2-11-36631
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
9. november 2011.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-36631
Tsiviilasi
AZ ́i hagi VI ́i vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AZ (isikukood XXX, XXX); Kostja: VI (isikukood XXX, elukoht XXX).
Kinnitada AZ ́i (hageja) ja VI ́i (kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1 VI (isikukood XXX) kohustub tasuma AZ ́ile (isikukood XXX) kokku 261 (kakssada kuuskümmend üks) eurot ja 34 senti, millest 229,38 eurot on hagejale tekitatud kahju ja 31,96 eurot on pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust. 1.2
VI kohustub tasuma AZ ́ile käesoleva määruse punktis 1.1 nimetatud summa kahe (2) osamakse kaupa AZ ́i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS-s vastavalt 15.11.2011.a summas 130,67 eurot ja 15.12.2011.a summas 130,67 eurot.
Menetluskulud jäävad kostja kanda.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-36631.
Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pool AZ ́i (isikukood XXX) tasutud riigilõivust, so summas 31,95 ning kanda nimetatud summa AZ ́i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS-s, selgitusega „Hagi VI ́i vastu, riigilõivu
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui 5 (viis) kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-1136631, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
Käesolevas tsiviilasjas esitas AZ 04.08.2011.a Harju Maakohtule hagiavalduse VI ́i vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt lõhkus kostja hagejale kuuluva sõiduauto Toyota Hiace parempoolse küljeklaasi tekitades sellega hagejale materiaalset kahju summas 229,38 eurot. Kostja sellekohane tegevus on politsei poolt registreeritud ja kostja suhtes tehti 07.01.2011.a väärteotsus nr 1906, mille kohaselt leidis tuvastamist, et kostja pani toime väärteo, mis kvalifitseeriti karistusseadustiku § 218 lg 1 järgi. Tuginedes eeltoodule palus hageja mõista kostjale välja kahjuhüvitis summas 229,38 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse 20.09.2011.a määrusega menetlusse kohustades kostjat hagile vastama. Kostja vastas kohtule 14.10.2011.a. Oma vastuses teatas kostja, et ta on nõus sisulisi vastuväiteid esitamata sõlmima asjas kompromissi. Pooled esitasid 08.11.2011.a Harju Maakohtule kompromissi, milles taotlevad kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasja lõpetamist. Lisaks taotleb hageja poole tasutud riigilõivu tagastamist tagastamist. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.
2-11-36631 Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et AZ ́i taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. AZ tasus 02.08.2011.a hagiavalduselt riigilõivu summas 3,57 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „AZ hagiavaldus“ ja 07.09.2011.a tasus hagiavalduselt täiendavat riigilõivu summas 60,34 eurot selgitusega „riigilõiv hagiavalduselt tsiviilasjas 2-11-36631“. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv summas 31,95 eurot kanda AZ ́i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja menetluskuludeks antud asjas oli tasutud riigilõiv. Pooled leppisid kompromissi korras kokku, et kostja kannab poole hageja tasutud riigilõivust. Seega leppisid pooled kokku, et menetluskulud jäävad kostja kanda.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.