Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-11-36846 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kättetoimetamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult, et soovib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline teatab apellatsioonkaebuse esitamise soovist, teeb kohus täiendava otsuse, millega täiendab kohtuotsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik Viru Maakohus tegi 13. oktoobril 2011.a otsuse lihtmenetluses kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 405 lg 1 p 9). Kostja 17.10.2011.a teatas kohtule kirjalikult soovist esitada apellatsioonkaebus. Vastavalt TsMS § 448 lg 41 täiendab kohus otsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused Korteriühistu Tallinna mnt 21 Narva esindaja, juhatuse liige Jelena Pahhomova, esitas 08.08.2011.a Viru Maakohtule hagiavalduse Veera Kuzminskaja vastu võlgnevuse nõudes. Kostja Veera Kuzminskaja on hagiavalduse ja kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt mitteeluruumi aadressil XXX, omanik. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja alates 2006.a aprilli kuust täitnud oma kohustusi arvete maksmise osas täies ulatuses. Hagiavaldusele lisatud võlgnevuse ja viiviste arvestuse kohaselt on kostja võlgnevus seisuga juuli 2011.a 162,96 eurot. 05.10.2011.a kohtule esitatud seisukohas kostja arvamusele märkis hageja, et pärast hagi esitamist on kostja rahuldanud hageja nõude täies ulatuses ning taotles jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja 01.09.2011.a kirjalikus vastuses vaidles hagile vastu. Leiab, et hagi on põhjendamatu hageja nõudes kuni 2008.a augustini ning taotleb kohtul kohaldada nimetatud nõudele aegumise tähtaega. Oma vastuses esitas kostja ettepaneku lõpetada tsiviilasi kompromissi sõlmimisega, oli nõus tasuma võlgnevust, mis tekkis perioodil 2008.a augustist kuni 2011.a juunini. Tõendina esitas kostja võlgnevuse arvestuse perioodil 2008.a august kuni 2011.a juuni. 30.09.2011.a kirjalikus vastuses märkis kostja, et tasus 10.09.2011.a hagejale 98,90 eurot 2008.a osamakse ning seega vaidluseset enam ei ole. Kohtu põhjendused

2-11-36846 Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle, et kostjale kuulub korteriomand XXX (t.l. 4) ja kostja on korteriühistu Tallinna mnt 21 Narva liige. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 13 lg 1 ja lg 2 kohaselt, korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. KÜS § 15-1 järgi majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisti. Hageja on hagiavalduse esitamisel kostja võlgnevuse tõendamiseks alates 2006.a aprillist kuni juulini 2011.a. esitanud tõendi, mille kohaselt kostja võlgneb hagejale 162.96 eurot seisuga 01.07.2011.a. (t.l. 6-7). Pooled ei vaidle, et pärast hagiavalduse esitamist on kostja tasunud hageja nõuded, 10.09.2011.a. on kostja tasunud 39.58 eurot ja 12.09.2011.a tasus kostja 115.23 eurot ning 29.909.2011.a. tasus kostja 38.03 eurot. Seega on kostja kokku tasunud 192.84 eurot (t.l. 47-48). Võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuste rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskuludega maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast alates. Hageja on teatanud, et kostja on hageja nõude pärast hagi esitamist täies ulatuses rahuldanud, seega ei ole kostja jätnud oma kohustust täitmata ning hagi tuleb 162.96 euro nõudes jätta rahuldamata. Kuna kostja on võlgnevuse hageja kinnitusel ka tasunud, siis kohus ei hinda kostja vastuväiteid, et kostja on võlgnevused tasunud ja tõendeid vastuväidete kohta, sest selle üle (võlgnevuse tasumise kohta) pooled ei vaidle (t.l. 21-25. 35-38).

2-11-36846

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja lg 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis rahuldamata korteriühistu Tallinna mnt 21 Narva hagi Veera Kuzminskaja vastu ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta korteriühistu Tallinna mnt 21 Narva kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.