Otsuse avalikult teatavaks- 03.november 2011, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-11-4320
Tsiviilasi
Bigbank AS hagi AS hagi Merlin Lõhmus vastu 11 106,74 euro nõudes
Tsiviilasja hind
Hagi hind 11 106,74 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Bigbank AS (reg. kood 10183757, asukoht: Rüütli 23, esindajad 51006 Tartu) Hageja esindaja: Artur Maljukov (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, reg. kood 11652332, asukoht: Rüütli 23, 51006 Tartu), tel. 734 9655, [email protected] Kostja: Merlin Lõhmus Kostja riigi õigusabi korras esindaja: advokaat Marian Priks (AB Valge&Uiga, Vanemuise 21A Tartu. Kohtuistungi toimumise aeg
15.09.2011
Protokollija
kohtuistungisekretär Sigrid Huik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Bigbank AS-i hagi Merlin Lõhmus vastu osaliselt.
2.Tühistada Bigbank AS-i ja Merlin Lõhmuse vahel 09.02.2007 sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0700099/14st, ja sellel järgnenud kokkulepe nr.1 03.05. 2007 ; kokkulepe nr. 2 07.12. 2007 ja kokkulepe nr 3. 12. 09. 2008.
Välja mõista Merlin Lõhmuselt Bigbank AS-i kasuks 6751,55 ( kuus tuhat seitsesada viiskümmend üks eurot ja 55 senti).
4.Välja mõista Merlin Lõhmuselt Bigbank AS-i kasuks viivis protsendina nõudelt 6751,55 euro alates 03.11.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõuded ei või ületada põhinõuet.
5.Menetluskulud jätta 50% ulatuses kostja Merlin Lõhmus ́e kanda. Merilin Lõhmuse menetluskulud jätta tema enda kanda. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.veebruaril 2011.a. esitas Bigbank AS (hageja) Tartu Maakohtule hagi Merlin Lõhmuse (kostja) vastu pooltevahelisest krediidilepingust tuleneva tagastamata krediidisumma, intressi, viivise, sissenõudmisega seotud kulude ja lepingu sõlmimise tasu nõudes. Hageja esitas kohtule 7.aprillil 2011.a. nõude täpsustuse (toimiku lk 75, 76). Hageja põhinõue kostja vastu 10 975,70 eurot koosneb 9.veebruaril 2007.a. sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0700099/14st ja 12.septemril 2008.a. sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0700099/14st kokkulepe nr 3 järgi tagastamata 6751,55 eurot, 669,34 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 370,69 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 3171,40 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 12,72 eurot lepingu sõlmimise tasu. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 7.04.2011 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24,84% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja põhjendab oma nõuet kostja vastu esmajoones sellega, et pooled sõlmisid 9.veebruaaril 2007.a. tarbijakrediidilepingu nr 0700099/14st ja 12.septembril 2008.a. tarbijakrediidilepingu nr 0700099/14st kokkulepe nr 3, millega hageja andis kostjale krediiti summas 6842,98 eurot (107 069,38 krooni). Kostja ei ole krediidisummat 6751,55 eurot tähtaegselt tagastanud. Kostja palub jätta hagi osaliselt rahuldamata. Kostja põhiliseks vastuväiteks hageja nõudele on olnud see, et krediidikokkulepped ei ole sõlmitud võrdsete osapoolte vahel, sest krediidisummade tagasimaksmine oli raskendatud ja suruti peale ebasobivaid kokkuleppeid. Kostja nõustus hageja kokkulepetega, sest ähvardati töökohta, naabritele teatamisega, samuti ähvardati laenu kohese tagasinõudmisega ja suurte kohtukuludega (toimiku lk 56). Kostja ei vaidle vastu põhinõude tasumisele summas 6751,55 eurot, sissenõudmisega seotud kuludele summas 370,69 eurot ja lepingu sõlmimise tasule summas 12,72 eurot so kokku 7134,96 eurot (toimiku lk 99-102). Kostja vaidlustab kõrvalnõuded. Kostja on seisukohal, et intressi ja viivisenõuded on ebamõistlikult suured. Krediidisummade võtmisel oli kostja raskes olukorras ja hageja oli sellest teadlik, kuna eelnevate krediitide tasumisel oli kostja võlgnevuses. Kostja on seisukohal, et hagejale langeb riisiko, et kostjal on tekkinud selline võlgnevus ja intressi ning viivisenõue.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
1.Hagi esemeks on 6751,55 eurot, 669,34 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 370,69 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 3171,40 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 12,72 eurot lepingu sõlmimise tasu. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 7.04.2011 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24,84% tagastamata krediidisummalt aastas.
2.Hagi aluseks olevatest faktilistest asjaoludest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 9.02.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0700099/14tt, mille alusel sai kostja krediiti 41 356,97 krooni, millest 26 356,97 krooni tasaarvestati krediidiandja nõuetega krediidisaaja vastu, mis tulenevad tarbijakrediidilepingust nr 0602653/96tt. Peale
tasaarvestust kanti kostja arveldusarvele 14 700 krooni. Krediidilepingu tähtaeg oli 2 aastat 11 kuud 25 päeva, intressimäär 28,93 % aastas.
3.Hageja ja kostja sõlmisid 3.05.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0700099/14tt kokkulepe nr 1, mille alusel sai kostja täiendavat krediiti summas 40 000 krooni, millest kanti kostja arveldusarvele 39 700 krooni. Peale täiendava krediidisumma üleandmist oli kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 80 239,83 krooni. Krediidilepingu tähtaeg 10 aastat ja 1 päev, intressimäär 24,74 % aastas.
4.Hageja ja kostja sõlmisid 7.12.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0700099/14tt kokkulepe nr 2, mille alusel sai kostja täiendavat krediiti summas 22 000 krooni, millest kanti kostja arveldusarvele 21 700 krooni. Peale täiendava krediidisumma üleandmist oli kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 101 584,12 krooni. Krediidilepingu tähtaeg 9 aastat 11 kuud ja 27 päeva, intressimäär 24,3 % aastas.
5.Hageja ja kostja sõlmisid 12.09.2008 tarbijakrediidilepingu nr 0700099/14tt kokkulepe nr 3, mille alusel sai kostja täiendavat krediiti summas 6473,18 krooni, millest kanti kostja arveldusarvele 0 krooni. Peale täiendava krediidisumma üleandmist oli kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 107 069,38 krooni. Krediidilepingu tähtaeg 10 aastat ja 1 päev, intressimäär 24,84 % aastas.
6.Hageja on kostja arveldusarvele eeltoodud krediidilepingute alusel kandnud krediidisumma kokku 76 100 krooni.
7.Hageja ütles 18.02.2009.a. ülesütlemisavaldusega krediidilepingu nr 0700099/14st üles (toimiku lk 36).
8.Allolevas tabelis on selguse eesmärgil välja toodud millise krediidilepingu alusel ja kui palju on saanud kostja hagejalt krediiti, millised krediidisummad on kostjale üle antud ning kui suur on tagasimaksmisele kuuluv summa (sh intress). Tagasimakstav Intress Tarbijakrediidilepingu Lepingu Krediidisumma Ülekantud (kroonides) krediidisumma summa nr sõlmimise (kroonides) (kroonides) (kroonides) (määr %) aeg 0700099/14st 9.02.2007 41 356,97 77 415,12 35 758,15 14 700 (28,93%) 0700099/14tt 3.05.2007 40 000 279 287,77 198 747,94 39 700 kokkulepe nr 1 (24,74%) 0700099/14tt 7.12.2007 22 000 348 710,88 246 826,88 21 700 kokkulepe nr 2 (24,3 %) 0700099/14tt 12.09.2008 6473,18 373 682,25 265 542,18
kokkulepe nr 3 (24,84%)
KOKKU
76 100 378 682,25 265 542,18
9.Järgnevalt vaatleb kohus kas ja mis alusel saavad olla hageja ja kostja vahelised järjestikku sõlmitud krediidilepingud heade kommete vastased ja seetõttu tühised.
10.Kohus juhib poolte tähelepanu selle, et kohus saab omal algatusel hinnata tehingu heade kommete vastasust. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste seisukohtadega seaduse kohaldamisel, vaid kvalifitseerib esitatud asjaolude alusel õigussuhte ise ja kohaldab TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause alusel ka ise seadust. Hageja ja kostja vahel sõlmitud järjestikuste ja omavahelises seoses olevate krediidilepingutega alates 09. 02. 2007 on kostjal reaalselt tagastamata krediidisumma 6751,55 eurot.
11.Kohus leiab, et hageja pole järjest uusi laene andes järginud krediidiasutuste seaduse § 83 lg 3 sätet selle kohta, et krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama
andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks.
12.Asja materjalidest ja kohtuistungil kostja poolt vande all kinnitatud ütlustest nähtub, et hageja ei pööranud tähelepanu kostja maksevõimele. Kostjalt pole antud hagi aluseks olevate lepingute sõlmisel nõutud palgatõendeid (tl.208).Riigikohtu praktikast(3-2-1-49-119) nähtub, et oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva krediidiandja hoolsuskohustus on teise poole sundolukorra välistamiseks rangem kui teistel isikutel. Seda, kas majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja on olnud piisavalt hoolas hindamaks teise poole sundolukorda(küsimustiku põhjalikkus, tehingu teise poole vastused küsimustikule, individuaalvestlused tehingu teise poolega vms), tuleb hinnata igal üksikjuhul eraldi.
13.Kostja on vande all kinnitanud, et esimese laenulepingu ajal küsiti tema sissetulekute kohta pangas andmeid. Antud hagi aluseks olevatest asjaoludest nähtub, et 09. 02. 2007 a lepingule ja hilisematele eelnes varasem leping, kus kostja sissetulekuid küsiti. Hoolsuskohustuse hindamisel on oluline, et kostjal on varasemaid kohustusi: Nordeas panga eest 15.11.2006 a., ITM Inkasso OÜ ees, Dominus Inkasso ees , Era Liising Inkasso ees (lepingud 2007) aastast ja seda pole vastaspool kahtluse alla seadnud, kostja ülalpidamiskohustust samuti mitte. Kostja on ka mujalt koduliisingu ja õppelaenu võtnud ja need asjaolud olid hagejale teada.
14.Kohus leiab, et seal kus on halvad laenuvõtjad on ka halvad laenuandjad. Samas tuleb osundada, et laenuandja pole kunagi sundolukorras oma laenude väljastamisel. Hilisemate uute krediitide väljastamisel polnud hagejale primaarne kostja maksevõime-vastupidi pigem hageja soov tasaarveldada juba väljastatud laenuvõlga maksevõimetu kostja arvel, lisades juurde laenu nn. teenindavaid tasusid. Hageja on kostjaga lühikese aja jooksul korduvalt sõlminud uusi krediidilepinguid, millest viimase lepinguga ei ole kostja reaalselt raha saanud, vaid nimetatud krediidisumma on täies ulatuses tasaarvestatud eelneva kostja võlgnevusega. Taolise käitumisega, kus krediidiandja sõlmib maksevõimetu ja juba võlgu oleva krediidivõtjaga korduvalt uusi lepinguid eelmiste võlgnevuste tasaarvestamiseks, suureneb kostja laenukoormus ülejõukäivaks ja antud käitumist ei saa kohus aktsepteerida kui vastutustundliku laenamise põhimõtet. Olukorras kus krediidivõtja jääb krediidiandjale krediidi tagasimaksmisega viivitusse ja sõlmib seejärel korduvalt uusi lepinguid, millega suurenevad küll krediidivõtja poolt tagasimakstavad summad, kuid oluliselt ei suurene krediidiks saadavad summad, siis on antud olukorras tegemist silmatorkava ebaproportsionaalsusega täitmise ja vastutäitmise vahel.
15.TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 3 sätestab, et kui vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Kohus leiab, et hageja teadis kostja kohustustest Nordea Bank ees ja tema enda makseraskusest hageja ees ja kasutas seda ära uute krediitide väljastamiseks. Kui krediidiandja sõlmib korduvalt uusi krediidilepinguid makseraskustes kostjaga, et varasemaid krediidisaaja ehk kostja võlgnevusi tasaarvestada ja muuhulgas lepingutingimusi muuta, siis on krediidiandja käitunud
pahauskselt, sest kui isik on makseraskustes, siis uute lepingute sõlmimisega asetatakse võlgnik veelgi raskemasse finantsolukorda. Sellise käitumisega on hageja ära kasutanud kostja sundolukorda.
16.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tarbijakrediidileping nr 0700099/14st kokkulepe nr 1 03. 05. 2007 , kokkulepe nr 2 07.12. 2007 ja kokkulepe nr 3 12. 09. 2008 on heade kommetega vastuolus ja seega tühine. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus mõistab kostjalt välja 6751,55 eurot hageja kasuks. Seoses tehingu tühisusega ei või VÕS 415 lg1 alusel tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi osaliselt, seega menetluskulud jätta 50% ulatuses kostja Merlin Lõhmus ́e kanda.
Kohtunik
.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.