Määrata ajutise halduri Terje Eipre tasuks 2307,14 eurot (käibemaksuga).
7.Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Terje Eiprele kindlaksmääratud ajutise pankrotihalduri tasust 859,32 eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa OÜ Advokaadibüroo Eipre&Partnerid arveldusarvele nr XXX. Ülejäänud osas (1447,82 eurot) tuleb ajutise halduri tasu mõista välja TennisLounge osaühingult.
8.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Kui määruskaebuse soovib esitada võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema arvates menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse resolutsiooni p-dele 6-8 saavad määruskaebuse esitada ajutine pankrotihaldur ning isik, kellelt tasu välja mõisteti.
ASJAOLUD
1.Võlgnik esitas 20.01.2026 kohtule pankrotiavalduse. Kohus võttis esitatud avalduse menetlusse 23.01.2026 ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre.
2.Ajutine pankrotihaldur esitas 23.02.2026 kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur märkis, et tema esialgsel hinnangul puudub võlgnikul igasugune vara, kuid kohustusi on 134 720,63 euro ulatuses. Seega esineb olukord, kus võlgnikul tõenäoliselt puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja ka pankrotimenetluse finantseerimiseks. Võttes arvesse asjaolu, et võlgnikul puudub majandustegevus ning jooksvate kohustuste täitmiseks puuduvad igasugused käibevahendid, asub haldur seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Ajutise halduri hinnangul kujunes äriühingu püsiv maksejõuetus välja hiljemalt 2024. aasta kevadel. Sellest ajast alates ei olnud ettevõtte maksevõimet võimalik taastada tavapärase majandustegevuse käigus ning olukord ei olnud ajutine. Seega ei ole pankrotiavaldust esitatud õigeaegselt. Ajutine haldur taotleb teha võlausaldajatele ettepanek deposiidi tasumiseks määrates deposiidi suuruseks vähemalt 5000 eurot ning selle tasumise korral kohtul välja kuulutada pankrot. Deposiidi mittetasumisel lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu.
3.Kohus määras 05.03.2026 määrusega pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 5000 eurot. Kohus avaldas 05.03.2026 määrusega üleskutse tasuda pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks 5000 eurot tähtajaga 12.03.2026. Teade avaldati Ametlikes Teadaannetes 05.03.2026. Kohtumääruse tegemise ajaks deposiiti tasutud ei ole.
4.Kohus tegi 16.03.2026 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas 07.04.2026, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemise tõttu
5.PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
6.Ajutise halduri kogutud andmetest ja aruandest nähtub, et võlgniku varalist seisu arvestades esineb alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemisega. Võlgniku teadaolevate kohustuste suurus on vähemalt 134 720,63 eurot, kuid vara puudub. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varalistest vahenditest ei piisa ka pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks.
7.Raugemise vältimiseks määras kohus PankrS § 30 alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist. Deposiiti ei tasutud. Maksejõuetuse teenistus ei esitanud ettepanekut pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.
8.Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada PankrS § 29 lõigete 1 ja 2 alusel pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (PankrS § 29 lg 4) ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).
9.Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus seda tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8).
10.ÄRS § 23 lg 1 p 1 ja lg 8 koosmõjust tulenevalt on raugemise korral enne pankroti väljakuulutamist dokumentide hoidja pankrotivõlgniku juhatuse liige. Kohus ei pea seetõttu dokumentide hoidjat määrama, vaid dokumentide hoidja on seaduses ettenähtud. Selleks on võlgniku juhatuse liige R. N. (isikukood XXX).
MENETLUSKULUD
11.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 946 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51 ). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).
12.Ajutine haldur on esitanud kohtule tasu ja töötaja arvestuse, mille kohaselt kulus tal oma ülesannete täitmiseks 10,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise halduri tunnitasu 177,20 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 1860,60 eurot (lisandub käibemaks). Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1860,60 eurot (10,5 t × 177,20 eurot), koos käibemaksuga 2307,14 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause). Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6 ).
13.Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulud. Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada ajutisele haldurile tasu 10,5 tunni eest summas 693 eurot
(alustatud pooltunde 21 × 33), s.o käibemaksuga 859,32 eurot. Ülejäänud ulatuses, s.o 1447,82 eurot (2307,14 -859,32) tuleb tasu hüvitada võlgnikul.
14.PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(allkirjastatud digitaalselt) Priit Palmiste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.