2-11-35554/4 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

5.Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25.56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-11-35554, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud KÜXXX(hageja) esitas 28.07.2011 Harju Maakohtule hagi NB’i (kostja) vastu võlgnevuse 1 621.77 euro nõudes. 10.11.2011 esitasid pooled kohtule kompromisskokkuleppe, mille paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Kompromisskokkuleppe kohaselt on kostja hagis esitatud võlast tasunud 1 050 eurot ning võtnud õigeks võlgnevuse suuruses 267.60 eurot. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Hageja palub tagastada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 1 alusel enammakstud riigilõivu 319.55 eurot (arvestades nõude suuruseks 267.60 eurot) ning pool nõudelt 267.60 eurot tasumisele kuuluvast riigilõivust summas 31.95 eurot. Koos kompromisskokkuleppega on kostja esitanud võlgnevuse 267.60 eurot tasumist tõendava maksekorralduse. Kohtu põhjendused TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt TsMS § 430 lg 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. TsMS § 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

2-11-35554 TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus riigilõivu (s.o enammakstud 319.55 eurot ja pool tasumisele kuulunud ja tasutud 31.95 eurot) tagastamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Lähtudes TsMS § 150 lg 1 p 1, tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg 4 tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kohtu poole pöördumisel tasunud riigilõivu 383.46 eurot. Tulenevalt TsMS § 133 lg 1 arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet (TsMS § 133 lg 2). TsMS § 139 lg 3 sätestab, et riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks 1 621.77 eurot, millelt tuleb tasuda riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt riigilõivu 383.46 eurot. Seega ei ole hageja tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem. OÜ V on tasunud hageja eest 28.07.2011 (maksekorraldus nr 269) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumber 2900072123, riigilõivu 383.46 eurot. Seega kuulub juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 1 tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 191.73 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda OÜ V (hageja poolt ilmselt ekslikult märgitud hageja) arvelduskontole nr XXXXXXXXXX AS-is SEB Pank. Tulenevalt TsMS § 168 lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad kostja kanda.