Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

tema kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 30 000 krooni, kahe kuu hüvitisena 18 000 krooni ja puhkusekompensatsioonina 9 000 krooni, millele lisanduvad menetluskulud. Kuna OTR OÜ vabatahtlikult tema suhtes tehtud lahendit ei täitnud pöördus avaldaja kohtutäitur Vello Kaasiku poole, kes arestis Pekka Saikkoneni arved ja pidas kinni 18 864,90 krooni. Ühtlasi väitis avaldaja, et Pekka Saikkonenil puudub huvi OTR OÜ eksisteerimise ja tegevuse vastu, sest teda on intensiivselt taga otsitud. Asja materjalidele oli lisatud foto, millelt nähtus, et OTR OÜ kontori uks oli tabalukuga kinni. Koos pankrotiavaldusega esitas EO menetlusabi taotluse, milles taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist. Kohus rahuldas 02.08.2011.a lahendiga EO ́i menetlusabi taotluse vabastades EO riigilõivu summas 383,46 sendi tasumisest pankrotiavalduse esitamisel. Sama kuupäeval tegi kohus määruse, millega otsustati toimetada pankrotiavaldus võlgnikule kätte kohustades võlgnikku esitama 7 päeva jooksul pankrotiavalduse kättesaamisest kirjaliku vastuse pankrotiavaldusele. Ühtlasi määras kohus kindlaks eelistungiaja ajutise halduri nimetamise otsustamiseks. OTR OÜ registreeritud asukohast XXX, Tallinn tulid kirjad menetlusdokumentidega tagasi, mis kandsid märget „ei asu aadressil, postkast puudub“. 07.09.2011.a eelistungist võttis osa võlausaldaja EO. Võlgniku seaduslik esindaja PTS istungile ei ilmunud. Ta ei teavitanud kohut mitteilmumise põhjustest ega esitanud ka taotlust istungi edasilükkamiseks. Istungil selgitas kohus avaldajale menetluse käiku. EO teatas istungil, et OTR OÜ puudub arveldusarvel raha, firmal ei ole ka vara. EO esitas 12.09.2011.a Harju Maakohtule avalduse avaldusest loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. 06.10.2011.a esitas avaldaja avalduse tema vabastamiseks kohtukuludest. Avaldusele oli lisatud pangakontode kuue (6) väljavõtted. Kohtumääruse põhjendused Pankroti väljakuulutamine on hagita menetlus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 punktiga 1 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Harju Maakohtu menetluses on EO ́i pankrotiavaldus OTR OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avaldaja esitas 12.09.2011.a avalduse avaldusest loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Ja 06.10.2011.a esitas avalduse enda vabastamiseks kohtukulude tasumisest riigituludesse. Kohus leiab, et avaldaja avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lõikes 4 sätestatud asjaolusid. Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või

osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi (TsMS § 172 lg 1). TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas tsiviilasjas loobus avaldaja pankrotiavalduse menetlemisest, kuna võlgnikul puuduvad varad. Võttes arvesse pankrotiavalduse esitamise põhjustest ning lähtudes pankrotiavaldusest loobumise põhjustest, leiab kohus, et mõistlik ja õiglane oleks jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses olev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama paragrahvi lõike 7 järgi võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Avaldaja esitas kohtule menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus rahuldas 02.08.2011.a määrusega EO ́i menetlusabi taotluse ning vabastas ta riigilõivu tasumisest summas 383,46 eurot. Avaldaja loobus 12.09.2011.a pankrotiavaldusest, sest võlgnikul puuduvad varad, mistõttu ei ole pankrotimenetlus perspektiivikas ja tooks avaldajale juurde vaid täiendavaid kulusid (nt halduri tasud). Kuna TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestatud, et tasutud riigilõivust pool tagastatakse, kui hageja loobub hagist, tuleb käesolevalt tuvastada menetluskulude tasumine 191,73 euro ulatuses. Avaldaja poolt 06.10.2011.a esitatud arvelduskontode väljavõtetest nähtub, et avaldaja omab 06.10.2011.a seisuga arvelduskontosid nr XXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank ning XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s ja krediitkaardi teenindamiseks avatud kontot nr XXXXXXXXXXXX Sweedbank AS-s. Ühtlasi koosneb EO ́i vara kinnisasjast, mis on ühtlasi tema elukohaks ning 1988.a sõiduautost Mercedes-Benz numbrimärgiga XXX . Kohus tutvunud EO majandusliku seisuga ning lähtudes TsMS § 172 lg 1 teisest lausest, leiab et avaldaja EO tuleb vabastada riigilõivu tasumisest riigituludesse TsMS § 190 lg 7 alusel, sest see on asjaolusid arvestades õiglane.

Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.