2-11-53252
Kohus
Tartu Maakohus, Võru kohtumaja
Kohtunikuabi
Hele Olli
Määruse tegemise aeg ja koht
11.11.2011, Võru
Tsiviilasja number Tsiviilasi, avaldaja nõue
2-11-53252 A. K. taotlus riigi õigusabi seoses pöördumisega kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
Menetlustoiming Riigi õigusabi taotleja
Riigi õigusabi A. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Keelduda A. K. ́le riigi õigusabi andmisest.
aadress
Kohtumäärus saata avaldajale. Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
Avalduse sisu ja selle põhjendused A. K. esitas 02.11.2011 Tartu Maakohtu Võru kohtumajja taotluse, milles taotleb riigi õigusabi seoses pöördumisega kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Avaldaja oma taotluses märgib, et aastal 2007 hakkasid tema nimele tulema kiirvõla tagasinõuded. Ta pöördus politseisse abi saamiseks, edasi toimus kohtupidamine Võru kohtumajas ja teda mõisteti õigeks. Möödus aasta ja taotleja nimele tulid uued võlanõude kirjad. Taotleja väite kohaselt on ta õigeks mõistetud, kuid kohtutäitur nõuab tema käest ikka võlgade katteks tagasimakseid. Põhjenduses, miks riigi õigusabi saamine on vajalik taotleja õiguste kaitseks on asjaolu, et taotleja saaks ükskord end tööle vormistada. Asjast
taotlejale tuleneva võimaliku kasuna märgib avaldaja võimalust summasid mille laenamisega tal mingit kokkupuudet ei ole ei peaks tema tasuma. Avaldaja on oma taotlusele lisanud teatise oma majandusliku seisundi kohta . Kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Riigi õigusabi seaduse § 6 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda riigi õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab teha seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. A. K. poolt esitatud õigusabi taotluses palub ta õigusabi seoses pöördumisega kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Riigi õigusabi seaduse § 37 kohaselt võib Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab käesoleva seaduse § 6 lõike 1 nõuetele, võib käesolevas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. Maakohus keeldub riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt märgitud kriteeriumide järgi Kohus võib asja käsitada ainult pärast seda, kui kõik siseriiklikud õiguste kaitse võimalused on ammendatud, vastavalt rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidele ning kuue kuu jooksul pärast lõpliku otsuse tegemist. Kohus ei vaata läbi ühtegi artikli 34 kohaselt esitatud individuaalavaldust, mis a) on anonüümne; või b) on sisuliselt sama kohtu poolt juba läbivaadatuga või on juba esitatud läbivaatamiseks muu rahvusvahelise uurimis- või lahendamisprotseduuri raames ja ei sisalda uut olulist asjassepuutuvat informatsiooni. Kohus tunnistab vastuvõetamatuks iga artikli 34 järgi esitatud avalduse, mida ta peab kokkusobimatuks konventsiooni või selle juurde kuuluvate protokollide sätetega, selgelt põhjendamatuks või kaebeõiguse kuritarvituseks. Kohus lükkab tagasi iga talle esitatud avalduse, mida ta peab vastuvõetamatuks käesoleva artikli järgi. Kohus võib seda teha menetluse igas järgus. Asja menetlemise käigus ei ole kohtunikuabi kohtute infosüsteemist leidnud ühtegi kohtulahendit, milles oleks A. K. süüdi tunnistatud või õigeks mõistetud. Kriminaalasja nr 1-08-7912 materjalidest nähtub, et 12.juunist 2008 on süüdi tunnistatud isikud, kes on laene võtnud A. K. nime kasutades, kuid kohtulahendiga on nende süü tuvastatud ja neilt ka nimetatud summad välja mõistetud. Antud kohtuotsuse raames saab kohtuotsuse täitmist nõuda nendelt isikutelt, kes selles teos on süüdi tunnistatud. Võimalik on, et õigusabi taotleja on väljaspool eelpoolnimetatud kohtuotsuses kajastatud olukordi võtnud
laene ja pole neid õigeaegselt tagastanud, mille tõttu on täitemenetlus algatatud. Selles olukorras on õigusabi taotlejal vajalik pöörduda kohtutäituri poole.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohtunikuabi, et riigi õigusabi andmisest pöördumiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse tuleb keelduda, sest esitatav taotlus ei oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav.
Hele Olli kohtunikuabi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.