Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

ning mitte lõhkunud korteris olevaid esemeid, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Kostja võlgneb hagejale: 432,95 eurot üüri, 322,43 eurot tasumata kommunaalkulude eest, 11,70 eurot elektrikulu, 1 612,23 eurot kahju, 30,43 eurot viivist. Nimetatud summadele lisandub KÜ XXX arve märtsi kuu eest summas 120,29 eurot, KÜ on hagejale esitanud ka kreeditarve summas -23,89 eurot (t lk 126-128). 05.04.2011 esitas EEAS hagejale arve elektrienergia eest 2,16 eurot (t lk 129-130). Seega kohustub kostja tasuma märtsikuu kommunaalteenuste ja elektri eest 98,56 eurot. Kokku on hageja nõue kostja vastu 2 477,87 eurot. Hageja tasaarvestab selle kostja poolt tasutud tagatisrahaga 127,82 eurot (2 000 krooni). Seega pärast tasaarvestust on hageja nõudeks 2 350,05 eurot. Ebaõige on kostja väide, et KÜ kommunaalkulude arved ja 09.01.2011 arve on tasutud. Kostja väitel tulenes „võlgnevus“ ebakorrektsetest esitatud arvetest. KÜ ei ole ebakorrektseid arveid esitanud, KÜ XXX esindaja on kostjale e-kirjas (t lk 106-108) selgitanud arve koostamise aluseid ning palunud edastada arvestite näidud. Kostja arvestite näite ei esitanud ja leidis alati vabanduse miks hageja või KÜ esindajaga selgituste saamiseks mitte kohtuda (t lk 109-110). Kostja ei ole tõendanud, et arved oleksid ebakorrektsed. Alusetud on kostja väited, et hageja ei soostunud kostjale edastama tasumiseks 2011. a. veebruari ja märtsi arveid ja kostjal puudus võimalus tasuda KÜ ja EEAS arved õigeaegselt. Kostjal oli ligipääs arvetele olemas ning küsimise korral oleks hageja need kostjale ka edastanud. Üürilepingu sõlmimisel leppisid pooled suuliselt kokku. Et kostja hakkab korteris kasutama AS S teenuseid ning kohustub nende eest tasuma vastavalt AS S arvetele. Kuni 2010. oktoobrini tasus kostja arveid, tasumata on oktoobrikuu arve. Hageja leiab, et kostja on oma varasema käitumise ja suulise kokkuleppega aktsepteerinud korteris tarbitud AS S teenuse eest tasumise kohustust, sõltumata sellest, kes on arvel märgitud isikuks. Kostja oli teadlik, et lepingu AS S on sõlminud kolmas isik ( MR) ning nõustus MR nimele esitatud arveid tasuma. AS S arve summas 30,23 eurot tasus hageja. Esialgu tasus hageja ekslikult summa oma alaealise tütre MR kontolt, oma eksimusest aru saades kandis hageja oma kontolt tütrele raha tagasi (t lk 45, 67). Seega on arve tasumise tõttu kahju tekkinud hagejale. Oma 25.02.2011 kirjas ütleb ka kostja, et AS S teenuste osas on kostja tasunud. Väited, et kostja ei tasunud üüri kuna ta ei saanud üüripinda kasutada, on hagejale arusaamatud. Kostja teavitas hagejat, et ta ei soovi korterit enam kasutada ning palus hagejal üüripind üle vaadata. Kostja ei ole ka hiljem avaldanud soovi korteri kasutamiseks kuni üürilepingu lõppemiseni. Hageja ei rikkunud lukkude vahetamisega enda lepingulisi kohustusi, kostja loobus vabatahtlikult üüripinna kasutamisest. Kuni üürilepingu lõppemiseni 11.03.2011 kohustus kostja tasuma hagejale üüri. Kuna kostja hagejale tähtaegselt üüri ei tasunud, tekkis hagejal õigus nõuda ka viivist. Väär on kostja väide, nagu oleks ta esemete hüvitamisega nõus olnud. Kostja on korduvalt selles osas vaielnud, vaidlustanud on ta ka käesoleva hageja hinnakalkulatsiooni ja esemete seisukorra. Nii vaip kui ka kirjutuslaud ja tool olid korteri üürnikule andmise hetkel väga hea seisus. Väited vaiba, laua ja tooli halva seisukorra kohta korteri saamise hetkel on tõendamata. Lähtuvalt Riigikohtu seisukohast tsiviilasjas nr 3-2-1121-08 tuleb kahju hüvitamisel lähtuda väärtusest, mis on vajalik pärast asja hävimist või kaotsiminekut uue samaväärse asja soetamiseks. Arusaamatud on kostja viited elutoa kirjutuslauale ja diivanile ning tugitoolidele, selles osas ei ole hageja kostjale nõuet esitanud. Kostja on ekslikult arvanud, et hageja soovib asenduseks kirsipuust tooli, seda hageja ei soovi. Voodipõhja ei saa kostja ise asendada, tegemist on eritootega. Kostja on segi ajanud elutoa ja lastetoa kardinad. Lastetoa kardinad olid eritellimus ja hagile lisatud hinnapakkumine ongi nende kohta. Samaväärsete kardinate valmistamise maksumus on hageja arvates piisavalt tõendatud. Hageja väited parketi rikkumise kohta ei ole paljasõnalised – kahjustused nähtuvad lisatud fotodelt (t lk 117-121). Kostjal oli võimalus ise konksud laest eemaldada ja taastada esialgne olukord enne korterist väljakolimist, kuid kostja seda ei teinud. Täiendavat tähtaega pärast korteri üleandmist hageja kostjale selleks andma ei pidanud. Rahumeelse suhtlemise võimatuse tõttu ei ole olnud võimalik kostjapoolne lae parandamine pärast väljakolimist. Hageja esitatud remonttööde hinnapakkumine on kooskõlas turuhinnaga, seega põhjendatud. Põhjendatud on ka kulud koristusteenusele. Vastupidiselt kostja väidetele ei olnud korter koristatud, see oli räpane ja tolmune (t lk 122-124). Hageja tellis koristuse, sest oma 11.02.2011 kirjas oli kostja juba kirjutanud, et korter on koristatud ning ülevaatamiseks valmis. Kulu ei ole ebamõistlikult suur arvestades, et kostjal oli võimalik korter enne väljakolimist ära koristada. Oma külaskäikudel ei saanud hageja ülevaadet korteri olukorrast, sest külastused olid lühiajalised, viimasel korral toimus

korteris remont ja hageja pidas korteri räpasust remondiga seonduvaks. Kostja väited hageja soovi kohta kostja arvel rikastuda, paisutada menetluskulusid ja kahjunõuet on alusetud. Samuti on väär kostja väide, et ta on olnud hagejaga pidevalt kontaktis ja otsinud positiivset lahendust. Pärast väljakolimist ei nõustunud kostja hagejaga suhtlema ja ignoreeris telefonikõnesid. Kohtuistungil jäi hageja oma seisukohtade juurde.

nad on esitatud vastuse lisas 8 (t lk 88). Kostja eeldab, et kui kardinad olid kõrge hinnaga eritellimus, oleks need pidanud ka üürilepingus fikseeritud olema koos vähemväärtuslike asjadega nagu kohviaparaat vms. Kohvikeetja väärtusega 500 krooni on lepingus, aga kallid kardinad mitte. Hageja selline käitumine on ebaloogiline ja küsitavusi tekitav. Hageja tunnistas puhtsüdamlikult ruloo lõhkumise, kuigi seda lepingus kirjas ei olnud. Parketi rikkumise osas vaidleb kostja nõudele vastu. Väited parketi rikkumise osas on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja kasutas antud ruumi õpingutoana ning talle jääb arusaamatuks, kuidas või mis viisil on väidetav rikkumine aset leidnud. Hageja oma seisukohti ei põhjendanud ega esitanud tõendeid, mis tõendaks et kostja on kuidagiviisi parketi rikkunud. Tõendamata on kausaalsus. Kostja viitas, et saab laest konksude eemaldamisega ise hakkama (kostja pool-vend on ehitaja) ning soovis puudused kõrvaldada, aga üüripinnale oli ligipääs tõkestatud, hageja konksude eemaldamisega kostja enda poolt ei nõustunud. Hageja soov tellida tööd erafirmalt on soov survestada kostjat ja nõuda rohkem raha. Hinnapakkumine ei tõenda muud, kui seda et GTOÜ tegeleb remonttöödega. Kostja elukaaslane koristas korteri ära enne väljakolimist. Kostja isiklikult tõmbas põrandad tolmuimejaga üle. Räpasust põhjendanud või tõendanud hageja ei ole. Kostja lisab oma vastusele argipäevapildid, mille põhjal kohus saab hinnata kostja väidetavalt räpast elustiili (t lk 84-89). Hageja tellis koristuse ilma koristuseks või vastuväideteks täiendava tähtaja andmist. Selle asemel valis hageja kõige kallima tee ning korter koristati erafirma poolt. Antud hetkel oli üürileping kehtiv ning koristusteenus ennatlik ja põhjendamatu. Hageja käitumine ei ole heausklik ega tavapärane. C OÜ hinnapakkumine ei tõenda muud kui seda, et C OÜ tegeleb koristamistöödega. Kostja ega hageja üürilepingut õiguspäraselt ülesöelnud ega lõpetanud ei ole, mistõttu ei saa rääkida ka üüripinna üleandmisest ja selle seisukorra korrastamisest vms. Ennetähtaegselt sai lepingu lõpetada kirjalikul kokkuleppel, mida ei ole. Kostja teavitas, et kolib ära, ta ei öelnud lepingut üles. Üürileping on kehtiv ja seda kuni 11.03.2011, seda kinnitab ka hageja hagiavalduses. Hageja külastas üüripinda mitmel korral ja ükski kord ei olnud pretensioone esitatud. Kui üürnik oli räpane, oleks see pidanud ilmnema külaskäikudel ja üürileandjal oleks olnud võimalus leping üüripinna korratuse tõttu üles öelda. Ebaõige on hageja väide, et kostja on keeldunud kohtuvälisest lahendusest. Hageja ise kinnitas, et kui kostja täies ulatuses nõuet ei aktsepteeri, esitab ta kohtule hagiavalduse (t lk 24-26). Hageja välistas sellega igasuguste vastuväidete või argumentide esitamise. Poolte kirjavahetus tõendab, et hagejapoolsed läbirääkimised piirdusid sama nõude korduva esitamisega. Kostja on oma e-kirjas ja tekstisõnumis (t lk 22-23, 82) pidevalt otsinud kohtuvälist kokkulepet, puhtsüdamlikult tunnistanud asjade rikkumist ja rikutud esemete hüvitamise kohustust. Hageja on olnud pahausklik, jättes esitamata tasumiseks arved, paisutades võlgnevuse suurust ja selle kaudu ka riigilõivu. Hageja sooviv rikastuda kostja arvel, sellele viitab asjaolu, et kuigi kostja oli valmis suures osas kahjud hüvitama, ei nõustunud hageja sellega ning tellis teenused äriühingutelt. Lepingu punkt 2.1 kohaselt pidi üürnik tasuma iga kuu 11. kuupäevaks üürileandjale üüripinna kasutamise eest üüri. Kuna üüripinda ei olnud võimalik kasutada pärast lukkude vahetamist 11.02.2011, ei tasunud kostja üüripinna kasutamise eest üüri. Põhjendamatuks peab kostja ka hageja võimalikke kulutusi õigusabile. Kohtuistungil avaldas kostja et tunnistab üürinõuet veebruarikuu eest, kommunaalkuludele veebruarikuu elektriarvele ja S i arvele vastu ei vaidle

3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi osaline rahuldamine. 3.3 Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatav seadus Pooled ei vaidle, et üürileping kehtis kuni tähtaja möödumiseni 11.03.2011. Vaidlus puudub lepingu sisu ja kohustuste mahu osas. Samuti ei vaidle pooled asjaoludes esitatud kuupäevade ning voodipõhja, tooli, kirjutuslaua, ruloo, klaasiga laua, vaiba kahjustamise üle. Kostja tunnistab ka üürinõuet veebruarikuu eest, kommunaalkulude nõuet, veebruarikuu elektriarvet ja S i arvet. Kohus loeb need ja seonduvad asjaolud TsMS § 230 lg-te 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Poolte sisuline vaidlus seisneb selles, kas kostjal on kohustus tasuda üüri pärast korteri vabastamist (ja viivist) ning millises ulatuses on kostjal kohustus hüvitada tekkinud kahju. Kostja leiab, et kuigi leping kehtis kuni 11.03.2011, oli tal kohustus tasuda üüri üksnes aja eest, mil tal oli reaalne võimalus korterit kasutada. Pärast korteri hagejale üleandmist ta üüri tasuma ei pidanud. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kohtu arvates ei tule § 271 tõlgendada rangelt grammatiliselt. Võlaõigusseaduse üldpõhimõte on, et tasulise kestvuslepingu puhul tuleb tasu maksta kogu lepingu kehtivusaja ees, leping on VÕS § 8 lg 2 järgi täitmiseks kohustuslik. VÕS § 334 sätestab, et pärast lepingu lõppemist on võimalik üürnikult nõuda asja tagastamist, see säte aga ei välista, et kokkuleppel tagastab üürnik asja enne lepingu lõppemist. Seda ei välista ka pooltevaheline leping. Sellisel juhul peab üürnik ka arvestama, et üüri tuleb tasuda kuni lepingu lõppemiseni (VÕS § 296 lg 3). Tegemist ei ole üürileandjapoolse kohustuse rikkumisega (asja kasutamise mittevõimaldamine), mis õigustaks üürnikupoolset kohustuse täitmisest keeldumist VÕS § 110 ja § 111 järgi, vaid tegemist on poolte kokkuleppega, s.t. kostja loobus vabatahtlikult võimalusest asja lepingu lõppemiseni kasutada. Tähtsust ei oma siinjuures ka lukkude vahetus hageja poolt peale kostja lahkumist. Kohtu arvates ei ole sellises olukorras kostjal alust keelduda üüri tasumisest. Sellega seonduvalt ei ole asjakohane ka kostja väide viivise mittetasumise kohta. Viivise tasumise kohustus tuleb lepingu punktist 2.4 ja VÕS § 113 lg-st 1 ning § 8 lg-st 2. TsMS § 367 võimaldab nõuda ka nõude esitamise hetkeks veel sissenõutavaks muutumata viivist. Voodipõhja, tooli, kirjutuslaua, ruloo, klaasiga laua ja vaiba lõhkumise ja hüvitamise vajaduse üle vaidlus puudub. Voodipõhja mittevastavust hageja asendusesemele ei ole kostja tõendanud ega põhistanud. Kostja on vaidlustanud vajaduse hüvitada kahju kardinate, remondi , rikutud parketi ja koristusteenuse eest. Kardinate osas märgib kohus järgmist. kohtu arvates ei ole hageja tõendanud, et koos korteriga anti kostja kasutusse ka vaidlusalused kardinad. Üürilepingus nimetatud kardinaid fikseeritud ei olnud. Hageja esitatud fotoülesvõte tõendab, et korteris on varasemalt kardinad olnud, kuid ei tõenda kardinate olemasolu korteri üleandmishetkel. Kuivõrd tõendamata on kardinate asumine korteris, on tõendamata ka nende kadumisega tekitatud kahju. Kostja ei ole vaidlustanud, et parketil on kulumiskahjustus, kuid leiab, et tema seda põhjustanud ei ole. Samas ei ole kostja ka väitnud, et kahjustus oleks olemas olnud korteri temale üleandmise hetkel 2008. a. Kohtu arvates on eluliselt usutav, et kui kahjustus tekkis korteri kostjapoolse kasutamise ajal ning samaaegselt ei ole korterit teised isikud kasutanud, on kahjustuse põhjustanud kostja. Hagejalt ei saa eeldada kahjustuse tekitamise igakülgsete asjaolude (täpse kuupäeva ja viisi) tõendamist. Kui kahjustus on tekkinud kostja ainukasutuse vältel, tuleb eeldada kausaalsust kahjustuse tekkimise ja tema kasutuse vahel. Võimalikke alternatiivseid kausaalahelaid kostja oma vastuväidetes pakkunud ei ole. Remondi teostamise vajadusele kostja vastu vaielnud sisuliselt ei ole. Kostja vastuväide on, et remondi oleks võinud kostja teostada oma venna abiga ise, remonttöö tellimiseks puudus vajadus. Kohus nõustub, et iseenesest ei ole vajalik remonttöid alati tellida spetsialiseerunud ettevõtjalt. Samas tuleb tööde tulemusena taastada endine olukord, s.t. tööd peavad vastama teatud kvaliteedile. Kostja ei ole tõendanud, et tema ning tema venna töö tulemus oleks kvaliteedi poolest vastav varem kehtinud olukorrale ning võrreldav AS GTtööga. Kuivõrd hagejal puudus kindlus kostja enda poolt teostatavate tööde kvaliteedis, oli tal kohtu arvates õigus tellida remonttööd spetsialiseerunud ettevõtjalt. Kohtu arvates ei ole kostjal kohustust hüvitada hagejale koristusteenuse maksumus. VÕS § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske

hooletuse tõttu. Kohtu arvates ei saanud kostja ette näha, et tema asja korrastamise kohustuse rikkumise tulemusel tellib hageja koristusteenuse. Kostja väidete kohaselt koristas ta korteri enne üleandmist. Kohtu arvates kinnitavad seda väidet ka hageja fotoülesvõtted korterist. Korter oli koristatud, kuid üksikutes kohtades leidus mustust (mööbli sahtlid jms.). Sedavõrd väikese korrastamiskohustuse rikkumise tagajärjena ei ole aga ettenähtav kogu korterit hõlmava koristusteenuse tellimine. Kohus nõustub kostjaga, et selline teguviis ei ole tavapärane. Tuvastatud on kostja kohustus hüvitada hagejale voodipõhja, tooli, kirjutuslaua, ruloo, klaasiga laua, vaiba, remondi ja parketi eest. VÕS § 127 lg 1 kohaselt tuleb kostjal hüvitada kahju, mis vastab korteri üleandmise hetkel samaväärsete asjade hankimise kulule, õige on hageja viide Riigikohtu lahendile nr. 3-2-1-121-08. Seega tuleb arvesse võtta asjade loomulikku kulumist kasutusperioodi jooksul. Hageja on võtnud kahju summa arvestamise aluseks kehtivad sarnaste esemete hinnad, võttes väidetavalt arvesse asjade kulumist. Täpset arvestusmetoodikat hageja esitanud ei ole. Kohus nõustub kostjaga, et kahjusumma on asjaolusid arvestades liiga suur. Hageja enda tõenditest nähtub, et asjad on olnud kasutuses vähemalt alates aastast 1998. On üldtuntud asjaolu, et käibemööbli väärtus langeb ajas kiirelt ning kasutatud asjade väärtus võrreldes uutega on tunduvalt väiksem. Hageja metoodika asjade väärtuse hindamisel on ebaühtlane – kohati on väärtust võrreldes uue esemega vähendatud 50% või enam, kohati (vaiba puhul) vähem. Kohus peab enamikke hageja hinnatud väärtusi eluliselt usutavateks, pikaajaliselt kasutatud vaiba väärtust hindab kohus 190 euro asemel 100 eurole. Ruloo väärtust ilma kardinateta hindab kohus 50 eurole. Hageja on esitanud nõude 2 477, 87 euro suuruses summas. Kohus on nimetatud nõuet vähendanud, koristuskulude, vaiba väärtuse (190-90) ja ruloo väärtuse (150-100) osas kokku 382 euro võrra. Seega saab hageja nõue olla 2095,87 eurot. Võttes arvesse tagatisraha 127,82 eurot (2 000 krooni), mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1968,87 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1968,87 eurot ning viivise 0,2% tasumata üürisummalt (432,95 eurot) päevas alates 26.03.2011 kuni üürisumma täieliku tasumiseni. Lähtuvalt TsMS § 163 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hagi osalise rahuldamise tõttu poolte enda kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.