Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Asjaolud ja menetluse käik 22.01.2010.a esitas hageja kostja vastu hagi võlgnevuse nõudes. 07.07.2011 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis esitatud hagiavalduse menetlusse. Kohus edastas hagi koos kostja kirjaliku vastuse nõudega kostjale hagis märgitud aadressil. 28.09.2011 tegi kohus kohtumääruse, millega kohustas hagejat esitama kohtule andmed, et kohus saaks kostjale menetlusdokumendid kätte toimetada. 13.10.2011 teatas Lääne Prefektuur kohtule, et kostja on 4 aastat tagasi asunud elama * ja tema täpsem aadress on teadmata. 17.10.2011 määrati tsiviilasi kohtunik Ruth Sild menetlusse. 01.11.2011 kohustas kohus hagejat esitama kostja täpsustatud aadress *.

Kohtu seisukoht TsMS § 423 lg 1 p 8 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. Hageja ei ole kohtule kohtu määratud ajaks ega ka käesolevaks ajaks esitanud andmeid mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohus on teinud mõistlikud jõupingutused hagimaterjalide edastamiseks kostjale, kuid dokumente ei ole õnnestunud kostjale kätte toimetada. Hageja on kohtule kinnitanud, et tal puuduvad muud võimalused kostja elukoha väljaselgitamiseks. Hageja on palunud jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel, kuna kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel. Kohus on teinud päringu rahvastikuregistrisse, kust saadud vastuse kohasel on kostja elukohaks *. Seega on kohus pädev asja lahendama. Hageja ei ole ise esitanud kohtule andmeid, mis võimaldaks kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. TsMS § 425 lg 1 järgi kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. TsMS §426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 427 sätestab, et maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi jäeti läbi vaatamata käesoleva seadustiku § 423 lõike 1 punktides 2, 7–10 ja 12 nimetatud alustel. Hageja on esitanud taotluse riigilõivu tagastamiseks summas 89,47 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tagastab kohus hagejale riigilõivu, võttes maha asja läbivaatamise kulud.

TsMS § 150 lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. TsMS § 143 p 4 1 järgi on asja läbivaatamise kulud menetlusdokumentide väljastamise kulud. Käesolevas tsiviilasjas on kostjale väljastatud tähitud kirjaga hagimaterjalid * 07.07.2011 maksumusega 1,54 eurot, mis tuleb maha arvata hagejale tagastamisele kuluvast riigilõivust. Hageja on tasunud riigilõivu summas 89,47 eurot Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011, viitenumber 2900072369. Hagejale tuleb tagastada 87,93 eurot. TsMS § 173 lg 1 ja 2 sätestavad, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 2 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.