2-11-14045/4 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-11-14045 AS-ile SEB Pank enam tasutud osas kohtutäituri tasu 11.46 eurot arvelduskontole AS-is SEB pank. Menetluskulude jaotus Välja mõista SMS’elt menetluskuludena 564.93 eurot, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 543.24 eurot, kohtutäituri tasu 15.30 eurot ja väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise kulu 6.39 eurot, AS-i SEB Pank kasuks. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 28 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused AS SEB Pank (hageja) esitas 28.03.2011 Harju Maakohtule hagi SMS’e (kostja) vastu võlgnevuse 5 721.67 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 18.04.2006 laenulepingu (leping 1), mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu summas 75 000 krooni fikseeritud intressimääraga 16 % aastas, lõpliku tagastamistähtajaga 10.04.2010. Kuna kostja ei täitnud lepingus 1 kokkulepitud laenu tagastamise ja intresside ning viivise tasumise kohustust nõuetekohaselt, saatis hageja 08.04.2009 kostjale teate lepingu 1 erakorralise ülesütlemise kohta, nõudes kogu laenu ja võla tasumist hiljemalt 27.04.2009. Nimetatud tähtajaks võlgnevust ei tasutud ning hageja lõpetas 28.04.2009 erakorraliselt lepingu 1. 14.02.2011 e-kirjaga ja 15.03.2011 kirjaga andis hageja kostjale täiendava tähtaja lepingust 1 tuleneva võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 25.03.2011. Kostja võlgnevust ei tasunud. 28.03.2011 seisuga on kostjal lepingust 1 tulenev võlgnevus hageja ees kokku 2 775.65 eurot, millest 1 951.64 eurot moodustab põhiosa võlgnevus, 121.01 eurot intressivõlgnevus, 617.60 eurot viivise võlgnevus ning 85.40 eurot teenustasu. Võlgnevusele lisandub viivis 16 % aastas iga põhiosa tasumisega viivitatud päeva eest.

2-11-14045 07.03.2007 sõlmisid hageja ja kostja püsimaksega krediitkardi lepingu (leping 2), millega hageja väljastas kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 25 000 krooni. 03.05.2007 on pooled kokku leppinud pangakaardi limiitide muutmise, mille kohaselt uus limiit oli 45 000 krooni. Hageja blokeeris kaardi 01.03.2008, sest kostjal oli tekkinud võlgnevus. 07.04.2009 saatis hageja kostjale lepingu 2 erakorralise ülesütlemise teate, milles palus võlgnevuse likvideerida hiljemalt 23.04.2009 ning teavitas, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb lepingu üles alates 24.04.2009. Kuna võlgnevust ei likvideeritud, ütles hageja lepingu 2 üles.14.02.2011 e-kirjaga ja 15.03.2011 kirjaga andis hageja kostjale täiendava tähtaja lepingust 2 tuleneva võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 25.03.2011. Kostja võlgnevust ei tasunud. 28.03.2011 seisuga on kostjal lepingust 2 tulenev võlgnevus hageja ees kokku 2 946.02 eurot, millest põhiosa on 1 833.47 eurot, intress 272.18 eurot, viivis 758.53 eurot ja teenustasu 81.84 eurot. Võlgnevusele lisandub viivis 20 % aastas iga põhiosa tasumisega viivitatud päeva eest. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele ei vasta kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt poolte vahel 18.04.2006 sõlmitud lepingust 1 ja 07.03.2007 sõlmitud lepingust 2. Kuna kostja jättis lepingutest tulenevad kohustused täitmata, ütles hageja lepingud erakorraliselt üles. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1, § 396 lg 1, § 397 ja TsMS § 367 alusel. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagimaterjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 543.24 eurot, kohtutäituri tasu 15.30 eurot ja väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise kulu 6.39 eurot, mille kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt välja. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Hageja on tasunud 02.06.2011 (maksekorraldus nr 9593) arvelduskontolt AS-is SEB Pank Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumber 3100057358, ette kohtutäituri vahendusel menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu 26.76 eurot. Kuna kohtutäitur on otsustanud välja mõista menetlusdokumentide kättetoimetamiseks taotluse esitanult kättetoimetamise tasu 15.30 eurot (s.h käibemaks 2.55 eurot), kuulub kohtutäituri tasu enam tasutud osas, s.o 11.46 eurot, hagejale tagastamisele. Tagastatav summa tuleb kanda hageja arvelduskontole AS-is SEB Pank.