüvitise saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Välja mõista I OÜ SKAS kasuks kostja tasutud riigilõiv summas 127,82 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK, HAGIAVALDUSE ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE I OÜ (hageja) esitas kindlustuse vaidluskomisjonile 05.07.2011 kaebuse, milles vaidlustas SKAS (kostja) otsuse sõiduki kahjujuhtumi eelse väärtuse kohta. Komisjon rahulda hageja kaebuse ning mõistis kostjalt välja täiendava kahjuhüvitise 940 eurot. Kostja esitas 02.09.2011 kohtule avalduse, milles palus komisjonile esitatud kaebus hagimenetluses uuesti läbi vaadata. Hagiavalduse kohaselt toimus 22.04.2011 Tallinnas Narva mnt ja Pronksi tn ristmikul liiklusõnnetus, milles osales Volkswagen Polo, registrimärgiga XXX ning hagejale kuulunud Volkswagen Golf, registrimärgiga XXX. Liiklusõnnetuse põhjustamises oli süüdi VW Polo juht. Hagejale kuulunud sõiduk hävis liiklusõnnetuse käigus ning kostja hindas sõiduki väärtuseks 4700 eurot. Hageja leiab, et sõiduki väärtus ei vasta tegelikkusele, sest see ei võimalda taastada kindlustusjuhtumi eelset olukorda. Hageja sõidukiga sarnast sõidukit on võimalik soetada üksnes eraisikutest, internetis avaldatud hinnapäringud ei sisalda seetõttu käibemaksu. Sarnaste sõidukite keskmine hind on 5179 eurot. Hageja nõustub, et pakkumishinnad on 5-10% kõrgemad tegelikust hinnast. Hageja leiab, et arvestades sõiduki baasvarustusest tulenevat lisaväärtust on sõiduki väärtuseks 5640 eurot ilma käibemaksuta. Hageja palub kostjalt välja mõista vähemmakstud kindlustushüvitis 940 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja nõustub, et sõiduki maksumuseks oli enne liiklusõnnetust 5640 eurot koos käibemaksuga, kuid kostja hüvitas hagejale sõiduki väärtuse ilma käibemaksuta. Kostja ei nõustus komisjoni seisukohaga, et hüvitamisele kuulub ka käibemaksu osa. Kannatanule tekkinud kahju hulka ei saa arvestada käibemaksuosa, sest KMS § 29 lg 3 p 1 võib kahjustatud isik sisendkäibemaksuna maha arvata teiselt registreeritud maksukohuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluva käibemaksu. Kostjal on õigus käibemaksu osa hüvitises maha arvata kas VÕS § 127 lg 5 või § 139 lg 2 alusel, kui hageja ei ole esitanud käibemaksudeklaratsiooni, mida oleks pidanud tegema.
Kohus arutas asja lihtmenetluses. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, kui suur oli sõiduki liiklusõnnetuse eelne väärtus. Pooled nõustuvad sellega, et sõiduki väärtus oli 5640 eurot koos käibemaksuga, kuid pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus hüvitada hagejale sõiduki väärtus koos või ilma käibemaksuta. Seega on asja lahendamiseks vaja tõlgendada seadust ja välja selgitada, kas hageja on õigusliku positsiooni tõttu saaks sisendkäibemaksu soetatud kaubalt maha arvata käibemaksuseaduse (KMS) § 29 mõttes. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on juriidiline isik ja käibemaksukohuslane. Seega laieneb hagejale KMS § 29 lg 3 p1 sätestatud õigus arvata sisendkäibemaks maha arvata ja esitada nõue käibemaksu tagasisaamiseks riigi vastu. VÕS § 127 lg 1 sätestab kahju hüvitamise üldise põhimõtte. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul ei tähenda kahju hüvitamise eelse olukorra taastamine seda, et hageja saaks endale soetada täpselt samasuguse liigitunnustega asja so 2002 a väljalaskega VW Golf Highline vaid samasuguse väärtusega sõiduki. Kohus asub seisukohale, et õiguslikult ei ole põhjendatud panna risk käibemaksu tagasisaamiseks kostjale. Samasugusele seisukohale on oma lahendites
asunud ka riigikohus (RKTk otsused 3-2-1-1-07 p 32-33 ja 3-2-1-124-08 p 19). Kohtule esitatud rahandusministeeriumi ja ELKF arvamusest nähtub, et kohane KMS tõlgendus oleks selline, et käibemaksukohuslasest kannatanu puhul ei ole aktsepteeritav olukord, kus isik saaks käibemaksu tagasi nõuda riigilt ning samas kindlustusandja hüvitaks talle käibemaksuga maksustatud kulutused koos käibemaksuga. Rahandusministeeriumi ja ELKF arvamus seaduse tõlgendamiseks ei ole iseenesest kohtule siduv, kuid kohus nõustub eelnimetatud institutsioonide seisukohtadega. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Lihtmenetluses arutatud asjas saab kohus menetluskulud lõpplahendis välja mõista TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel. Hageja kanda tuleb jätta kostja tasutud riigilõiv summas 127,82 eurot. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.