Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.11.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-10-1460/35
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 07.11.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 4271

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. november 2011 Tartu

Tsiviilasja number

2-10-1460

Tsiviilasi

OÜ Ora hagi AS Tref vastu 697 094 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks 674 038 krooni

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. novembri 2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Tref apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

18. oktoober 2011

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja): AS Tref (RK: 10080052), lepinguline esindaja Ain Laansalu Vastustaja (hageja): OÜ Ora (RK: 11570640), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul

esindajad

RESOLUTSIOON

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 15. novembri 2010 otsus muutmata. Jätta menetluskulud maakohtus 97% ulatuses AS Tref kanda ja 3% ulatuses OÜ Ora kanda ning menetluskulud ringkonnakohtus täies ualtuses AS Tref kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Võlaõigus

kokku 615 928 krooni; 27.03.2009 loovutas alltöövõtja lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja väitel on alltöövõtja täitnud oma lepingulise põhikohustuse – teha kokkulepitud töö – nõuetekohaselt, kuid kostja on oma põhikohustuse – maksta tehtud töö eest tasu – täitnud osaliselt. Kostja väitel ei teostanud alltöövõtja 22.01.2009 ja 31.01.2009 aktides märgitud töid, mistõttu puudub hagejal õigus tasule summas 615 928 krooni. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule Vene-Ujula tänava ristmiku täitedokumentatsiooni, mis koosneb kaetud tööde aktidest koos lisadega ja ehitusobjekti päevikust. Kaetud tööde aktid näitavad ehitustöid ajavahemikus 18.07.2008 kuni 25.08.2008 ning ehitusobjekti päevik ajavahemikus 16.06.2008 kuni 29.08.2008. Nimetatud dokumentatsioonis on kirjeldatud kogu objektil tehtud asfaltbetoonkatte paigaldamisele eelnevaid töid, mille tegemine oli alltöövõtja ülesandeks. Kaetud tööde ülevaatuse teostasid ning ehitusobjekti päeviku allkirjastasid kostja esindajana R.J ja tellija/järelevalve esindajana R.M.L. Tööde teostuse kontrollil on tellija/järelevalve esindaja teinud vaid 29.07.2008 märkuse, mille kohaselt tuleb sõidutee äärekivid paigaldada betoonsegule täies pikkuses. Rohkem ettekirjutusi objekti täitedokumentatsioonist ei nähtu. Erakorralisi töid on tehtud 17.07.2008 ja 18.07.2008 seoses vertikaallahenduse muutmisega projekteerija poolt. Pärast killustikaluse tegemist Narva maantee kõnniteel 25.08.2008 on lubatud asfalteerimistööde tegemine. Eelnevalt on asfalteerimistöid lubatud teha juba 12.08.2008 kaetud tööde aktis. Kuigi killustikaluse ehitustööde lõpetamise tähtaeg oli 16.07.2008 (lepingu p 5.1), siis järeldub eeltoodud tõenditest, et tegelikult teostati alltöövõtulepingus fikseeritud tööd hiljemalt augustikuu lõpuks 2008. Nimetatut kinnitavad ka kostja poolt tellijale koos arvetega esitatud teostatud tööde aktid, kus on ära märgitud kõik Tartu linnale juunis, juulis ja augustis 2008 üleantud tööd, sh nii alltöövõtulepingus ettenähtud tööd kui ka lisatööd seoses Narva mnt bussipeatuse teisaldamisega. Seega on 22.01.2009 ja 31.01.2009 teostatud tööde üleandmisevastuvõtmise aktides märgitud tööd reaalselt tehtud ära enne septembrit 2008. Samuti tuleneb eeltoodust, et kostja ja tellija on alltöövõtja poolt tehtud töö jooksvalt üle vaadanud (perioodil juuni kuni august 2008) ja kuna alltöövõtjale pretensioone esitatud ei ole, siis on töö vastanud kokkulepitule. Kostja väitel tegi vaidlusalustes aktides näidatud töö ära tema ise, mistõttu vähendati suuliselt tööde mahtu ja mistõttu puudub hagejal õigus tasule 22.01.2009 ja 31.01.2009 aktides märgitud tööde eest. Kohus leidis, et kostja on nimetatud väidete esitamisel jäänud paljasõnaliseks. Kostja esindaja väitel tõendab asja juures olev ehitusdokumentatsioon, et viimase osa alltöövõtja tööst (22.01.2009 ja 31.01.2009 aktides märgitud tööd) tegi kostja ise. Kohus asus seisukohale, et kohtule esitatud Vene-Ujula tänava ristmiku rekonstrueerimise täitedokumentatsioon ei võimalda tuvastada, et 22.01.2009 ja 31.01.2009 aktides märgitud tööd oleks teinud kostja ise. Ehitusdokumentatsioonis ja vaidlusalustes aktides kirjeldatud tööd vastavad lepingus sätestatud alltöövõtja kohustustele. Tunnistajana üle kuulatud R.Ji ütluste kohaselt läks alltöövõtjal alguses – kõnniteid tehes – kõik kenasti, kuid töödega maanteedele jõudes hakkas asi venima, mistõttu pidi kostja tellijalt ajalist pikendust paluma. Kuna kogu aeg lubati töö ära teha, siis sanktsioone ei rakendatud. Uut alltöövõtjat oli keset hooaega raske leida. Tunnistaja pakub, et kaetud tööde aktides märgitud töödest tegi alltöövõtja kuskil 2/3 kokkulepitud tööst ja kuna kedagi teist ei olnud võtta, tegi kostja ise 1/3 kokkulepitud tööst, tuues objektile oma tehnika, ajades mehed välja laupäevalpühapäeval, tuues ise osaliselt Luunjast killustikku ja Kukemetsast liiva. Kostja teostas neid algselt alltöövõtjaga kokkulepitud töid kogu augustikuu jooksul, kas just iga päev, aga saab järgi

vaadata. Alltöövõtjaga töötati paralleelselt kuni lõpuni. Kaetud tööde akte täitis V.K, kajastades neis nii alltöövõtja kui kostja tehtud tööd. Augustikuu kaetud tööde aktid ja ehituspäevik aga ei kajasta võrrelduna juuli- ja juunikuu vastava dokumentatsiooniga asjaolu, et kostja oleks neist mingeid töid ise teostanud või et objektile oleks lisandunud tehnikat või töömehi, kes oleksid töötanud nädalavahetustel. Tunnistaja R.J töövõtja esindajana on ise alltöövõtja poolt esitatud dokumentatsiooni sellisel kujul allkirjastanud. Alltöövõtja tolleaegse juhatuse liikme V.Ki vande all antud seletusest nähtub, et alltöövõtja tegi kõik asfalteerimisele eelnevad tööd ja kostja pani asfaldi. Alltöövõtja hankis materjali, tööjõu ja tehnika ise. Ehitusel kasutati liiva, freesitud puru ja killustiku erinevaid fraktsioone. Tegelikult tööde maht mitte ei vähenenud, vaid hoopis suurenes, sest kostja palus teha lisatöö – Narva mnt bussipeatuse laienduse, mis seisnes bussitasku pikendamises. Faktiliselt lõpetati tööd augustiks 2008, kuid aktide allkirjastamine viibis, sest kostja väitel venitas tellija aktide kontrollimisega. Seetõttu soovis ka kostja, et tehtud tööd akteeritaks hiljem. Hageja on kohtule esitanud fotomaterjali kinnitamaks alltöövõtja poolt objektil tööde teostamist augustis 2008. Samuti on hageja esitanud kohtule tõendeid tehnika rentimise ja ehitusmaterjali tarnimise kohta vaidlusalusel perioodil. Samas on kostja kogu menetluse kestel kinnitanud, et saab esitada tõendid materjalikulu kohta ning arvestuse, et osa alltöövõtja töid on teostatud oma tehnika ja tööjõuga, kuid ei ole selliseid tõendeid kohtule esitanud. Kostja ei ole esitanud tunnistaja R.Ji koostatud alltöövõtja tööde arvestuse kohta objektiivseid aluseid (lepingu maksumus ei ühti alltöövõtulepingus sätestatuga, nagu ei ühti ka alltöövõtjale tehtud tööde eest makstud tasu). Eeltoodu põhjal leidis kohus, et kostja ei ole tõendanud 22.01.2009 ja 31.01.2009 aktides märgitud tööde teostamist tema enda poolt. Kostja faktiväited ilma tõenditeta ei oma tõenduslikku väärtust. Tunnistaja R.J on hoopis kinnitanud 22.01.2009 aktis (lisatööd) näidatud tööde tegemist alltöövõtja poolt, sest tunnistaja ütluste kohaselt päästis alltöövõtja poolt lisatööde tegemine (bussipeatuse teisaldamine) kostja linnapoolsest trahvist. Kuna tööd on vastu võetud täies mahus ja kostja ei ole tõendanud alltöövõtja eest tööde tegemist vaidlusalustes aktides märgitud mahus, siis on hageja tasunõue vastavalt VÕS § 637 lg-le 4 muutunud sissenõutavaks. Lepingu p 12.1 kohaselt võib alltöövõtulepingut muuta vaid poolte kokkuleppel. Vastav kokkulepe peab sisaldama muudatuse mõju nii alltöövõtulepingu hinnale kui tähtaegadele. Hageja väitel ei ole lepingut muudetud ja lepingu muutmise tõendamiskoormus lasub väite esitajal - kostjal. Kostja aga ei ole tõendanud kokkuleppe olemasolu, millest nähtuks muudatuse mõju lepingu hinnale või tähtaegadele. Kuna lepingu maksumus kokku on 2 080 843 krooni, siis on hageja tasunõue põhjendatud osaliselt, so 597 811 krooni ulatuses (lepingu maksumusest tuleb lahutada alltöövõtjale tasutud 1 483 032 krooni). Hageja nõuab kostjalt 06.01.2010 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 81 166 krooni ja alates 07.01.2010 lisanduva viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lepingu p-st 13.4 nähtub, et tasu maksmisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast ilma käibemaksuta iga viivitatud päeva eest. Seega on viivise maksmise kohustus lepinguga kokku lepitud. Kuivõrd kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, siis on hageja õigustatud viivist nõudma. Hageja on arvestanud kostja viivituses

4.AS Tref esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 15. novembri 2010 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta OÜ Ora hagi AS Tref vastu rahuldamata ja muuta menetluskulude jaotust, jättes 100% menetluskuludest OÜ Ora kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on kohtule esitatud täitedokumentatsioonis puudu kaetud tööde aktid objekti Sauna tn poolse osa kohta. Vastustaja esitatud fotomaterjali võrreldes võib teha järelduse, et mitte ühtegi fotot, mille tegemise asukoht on määratav, ei ole tehtud objekti Sauna tn ega ka Narva mnt poolsest osast. Seega ei saanud kohus tugineda tööde teostamise osas fotomaterjalile ega ka hageja poolt kohtule esitatud täitedokumentatsioonile; 2) kattuvad vastustaja poolt esitatud materjali arved üksnes osaliselt reaalselt teostatud tööde osas. Kogu objekti liiva vajadus oli ca 8434 tonni ja killustiku vajadus kogu objektile oli kokku 2654 tonni. Reaalselt alltöövõtja teostatud tööde liiva ja killustiku kulu sai olla vastavalt 3783 tonni ning 1756 tonni. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid lepingu mahule vastavas koguses materjalide soetamist. Seega ei saanud kohus väita, et vastustaja on tõendanud materjalide soetamist ning vastustaja oleks lepingus toodud mahus töid teostanud, kuivõrd hageja ei ole tõendanud usaldusväärselt olulises mahus täitematerjali soetamist; 3) arvestas kohus ebaõigesti OÜ Estek Ehitus arvega. Seda, et tegemist on ilmselgelt fiktiivse arvega kinnitavad järgmised asjaolud. Tegemist on sularaha arvega. Apellant ei ole tõendanud, et juhatuse liikme Tauno Kreinini asemel tegutses OÜ Estek Ehitus nimel mõni teine isik. -16 fraktsioon ebastandartne. Tee-ehituses kasutatakse killustiku fraktsioone nt 4-16, 8-16, 2-10. Objektil tegelikult kasutatud 6-16 fraktsioon võis pärineda materjali taaskasutusest. Vastavalt projekti seletuskirjale oli vaja kasutada peenikest killustikku ca 20% kogu killustikumahust jämeda killustiku kiilumiseks. Seega oli kogu objekti maksimaalne peene killustiku vajadus ca 520 tonni. OÜ Estek Ehitus arves on peene (6-16) killustiku koguseks märgitud 790 tonni. Eeltoodud alusel on kohtu järeldus, et hageja oleks tõendanud OÜ Estek Ehitus arvega materjali soetamist, ebaõige; 4) jättis kohus põhjendamatult arvestamata tunnistaja R.Ji ütlustega. Maakohtu istungil selgitas tunnistaja R.J igakülgselt antud töödega seotud asjaolusid, sh OÜ Gazpi töömahu vähenemise ja reaalselt teostatud tööde kohta. Kohtuotsuses puuduvad põhjendused, miks kohus kostja tunnistaja ütlustega ei arvestanud ning eelistas ettevõtja, kelle osalusel on kahe viimase aasta jooksul pankrotistunud vähemalt kaks äriühingut, ütlusi; 5) on kohus jätnud tähelepanuta vastustaja käitumisviisi tööde eest raha nõudmisel. Kuigi tööd lõpetati ära sügiseks, siis viimase apellandi poolt aktsepteeritud akti esitas OÜ Gazpi mitu kuud hiljem. Viimases aktis akteeriti suvel teostatud töödest 25 m3 mulde-ehitust (esimeses tööjärgus teostatav töö), ebavõrdsetes kogustes dreenkihi ja killustikualuse ehitust jne ehk tegemist oli apellandi jaoks mahtusid täpsustava OÜ Gazpi lõppaktiga. Selline OÜ Gazpi käitumine on pettuslik ning viimane kasutab ära ilmselgelt usaldust ning eirab suuliselt sõlmitud kokkuleppeid;

5.OÜ ORA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, Tartu Maakohtu 15. novembri 2010 otsuse muutmata ning menetluskulud AS Tref kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) ei nõustu vastustaja etteheitega, nagu oleks vastustaja esitanud maakohtule puuduliku ehituse täidedokumentatsiooni. Vastustaja on esitanud asja juurde kogu Tartu linnalt saadud ehitusdokumentatsiooni, st kokku 88-l lehel kaetud tööde aktid, ehitustööde päevikud, kandevõime aruanded ja plaanid. Apellatsioonile lisatud materjalidel ei ole iseenesest asja lahendamise juures tähendust ning tuleb tagastada apellandile. Lisatud kaetud tööde aktides näidatud tööd on kõik kajastatud asja juures olevates ehitusobjekti päevikutes ja töövõtja OÜ Gazpi juhataja on sarnaselt muude kaetud tööde aktidega täitnud ise ka need aktid, mis on lisatud apellatsioonkaebuse juurde. Kohus on viidanud otsuses apellandi väitele, mille kohaselt tõendavat asja juures olev ehitusdokumentatsioon, et viimase osa alltöövõtust tegi apellant ise. Seega on apellant esindanud kogu menetluse jooksul väidet, et juba asja juures olevas ehitusdokumentatsioonis sisalduvad apellandi tehtud tööd, apellant ei ole väitnud, et tema tehtud töö kajastuks mingites muudes aktides. Apellandi tunnistaja on korduvalt väitnud, et vaidlusalune töö teostati apellandi enda poolt augustis 2008, mistõttu peaksime vaatlema augustis 2008 vormistatud ehitustööde päevikuid ja kaetud tööde akte. Apellandi poolt täiendavalt esitatud kaetud tööde aktid kajastavad aga töid juunis ja juulis 2008, millises osas ei ole pooltel olnud vaidlust, et need on OÜ Gazpi teostatud tööd. Seega ei ole apellandi esitatud tõenditel ka mingit tõenduslikku väärtust ja need ei kinnita kuidagi apellandi vastuväiteid, mistõttu tuleb tõendid jätta asja juurde võtmata; 2) on apellant esmakordselt menetluse jooksul asunud apellatsioonkaebuses (p 2) arvestama materjalihulka ja selle kulu objektile. Tegemist on kalkulatsiooniga, mida ei ole maakohtule esitatud, mistõttu ei ole kohus saanud seda kontrollida. TsMS § 652 lg 3 p 2 kohaselt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes juhul, kui asjaolu ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusnormi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Apellant ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks on sellised arvestused ja asjaolud esitatud esmakordselt alles apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohus ei saa TsMS § 652 lg 3 p 2 reeglist tulenevalt antud juhul tuvastada neid maakohtu poolt tuvastamata asjaolusid ja apellandi kalkulatsioonid tuleb jätta tähelepanuta. Jääb arusaamatuks, mille alusel on apellant arvestanud kogu objektile kuluvate materjalide hulga ja mahud, OÜ Gazpi teostatud materjalid kulud jms. Vastustaja ei saa aru, kust pärinevad konkreetsed esitatud numbrid. Apellant on esitanud asja juurde tööde mahule vastavas koguses materjalide soetamist näitavad tõendid. Vaidluse all ei olnud kogu lepingu maht, vaidlus taandus 31.01.2009 aktile ja selles toodud materjalimahu soetamisele OÜ Gazpi poolt, kuid siinjuures on esitatud asja juurde

OÜ Estek Ehitus ja Luunja HMT arve-saatelehed liiva ja killustiku soetamise kohta, milles toodud mahud vastavad 31.01.2009 aktile (seda asjaolu ei ole apellant vaidlustanud); 3) on maakohus hinnanud igakülgselt asjas olevaid tõendeid, mis kinnitavad OÜ Gazpi poolt 31.01.2009 põhitööde aktis fikseeritud tööde teostamist. Nõnda on kohus hinnanud (otsuse p 4) kohtule esitatud täitedokumentatsiooni (tl 39-127), milles on kajastatud kaetud tööde aktid ja ehitustööde päevikud. Maakohus märgib, et kaetud tööde aktides ja ehituobjekti päevikutes on kajastatud kogu objektil tehtud asfaltbetoonkatte paigaldamisele eelnevaid töid, mille tegemine oli alltöövõtja ülesandeks. Seejärel on kohus analüüsinud apellandi poolt Tartu linnale esitatud arveid ja akte (tl 182-193), milles on ära märgitud kõik Tartu linnale juunis, juulis ja augustis 2008 üleantud tööd, sh nii alltöövõtulepingus ettenähtud tööd kui ka lisatööd seoses Narva mnt bussipeatuse teisaldamisega. Maakohus märgib, et apellant ja Tartu linn on alltöövõtja poolt tehtud töö jooksvalt üle vaadanud ja kuna alltöövõtjale pretensioone esitatud ei ole, siis on töö vastanud kokkulepitule. Maakohus on hinnanud OÜ Gazpi tollase juhatuse liikme kohtus antud ütlusi tööde teostamise kohta, samuti olulist fotomaterjali, mis kinnitab alltöövõtja poolt tööde teostamist kogu vaadeldaval perioodil. Seejärel on kohus viidanud kohtule esitatud tõenditele alltöövõtja poolt tehnika rentimise kohta ja ehitusmaterjali tarnimise kohta objektile (tl 149, 235-255, 257-258) vaidlusalusel perioodil. Eelnevast tulenevalt on selge, et vastustaja on tõendanud tööde tegemist ja 31.01.2009 põhitööde akti sisulist õigsust. Lisaks on kohus põhjendatult viidanud, et alltöövõtjale ei ole tööde osas kunagi mingeid pretensioone esitatud. Käesoleva kohtuasja puhul on tegemist suuresti tõendite hindamise kaasusega ja apellant ei ole näidanud, mis põhjusel ei pea ta eelnevalt nimetatud tõendite hindamist põhjendatuks. Kummaline on apellandi väide, et OÜ-ga Estek Ehitus ei saanud sel ajal tehinguid teostada, kuna apellandi esindaja on ise istungil väitnud, et ka apellant soetas Estek Ehituselt 2008. a suvel ehitusmaterjali. Vastustaja palub kohtul jätta tähelepanuta apellandi väiteid ostetud killustiku tüübi kohta, kuna sellised väited on esitatud esmakordselt alles apellatsioonkaebuses ja seega maakohtus läbi arutamata. Asjas ei ole vaidlust selles osas, et antud ehitusobjektil on tööd teostatud ja sh on objektile vajalik hulk materjali tarnitud. Seega on muutunud teisejärguliseks küsimused, kust alltöövõtja materjali tarnis. Apellandil ei ole pretensioone materjaliga, mis on ostetud AS-st Betoonimeister Tartu, AS-st Ikodor, Luunja HMT-st. Maakohtu otsusest nähtuvalt on korduvalt tunnistaja R.Ji ütlusi analüüsitud ja neid hinnatud, mh on tunnistaja R.J kinnitanud oma ütlustega 22.01.2009 aktis näidatud (lisa)tööde teostamist. Kuivõrd apellandi tunnistaja R.J kinnitas kohtus asjaolu, et OÜ Gazpi oli nimetatud aktis viidatud tööd reaalselt teostanud, siis kinnitab see poolte teadlikku tegevust teostatud aktide esitamisel isegi mitu kuud peale tööde reaalset teostamist. OÜ Gazpi juhataja ütluste kohaselt tulenes aktide mõnevõrra hilisem esitamisel tellija (apellandi) soovist, millele alltöövõtja poolt vastu tuldi. Seega puudub sisu apellandi etteheidetel kaebuse p-s 5; 4) on kohus otsuses viidanud, et apellandi väitel tegi vaidlusalustes aktides näidatud töö ära tema ise, mistõttu vähendati suuliselt tööde mahtu ja mistõttu puudub vastustajal õigus tasule 22.01.2009 ja 31.01.2009 märgitud tööde eest. Maakohus on õigesti järeldanud, et sellise vastuväite tõendamise koormis on apellandil. Maakohus on olemasolevaid tõendeid analüüsides järeldanud (otsuse p 5), et apellandi väited on jäänud paljasõnalisteks, 2008. a augusti ehitustööde päevikud ja kaetud tööde aktid ei kajasta apellandi poolt tööde teostamist, ja apellant ei ole kokkuvõttes tõendanud 22.01.2009 ja 31.01.2009 märgitud tööde teostamist enda poolt. Samuti on maakohus tuvastanud, et apellant ei ole tõendanud alltöövõtulepingu muutmist ega kokkuleppe olemasolu, millest nähtuks muudatuse mõju lepingu hinnale ja tähtaegadele. On selge, et kui apellandil on vastuväide, mille kohaselt ta ei peaks maksma lepingujärgset hinda tulenevalt lepingu muutmisest, siis on apellandi ülesanne sellist vastuväidet tõendada.

7.1.Kostja põhjendas 22.01.2009 ja 31.01.2009 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel arvete nr 233 ja nr 234 mittetasumist sellega, et nimetatud aktides märgitud tööd tegi ta ise ära ning seepärast puudub hagejal õigus nende tööde eest raha nõuda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et kostja ei ole oma vastuväidet tõendanud ning seetõttu on tema vastuväide paljasõnaline. Seejuures on maakohus jaganud õigesti tõendamiskoormise ning hinnanud õigesti tunnistaja R.Ji ütlusi. Tunnistaja R.Ji ütlustest nähtuvalt hakkas tööde tegemine venima ning kuna uut alltöövõtjat ei olnud kusagilt leida, tegi kostja ise ca 1/3 töödest ära. Kostja tõi objektile oma tehnika, töömehed töötasid laupäeval-pühapäeval ning kostja tõi objektile ise osaliselt killustiku ja liiva. Kostja tegi tööd augustikuu jooksul paralleelselt hagejaga. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et tunnistaja eelmärgitud ütlused ei tõenda tööde tegemist kostja poolt. Apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kostjal on raske esitada tõendeid, mis kinnitaksid tunnistaja R.Ji ütlusi, ei ole usutav. Tegemist oli suhteliselt suuremahulise tööga ning kostjal kui majandus-kutsetegevuses tegutseval juriidilisel isikul oleks kindlasti olnud võimalik tõendada enda poolt vaidlusalustes aktides nimetatud tööde tegemist ja tööde tegemiseks vajaliku materjali ostmist. Ringkonnakohus rõhutab siinjuures, et hageja on vastupidiselt kostjale enda tõendamiskoormise täitnud. Apellandi seisukoht, et isegi kui ta ei ole tõendanud vaidlusaluste tööde tegemist enda poolt, ei saa sellest järeldada, et vaidlusalused tööd tegi hageja, on ekslik. Arved ja aktid (I kd, t.l 182193) tõendavad, et kõik Tartus Vene-Ujula tänava ristmiku rekonstrueerimisega seotud tööd (sh alltöövõtulepinguga hõlmatud tööd) on kostja poolt tellijale üle antud ning tellijal ei olnud pretensioone tehtud tööde osas. Täitedokumentatsioon (I kd, t.l 39-127), mis koosneb kaetud tööde aktidest koos lisadega ja ehitusobjekti päevikust, tõendab, et hageja poolt tehtud tööd on üle vaadatud ja kontrollitud kostja esindaja ja tellija (Tartu linna) esindaja poolt. Kaetud tööde aktides ja ehituspäevikus puuduvad viited, et osa töödest oleks teinud kostja. Tähelepanuväärne on asjaolu, et kostja esindajana on tööde aktidele ja ehituspäevikule kirjutanud kostja poolt alla R.J. Lisaks eelnevale kinnitavad hageja väidet vaidlusaluse töö tegemise kohta V.Ki vande all antud seletus, fotomaterjal, arved ja saatelehed tehnika ning ehitusmaterjali tarnimise kohta.