Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Tsiviilasi nr. 2-10-23399

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hagiavalduses esitatud nõue Hagiavalduse kohaselt parkis hageja 27.02.2010.a kl 11.00 oma sõiduauto Ford Focus (reg.märk 591 AZK) Pärnus Kuninga tänavale maja nr 11 ette. Kui hageja poolteist tundi hiljem auto juurde tagasi tuli, selgus, et Kuninga 11 hoone katuselt oli kukkunud auto katusele jääd ja lund, mis lõhkus sõiduki tagaakna ja rikkus sõiduki katuse. Hageja teavitas politseid õnnetusjuhtumist, kuid politsei sündmuskohale ei saabunud, vaid soovitas olukorra fikseerida fotode abil. Kohapeal viibinud hageja tuttav V. A. pildistas sündmuskohta ja sõiduki kahjustusi. Hageja pöördus Pärnu linna poole kahjude hüvitamiseks, kuid linn teatas, et VÕS § 1059 järgi vastutab ehitiselt jääpurikate ja muu sarnase eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest ehitise aluse maa omanik v. isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel on ehitis püstitatud. Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel on Pärnus, Kuninga 11 kinnistule seatud hoonestusõigus OÜ A.L.L Arendus kasuks. Vaatamata asjaolule, et Pärnus, Kuninga 11 kinnistu omanik on Pärnu linn, vastutab tekkinud kahju eest isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel on ehitis püstitatud. Kinnistu on koormatud hoonestusõigusega kostja kasuks ning nimetatud hoonestusõiguse alusel on kinnistule püstitatud ka ehitis. Hageja tellis autoremonditöökodadest hinnakalkulatsioonid, mille kohaselt taastusremondi minimaalne maksumus on 17 472 krooni. OÜ Auto Stock remondikalkulatsioon on summas 9778.68 krooni, aga antud kalkulatsioon ei sisalda tagaklaasi vahetust. Vaatamata korduvatele nõudmistele ei ole kostja reageerinud ega hagejale kahju hüvitanud. Hageja palub VÕS § 1059 alusel välja mõista kostjalt sõiduki taastusremondiga seotud kahjuhüvitis summas 17 472.- krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja kirjalik vastus hagile Kostja kirjalikus vastuses vaidles hagile vastu. Kostjaga sõlmitud suulise lepingu alusel puhastas Pärnus, Kuninga tn.11 asuva hoone katust jääst ja lumest vastavalt vajadusele OÜ Olmec Grupp, kes oli hoone katuse jääst ja lumest puhastanud ka 26.02.2010.a. õhtul. Kuna vastavalt kokkuleppele jäädvustab OÜ Olmec Grupp iga puhastuskorra fotol on esitatud fotolt näha, et tänava poolt vaadates vasak katusepool on juba puhastatud ja puhastatakse paremat poolt. Vaidluse jätkumise korral soovib kostja nõutada OÜ-lt Olmec Grupp vastavat teatist katuse puhastamise kohta. Ka hageja poolt esitatud fotolt on näha, et hoone katusel ei ole sellist lume v. jäämassi, mis võiks tekitada autole selliseid vigastusi. Kuna auto oli pargitud kostja hoone ette , siis püüdis kostja välja selgitada , kas ja kust selline jää- ja lumekogus kukkuda võis. Vaadeldes pärast hagimaterjalide saamist sündmuskohta saab hageja vaid oletada , et juhul kui õnnetus juhtus kostja hoone ees , said lumi ja jää kukkuda vaid naabermaja katuselt. Seega tekkib küsimus miks olukorra fikseerimiseks ei kutsutud välja politseid. Hoonel on kogu aeg olnud mõlemal otsal hoiatussildid, kuid hageja foto on tehtud nii, et hoiatussilti näha ei oleks. Juhul kui lumi ja jää kukkusid siiski kostja hoone katuselt , on tegemist vääramatu jõu toimega, mille eest kostja ei vastuta. Katus oli eelmisel õhtul OÜ Olmec Grupp poolt puhastatud. Seega juhul kui katus oli puhastatud lohakalt v. katuse ja õnnetuse toimumise vahelise ajaga oli kostja hoone katusele siiski kogunenud selline hulk lund, mis võis kukkudes vigastada autot, ei 2 (5)

Tsiviilasi nr. 2-10-23399 saa kostja olla selle eest vastutav, kuna kostjalt ei saanud mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata, et ta kahju tekkimise võimalusega juba järgmisel päeval pärast katuse puhastamist arvestaks. Kostja palub jätta hagi rahuldata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse käik Hageja kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta leiab, et kostja poolt esitatud foto ei tõenda lumekoristuse aega, kuna fotol puuduvad kuupäevad. Hageja ei oska hinnata , kas tegemist oli öö jooksul sadanud lumega v. oli katuselt lumeeemaldustööd teostatud ebakvaliteetselt. Fotode järgi võib eeldada , et ööl vastu 27.02.2010.a. ei olnud märgatavalt lund juurde sadanud, kuna autost eespool asuval kõnni- ja sõiduteel puudub värskelt sadanud lumi. Samas on kahelt fotolt näha, et sama hoone katuse parempoolne osa on lumega kaetud. Hageja poolt esitatud fotodelt on üheselt näha, et lumi on kukkunud kostjale kuuluva maja katuselt. Juhul, kui lumi oleks kukkunud kõrvalasuva hoone katuselt , oleks pidanud olema lumine auto katuse tagumine serv. Käesoleval juhul on ühtlaselt lumine auto katuse vasakpoolne serv. Fotodelt on ka näha , et kõrvalasuv hoone ei saa olla auto tagumisele osale lähemal kui 3-4 meetrit. Seega ei ole võimalik , et lumi kukkus autole kõrvaloleva maja katuselt. Fotodelt on näha, et hoone parempoolsel osal on kinnitatud väike valge paber. Juhul kui taoline hoiatussilt oli kinnitatud ka hoone vasakpoolsele otsale, siis ei ole taolise suurusega silt piisav hoiatamaks katuselt kukkuva lume ja jää eest. Hea usu põhimõtteid arvestades ei saa eeldada , et liikleja suudaks möödudes ilma erilist tähelepanu pööramata, lugeda maja seinale kinnitatud A4 formaadis silti. Väikeses kirjas hoiatussilt maja seina küljes ei ole piisav hoiatusvahend katuselt kukkuda võiva jää ja lume eest. VÕS § 1059 kohaselt vastutab kostja ehitiselt jääpurikate v. muu sellise eraldumise v. allalangemise tõttu tekkinud kahju eest. Seadusandja ei ole määratlenud katuse puhastamise tihedust vaid märgib üheselt maaomaniku v. isiku, kellel on muu asjaõigus vastutuse. Arvestades 2009/2010 talve lumerohkust ja tihedaid lumesadusid ei saa viidata vääramatule jõule. Katusel oleva lume näol ei saanud olla tegemist ootamatusega , vaid selle talve tavapärase olukorraga. Kostja käitudes piisava hoolsusega , pidanuks ka lumesajule järgneval hommikul olema valmis temale kuuluva kinnistuga piirnevale alale paigutama loetavad ja liiklejale nähtavad hoiatussildid v. tähised. Hageja palub hagi rahuldada. Kohus määras asja eelistungile 08.12.2010.a. Kostja esindaja istungile ei ilmunud ja hageja taotles istungil tagaseljaotsuse tegemist. Kohus tagaseljaotsusega 13.12.2010.a. rahuldas hagi. Kostja esitas tagaseljaotsusele kaja koos täiendavate vastuväidetaga hagile ja tõenditega. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja esitanud hagiavalduse lisana 3 hinnapakkumist. Kuivõrd odavamas OÜ Auto Stock hinnapakkumises puudub tagaklaasi ja selle vahetamise kulu, mis OÜ Cartec Auto andmetel on kokku 894 + 2200+220 = 3314 krooni + käibemaks = 3976.80 krooni siis tegelikult oleks auto korda saanud teha 9778.68 + 3976.80 = 13 755.48 krooni eest. Auto remondikulu on kostja taotlusel OÜ-st Harald tellitud remondi eelarve järgi 14 256 krooni. Samas kui hageja on käesolevaks ajaks auto lasknud korda teha on võimalik tegeliku kulu tõendada kuludokumentidega. Kohus määrusega 10.06.2011.a. rahuldas kostja kaja ja taastas asjas menetluse. Kohtuistungil hageja vähendas hagihinda ja palus hagejalt välja mõista kahjuhüvitise summas 13 755.48 krooni (9778.68+ 3976.80). Kostja selgitas, et tagaklaas on autol vahetatud summas , mis on OÜ Cartec Auto hinnapakkumises , ülejäänud remonditööd on tegemata. Kohtuistungil kostja esindaja palus jätta hagi rahuldamata.

3 (5)

Tsiviilasi nr. 2-10-23399 Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära menetlusosalised , tunnistaja ütluse ja tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leidis, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. 27.02.2010.a. kell 11.00 parkis hageja oma sõiduki Ford Focus , reg.nr. 591 AZK Pärnus, Kuninga tn.11 asuva hoone ette ja lahkus autost. Auto juurde tagasi tulles kella 12.30 ajal selgus, et vahepeal oli sõiduki peale kukkunud jääd ja lund tekitades hageja sõidukile vigastusi. Pärnus, Kuninga tn. 11 kinnistu, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna reg.osa nr. 3505 omanikuna on kinnistusraamatusse kantud Pärnu linn ja kinnistusraamatusse on kantud tasuta hoonestusõigus kestvusega 99 aastat A.L.L Arendus OÜ, reg.kood 10215138 kasuks. Pärnus, Kuninga 11 , Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna reg.osa nr. 1218 hoonestusõiguse omanikuna on kinnistusraamatusse kantud A.L.L Arenduse OÜ, reg.osa nr.10215138. VÕS § 1056 lg.1 kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale v. tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab sealhulgas kannatanu asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS 53.pkt 2.jaos reguleeritakse suurema ohu allika valitseja riskivastutust s. o. süüst sõltumatut vastutust suurema ohu allika valitsemisega põhjustatud kahju eest. Riskivastutuse erikoosseisude järgi on suurema ohu allika valitsejaks ehitise omanikud v. asjaõiguse , mille alusel ehitis on püstitatud, omanikud (VÕS § 1059). Vastavalt VÕS § 1059 ehitisealuse maa omanik v. isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud v. kannatanu tegevus. Muuks asjaõiguseks , mille alusel ehitis on püstitatud on ka hoonestusõigus. Hageja on esitanud kohtule fotod sõiduki paiknemise kohta Pärnus, Kuninga 11 asuva hoone ees, kui õnnetusjuhtum aset leidis. Esitatud fotodelt on näha, et sõiduk asetses kõrvalasuvast hoonest piisavalt kaugel, millega on tõendamist leidnud, et sõidukile kukkunud lumi ja jää ei saanud kukkuda kõrvalmaja katuselt (tl.7,8,11,59,60). Sõiduk paiknes esiosaga Kuninga 11 asuva hoone trepi juures ning hoone teise ja kolmanda akna juures (alustades akende lugemist hoone sellelt küljelt , kus asub hoone number- 11). Trepp paikneb hoone keskel (tl.43). Kohtuistungil tunnistaja V. A. ütluste kohaselt olid nad Kuninga 11 hoones trennis , kui kuulsid lume kukkumist, läksid õue ja nägid, et auto katus on muljutud ja tagaklaas katki ning autos olid jäätükid. Ta nägi räästas jäätükke rippumas selles kohas, kus auto oli pargitud. Lumi , mis oli autole kukkunud oli jäätükkidega segamini. Kõrvalasuva hoone katusel oli lumi ja lume varisemise jälgi kõrvalasuva hoone katusel ei olnud. Tema sai aru, et lumi kukkus Kuninga 11 hoone katuselt (tl.102). Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et Kuninga 11 hoone ees parkivale hageja autole kukkus lumi ja jää kõrvaloleva hoone katuselt. Samuti ei ole tõendatud kostja väited, et eelmisel õhtul oli katus lumest puhastatud. Kostja poolt esitatud fotol katuse koristamise kohta puudub kuupäev (tl.42). Kostja ei esitanud kohtule ka väidetava katusepuhastaja OÜ Olmec Grupp vastavat teatist katusepuhastamise kohta , kuigi kirjalikus vastuses hagile nimetas, et vaidluse jätkumise korral tõendi esitab (tl.39). Hageja poolt esitatud fotolt on näha, et Kuninga 11 hoone katusel ei ole värskelt sadanud lumi vaid jäätunud lumi (tl.59). Seega kostja väited, et kahju põhjustas vääramatu jõud , on põhjendamatud.

4 (5)

Tsiviilasi nr. 2-10-23399

Kostja väited selle kohta, et kahju põhjustas kannatanu enda tegevus , kuna parkis auto sellisesse kohta, et ole samuti põhjendatud ja tõendatud. Kohtule esitatud fotodelt on näha , et Kuninga 11 hoone katusel on lumi , kuid mitte sellises suures koguses, et hageja oleks pidanud ette nägema lume ja jää kukkumise võimaluse hoone katuselt (tl.59,60). Hoone ette oli parkinud ka teisi autosid ja kõnniteel ei olnud näha hoiatussilte v. piiratud ala , mis hoiataks parkijaid v. kõnniteel kõndijaid lume ja jää kukkumise ohu eest (tl.60). Hageja väitel kohas kus tema parkis hoiatussilti majal ei olnud, hoone teises otsas oli väike paberist silt, mis ei olnud nähtav (tl.8,101). Tunnistaja V. A. kohtuistungil antud ütluste kohaselt tema hoonel hoiatussilte lume varisemise kohta ei näinud (tl.102). Suure hoone ühes otsas seinal olev A4 formaadis silt ei ole kohtu arvates piisav hoiatamaks jää ja lume kukkumise ohu eest. Kostja väited, et seal, kus kostja parkis oli ka hoiatav silt ei ole kohtus tõendamist leidnud. Seega kohus ei ole tuvastanud, et kahju tekkis kannatanu enda tegevuse tagajärjel. Hageja on võtnud erinevatelt firmadelt hinnapakkumised sõiduki remonditööde kohta. OÜ Fermo MET hinnapakkumine on summas 29 197.20 krooni, OÜ Cartec hinnapakkumine on summas 17 472 krooni ja OÜ Auto Stock hinnapakkumine on summas 9778.68 krooni (tl.2022). OÜ Auto Stock hinnapakkumine ei sisalda tagaklaasi paigaldust. Hageja esitas esialgselt kahjunõude summas 17 472 krooni , kuid kohtuistungil vähendas hagihinda ja palus kostjalt välja mõista 13 755,48 krooni s.t. OÜ Auto Stock hinnapakkumine 9778.68 krooni + OÜ Cartec hinnapakkumisest tagaklaas koos vahetusega 3976.80 krooni ( 894 + 2200 +220 + käibemaks 20% ) = 13 755.48 krooni. Vastavalt VÕS § 132 lg.3 kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Asja kahjustumise korral on kannatanul VÕS § 132 lõike 3 järgi õigus nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka enne asja kordategemist. Seega on asjakohatu kostja väide , et hageja ei ole lasknud kahjustatud sõidukit remontida. Selline on ka kohtupraktika- RKL 3-2-1-75-07 ja RKL 3-2-1-75-07. Kohus leiab, et hageja poolt nõutud asja kordategemise kulud on mõistlikud arvestades, et hageja on võtnud aluseks kõige soodsama hinnapakkumise. Seega hagi on põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kahjuhüvitis summas 13 755.48 krooni e. 879.14 eurot. Menetluskuludest Vastavalt TsMS § 162 lg.1 jäävad menetluskulud poole kanda, kelle kahjuks otsus, s.o. kostja A.L.L. Arenduse OÜ kanda. Menetluskulude kohta võivad menetlusosalised nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest – TsMS § 174 lg 1. Ivika Sillaots Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.