VOÜ(pankrotis) pankrotihaldur Küllike Mitt hagi PAS vastu vara tagasivõitmise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja VOÜ(pankrotis; registrikood XXX) pankrotihaldur Küllike Mitt (OÜ Õigusbüroo Faktoorium; Õpetaja 9, Tartu); kostja: PAS(registrikood XXX; asukoht XXX).
RESOLUTSIOON
Mõista PAS välja hüvitis VOÜ pankrotihalduri kasuks summas 19 723.07 eurot (üheksateist tuhat seitsesada kakskümmend kolm eurot ja 07 senti).
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hageja nõue
1.Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja määrusega 12.10.2006 algatati VOÜ pankrotimenetlus. 20.11.2006 kuulutati välja võlgniku pankrot. Võlgniku põhitegevusalaks oli vedelkütuse hulgimüük - VOÜ(edaspidi OÜ) ostis erinevatelt kütusetarnijatelt mootorikütust ja müüs seda põllumajandus- jms ettevõtetele hulgi edasi.
Kütuse klientidele transportimiseks sõlmis võlgnik 14.09.2005 HLEAS(edaspidi AS) kütuseveoki Volvo liisingulepingu nr XXX, mille kohaselt kohustus võlgnik tasuma 106 000 eurot (käibemaksuga summas), millele liitus intress. 04.09.2006 s.o vahetult pärast OÜ V poolt AS J pankrotihoiatuse saamist (01.09.2006) ja enne OÜ V pankrotimenetluse algatamist (12.10.2006) sõlmisid OÜ V ja AS P liisingulepingu XXX ülevõtmise kokkuleppe, millega OÜ V kohustus andma AS P üle kõik nimetatud liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused HLEAS ees. Vastavalt kokkuleppe punktile 2 kohustus AS P tasuma liisingulepingu üleandmise eest OÜ V rahasumma, mis võrdub liisinguobjekti turuväärtusele kokkuleppe sõlmimise ajal, millest on mahaarvatud liisingulepingu järgi HLEAS tasumisele kuuluvad osamaksed. Seisuga 03.10.2006 moodustas OÜ V võlgnevus HLEAS ees 992 853.23 krooni (63 454.89 eurot). 03.10.2006 sõlmisid HLEAS ja AS P liisingulepingu nr XXX, mille kohaselt Volvo liisinguvõtjaks sai AS P, kes kohustus sõiduki eest tasuma koos käibemaksuga 63 454.89 eurot. Seega kohustus AS P tasuma HLEAS summa, mille OÜ V seisuga 03.10.2006 HLEAS sõiduki eest võlgnes. Samal kuupäeval sõlmisid HLEAS, AS P ja OÜ V liisingulepingu nr kohaselt OÜ V andis kütuseveoki AS P valdusse ja kasutusse.
Pärast OÜ V poolt sõiduki valduse üleandmist on AS P 09.10.2006 tellinud AS BRC A hindamisakti, mille kohaselt sõiduki väärtuseks oli määratud vaid 820 000 krooni (käibemaksuta summas) (52 407,55 eurot). Kuna hindamisaktis märgitud summa oli väiksem kui OÜ V poolt HLEAS seisuga 03.10.2006 võlgnetav summa, siis on AS P OÜ V pankrotimenetluses väljendanud seisukohta, et vastavalt 04.09.2006 sõlmitud lepingule ei ole tal mingit kohustust OÜ V midagi hüvitada. Vastavalt 20.01.2007 MTOÜ hindamisaktile oli OÜ V poolt AS P üle antud kütuseveoki Volvo väärtus seisuga 20.01.2007 vähemalt 1 150 000 krooni (73 498.40 eurot). Kuna AS P ei olnud sõidukit perioodil 03.10.2006-20.01.2007 remontinud, siis võib järeldada, et sõiduki väärtus oli ka valduse AS P üleandmise hetkel vähemalt 1 150 000 krooni (73 498.40 eurot). Hageja on seisukohal, et OÜ V andis lepingu 04.09.2006 alusel AS P üle arvestuslikult 308 598.91 krooni (19 723.07 eurot) võrra rohkem vara kui olid AS P poolt OÜ V üle võetud kohustused HLEAS . Kirjeldatud tehinguga vähenes oluliselt OÜ V vara ja kahanesid võlausaldajate nõuete rahuldamise võimalused.
Kostja vastuväited
2.Kostja on esitanud vastuse hagiavaldusele ning hagi ei tunnista ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja leiab, et OÜ MT hindamisakt ei tõenda kütuseveoki tegelikku väärtust, kuna hindamisel ei arvestatud kütuseveoki tegelikku tehnilist seisundit ega remondivajadust. 09.10.2006 BRC A hindamisakti kohaselt oli kütuseveoki väärtuseks 820 000 krooni (käibemaksuta) (52 407.55 eurot), kusjuures sõiduki väärtuse hindamisel oli arvestatud ka
VEOÜ kontrollimise tulemused. Kuna kütuseveok vajas remonti, siis selle kasutamine ei olnud võimalik ning kostja otsustas selle võõrandada.
Hageja vastuväited kostja seisukohtadele
3.Enne hindamisakti pankrotihaldurile esitamist tutvus OÜ MT esindaja TS põhjalikult hinnatava kütuseveokiga ning selle tehnilise seisundiga. Hindamisaktis 20.01.2007. on OÜ MT sõnaselgelt öelnud, et veok vajab remonti. Seega on OÜ MT veoki hindamisel arvestanud muuhulgas selle remondivajadust. Hageja on seisukohal, et kostja on müünud veoki AS MK mitte turuhinnaga, vaid oluliselt madalama hinnaga, mistõttu ei ole see hind hagejale ja kohtule siduv. Vaatamata hageja korduvatele ettepanekutele lahendada kütuseveokiga seonduv vaidlus kohtuväliselt ja ennistada tehingueelne olukord, ei soovinud kostja seda teha, vaid asus ise veokit müüma. Hageja hinnangul ei ole vara müügiprotsess olnud usaldusväärne – see on toimunud ainuüksi kostja kontrolli all, potentsiaalsetele ostjatele vara kohta kostja suva järgi informatsiooni jagades. 18.05.2007. avaldas kostja Äripäevas teate kõnealuse kütuseveoki müümiseks enampakkumisel hinnaga 1 150 000 krooni (mis sisaldas käibemaksu) (73 498.40 eurot) erinevalt hageja esindaja poolt eelnevalt tehtud ettepanekutele müüa veok OÜ MT hindamisaktis märgitud hinnaga 1 150 000 krooni (73 498.40 eurot), millele lisanduks käibemaks. Ebaloogilised ja uskumatud on aga kostja edasised seletused selle kohta, et kuigi 18.05.2007. toimunud enampakkumisel tegi MKAS varale pakkumise summas 1 150 000 krooni (73 498,40 eurot), ei olnud MKAS enne enampakkumisel 1 150 000 kroonise (73 498.40 eurot) pakkumise tegemist ostetavat vara isegi üle vaadanud, mistõttu MKAS väidetavalt ei teadnud ostetava kütuseveoki rikkeid ega remondivajadust. Kostja on avaldanud päevalehes Äripäev 07.06.2007. täpselt samasuguse sisuga teate nagu eelmisel enampakkumisel kütuseveoki müügi 12.06.2009. toimuval enampakkumisel hinnaga juba 1 050 000 krooni (hind sisaldas käibemaksu) (67 107.23 eurot). See tähendab, et kuigi kostja enda väitel ja VEOÜ poolt väljastatud remondikalkulatsioonile vajas veok remonti vaid 48 385.51 krooni (3 092.40 eurot) ulatuses otsustas kostja oma suva järgi alandada veoki müügihinda tervelt 100 000 krooni (6 391.16 eurot) võrra. Hageja on seisukohal, et kuigi kostja võis nimetada tema poolt korraldatud vara müüki enampakkumiseks, ei vastanud see üldlevinud arusaamale avalikult korraldatud enampakkumisest. Kostja tegevus vara müügil annab alust arvata, et tema eesmärgiks ei olnud mitte vara müümine võimalikult suurt kasu andval viisil, vaid vara müümine tema poolt väljavalitud isikule (AS MK) võimalikult soodsa hinnaga. Kostja poolt nn “enampakkumistel” kujundatud hind ei vastanud vara tegelikule turuhinnale.
Kohtuotsuse põhjendused
4.Õigusnormid, millest tulenevalt kohus otsustab, on järgmised: pankrotiseadus (edaspidi PankrS) § 109 lg 1 (redaktsioon 01.01.2004-31.12.2009) sätestas, et tagasivõitmisel tunnistab kohus PankrS §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku
tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 111 lg 1 p 1 (redaktsioon 01.01.2004-31.12.2009) sätestas, et kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti: ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, samuti pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni. PankrS § 111 lg 2 (redaktsioon 01.01.2004-31.12.2009) sätestas, et kui kinkeleping on sõlmitud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, siis eeldatakse, et kinkelepinguga kahjustati võlausaldajate huve. PankrS § 111 lg 3 (redaktsioon 01.01.2004-31.12.2009) sätestas, et kohus võib PankrS § 111 lõikes 1 sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom.
5.Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
6.OÜ J on OÜ V saatnud 29.08.2006 pankrotihoiatuse (I kd, tl 3), mille OÜ V on kätte saanud 01.09.2006 (I kd, tl 11). 20.09.2006 on OÜ J esitanud avalduse OÜ V pankroti väljakuulutamiseks (I kd, tl 12-13). Tartu Maakohtu 12.10.2006 määrusega on algatatud OÜ V pankrotimenetlus (I kd, tl 14). Tartu Maakohtu 20.11.2006 otsusega on välja kuulutatud OÜ V pankrot (I kd, tl 15-16).
7.OÜ V sõlmis 14.09.2005 oma põhitegevuse teostamiseks HLEAS liisinglepingu kütuseveoki Volvo liisimiseks (I kd tl 17-25). Sõiduki maksumuseks oli 1 661 668.92 krooni (106 200 eurot), millele liitus intress 6 kuu euribor + marginaal 2,8 %. Lepingujärgsete tagasimaksete lõpptähtajaks oli 30.09.2010. 04.09.2006, s.o vahetult pärast aktsiaseltsilt J pankrotihoiatuse saamist ja enne pankrotimenetluse algatamist, sõlmis VOÜ ja AS P, kes on üks suurimaid OÜ V võlausaldajaid, liisinglepingu ülevõtmise kokkuleppe, millega OÜ V kohustus andma AS P üle kõik liisinglepingust tulenevad õigused ja kohustused HLE AS ees. Vastavalt kokkuleppele kohustus AS P tasuma OÜ V rahasumma, mis võrdub liisingobjekti turuväärtusega kokkuleppe sõlmimise ajal, millest on maha arvatud liisinglepingu järgi ASHLE tasumisele kuuluvad osamaksed. Objekti turuväärtuse pidi hindama poolte poolt aktsepteeritud hindaja. 04.09.2006 kokkuleppe jõustumise hetkeks oli määratud AS HLE kirjaliku nõusoleku andmine kokkuleppe sõlmimiseks ja liisinglepingu ümbervormistamiseks AS P nimele. Seisuga 03.10.2006 oli OÜu V võlgnevus AS HLE liisinglepingu nr XXX alusel 992 853.23 krooni (63 454.89 eurot) koos käibemaksuga. 03.10.2006 sõlmisid AS HLE, AS P ja OÜ V liisinglepingu nr XXX lisa nr 1 „Liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akti“, mille kohaselt OÜ V andis kütuseveoki AS P valdusesse ja kasutusse. Pärast liisingulepingu ülevõtmist tellis AS P 09.10.2006 aktsiaseltsilt BRC A hindamisakti, mille kohaselt oli sõiduki väärtuseks 820 000 krooni (52 407.55 eurot) ilma käibemaksuta. Kuna hindamisaktis märgitud summa oli väiksem kui AS HLE võlgnetav summa (ilma käibemaksuta 841 401.04 krooni (53 775.33 eurot)), siis leidis AS P, et tal ei ole kohustust OÜ V midagi hüvitada.
8.Tulenevalt PankrS § 55 lg 3 p 1 on pankrotihalduril kohustus moodustada pankrotivara ja selle arvelt võlausaldajate nõuete rahuldamine. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõuetakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Tulenevalt PankrS § 118 lg 1 (redaktsioon alates 01.01.2010) esitab tagasivõitmise nõude pankrotihaldur. Eeltoodust tulenevalt tuleb Asuda
seisukohale, et pankrotihaldur on oma ametiülesannete täitmiseks esitanud hagi võlgniku vara tagasivõitmiseks.
9.OÜ V pankrotihaldur on esitanud tagasivõitmishagi tulenevalt asjaolust, et OÜ V ja AS P vahel sõlmitud liisinglepingu ülevõtmise kokkuleppel on kinke iseloom. PankrS § 111 lg 1 p 1 (redaktsioon 01.01.2004-31.12.2009) sätestas, et kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti: ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, samuti pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni. 01.09.2006 sai OÜ V kätte ASJ pankrotihoiatuse. 20.09.2006 esitas ASJ kohtusse avalduse OÜ V pankroti väljakuulutamiseks. 12.10.2006 algatati Tartu Maakohtu määrusega VOÜ pankrotimenetlus ja 20.11.2006 kuulutati välja VOÜ pankrot. Liisinglepingu ülevõtmise kokkulepe sõlmiti V OÜ ja AS P vahel 04.09.2006, s.o vahetult pärast aktsiaseltsilt J pankrotihoiatuse saamist ja enne pankrotimenetluse algatamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et täidetud on PankrS § 111 lg 1 p 1 (redaktsioon 01.01.200431.12.2009) tulenev nõus, et tagasivõidetav tehing on sõlmitud üks aasta enne pankrotimenetluse algatamist.
10.PankrS § 109 lg 1 (redaktsioon 01.01.2004-31.12.2009) sätestas, et tagasivõitmisel tunnistab kohus PankrS §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Nimetatust tulenevalt tuleb tuvastada tagasivõitmise eeldus ehk asjaolu, et kinkelepingu tunnustega tegu kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 111 lg 2 (redaktsioon 01.01.2004-31.12.2009) sätestas, et kui kinkeleping on sõlmitud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, siis eeldatakse, et kinkelepinguga kahjustati võlausaldajate huve. Eeltoodust tuleneb, et PankrS § 111 lg 1 tuleneva kinkelepingu tagasivõitmisel on lihtsustatud koosseis, kuna PankrS § 111 lg 2 (redaktsioon 01.01.2004-31.12.2009) nägi ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist tehtud tehingu puhul ette võlausaldajate huvide kahjustamise eelduse. Seega tuleb kostjal tõendada, et eelnimetatud tehinguga ei ole V OÜ (pankrotis) võlausaldajate huve kahjustatud. Hageja leiab, et kuna AS P on OÜ V pankrotimenetluses üks suurimaid võlausaldajaid, siis teadis AS P 2006. a liisinglepingu ülevõtmise kokkuleppe sõlmimise ajal OÜ V majandusseisust, s.t olukorrast, kus OÜ V ei suutnud rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kütuseveok oli OÜ V põhitegevuse jätkamiseks hädavajalik, mistõttu hageja leiab, et AS P oleks pidanud aru saama, et pärast kütuseveoki üleandmist seiskub OÜ V majandustegevus. OÜ V puudus nimetatud ajal muu märkimisväärne vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei olnud teadlik V OÜ võlausaldajate huvide kahjustamisest liisinglepingu ülevõtmise kokkuleppe sõlmimisel. Kostja on esitanud vastuväited sõiduki töökorras oleku vastu ja sellest tuleneva madalama hinna osas. Kohus leiab, et kostja vastuväide ei ole käesoleval juhul asjakohane ja sellele annab kohus hinnangu liisinglepingu eseme väärtuse hindamisel. Hageja on välja toonud asjaolu, et V OÜ kuulunud kütuseveok anti liisinglepingu ülevõtmise kokkuleppe alusel üle olukorras, kus V OÜ ei suutnud oma kohustusi võlausaldajate ees täita ja kütuseveoki võõrandamise tõttu seiskus V OÜ majandustegevus ning liisinglepingu ülevõtmise kokkuleppe tulemusel ei ole V OÜ raha laekunud. Samuti leiab hageja, et kostja oli liisinglepingu ülevõtmise kokkuleppe sõlmimisel teadlik, et V OÜ ei ole võimeline täitma oma kohustusi võlausaldajate ees. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kostja ei ole neid väiteid ümber lükanud, siis on PankrS § 111 lg 2 (redaktsioon 01.01.200431.12.2009) tulenevalt V OÜ ja AS P vahel sõlmitud liisinglepingu ülevõtmise kokkuleppe sõlmimise ja selle alusel raha laekumata jäämisega ning ühe võlausaldaja eelistamisega teistele rikutud V OÜ võlausaldajate huve.
11.Hageja on oma tagasivõitmisnõudes tuginenud asjaolule, et OÜ V ja AS P vahel sõlmitud liisinglepingu ülevõtmise kokkuleppel oli kinke iseloom. OÜ V ja AS P vahel sõlmitud liisinglepingu ülevõtmise kokkuleppe (I kd, tl 27) punkti 2 kohaselt kohustus AS P tasuma OÜ
Veelise rahasumma, mis võrdus liisingobjekti turuväärtusele kokkuleppe sõlmimise ajal, millest on maha arvatud liisinglepingu järgi AS HLE tasumisele kuuluvad osamaksed. Liisingeseme objektiks olnud kütuseveok Volvo oli hageja väidetel OÜ V kasutuse olnud ca üks aasta, kuid oli selle aja jooksul tasunud liisingandjale ca 50 % sõiduki soetushinnast. Hageja väidetel ei kasutanud AS P pärast sõiduki valduse saamist seda faktiliselt oma igapäevases majandustegevuses, samuti ei remontinud AS P sõidukit, vaid üritas seda olemasolevas seisundis realiseerida oluliselt kõrgema hinnaga, kui ASBPC A hindamisaktis näidatud. OÜ V pankrotihaldur on tellinud uue kütuseveoki hindamisakti Eestis kütuseveokite ja haagiste müügiga ja remondiga tegelevalt äriühingult MTOÜ. OÜ MT 20.01.2007 hindamisakti (I kd, tl 40) kohaselt oli vaidlusaluse kütuseveoki maksumuseks sõiduki tehnilise ülevaatamise hetkel MTOÜ esindaja poolt 20.01.2007 väärtuseks vähemalt 1 150 000 krooni (734 983.96 eurot) ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et OÜ V poolt liisinglepingust nr XXX tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmisega AS P ning seejärel AS P poolt vara müümine hindamisaktis märgitust kõrgema hinnaga näitab, et pooled soovisid anda AS P eeliseid teiste OÜ V võlausaldajate ees, millega AS P oleks saanud oma nõudele OÜ V vastu rahuldust väljaspool OÜ V pankrotimenetlust. Kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et OÜ V ja AS P vahel oli sõlmitud liisinglepingu ülevõtmise kokkulepe ja et selle kokkuleppe alusel sai AS P kütuseveoki oma valdusesse. AS P avastas pärast sõiduki kontrollimist, et sõiduk vajab remonti, mistõttu selle kasutamine ei olnud võimalik ja seetõttu asus AS P sõidukit võõrandama. AS P teatas kütuseveoki võõrandamise kavatsusest OÜ V pankrotihaldurile. Kostja ei nõustunud MTOÜ 20.01.2007 hinnanguga, kuna selles ei olnud arvestatud sõiduki tegelikku tehnilist seisukorda ja remondivajadust, millest kostja V OÜ pankrotihaldurit teavitas. Kohus leiab, et hageja väide selle kohta, et V OÜ ja AS P vahel sõlmitud liisinglepingu ülevõtmise kokkuleppel oli kinke iseloom, on põhjendatud. PankrS § 111 lg 3 (redaktsioon 01.01.2004-31.12.2009) sätestas, et kohus võib PankrS § 111 lõikes 1 sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom. OÜ V ja AS P vahel sõlmitud liisinglepingu ülevõtmise kokkuleppe alusel läks liisingleping ja selle objekt OÜ V üle AS P, kuid AS P ei ole käesoleva ajani teinud vastusooritust ehk ei ole käesoleva ajani tasunud kokkuleppe punktis nr 2 fikseeritud rahasummat. OÜ V ja AS P vahel 04.09.2006 sõlmitud liisinglepingu ülevõtmise kokkuleppe punkti 2 kohaselt (I kd, tl 27) kohustus AS P tasuma V OÜ rahasumma, mis võrdub liisingobjekti turuväärtusele kokkuleppe sõlmimise ajal, millest on maha arvatud liisinglepingu järgi AS HLE tasumisele kuuluvad osamaksed. Nimetatud summat ei ole AS P käesoleva ajani OÜ V tasunud. Seetõttu on tekkinud olukord, kus OÜ V võõrandas oma vara turuhinnaga, kuid ei ole kokkulepitud vastusooritust saanud, millest tulenevalt kohus leiab, et tegemist on kinke iseloomuga tehinguga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuigi poolte kokkuleppe kohaselt on poolte kohustused tasakaalus, näitab reaalse vastusoorituse puudumine poolte kokkuleppe kinkeiseloomu. Poolte vahelise kohustuste ebavõrdsust näitab asjaolu, et ükski mõistlik müüja ei sõlmi sellist lepingut, mille puhul pole tagatud ostuhinna laekumine.
12.Hageja on seisukohal, et AS P oli OÜ V lähikondne, kuna ta oli suurim võlausaldaja ja neil oli ühine majanduslik huvi. 2006. a juunist oli AS P V OÜ peamine kütusetarnija, kelle tarned moodustasid V OÜ poolt ostetud kütusest juunis 61,37 % ja augustis 59,24 % (II kd, tl 34-42). Hageja leiab, et kuna AS P on OÜ V pankrotimenetluses üks suurimaid võlausaldajaid II kd, tl 44-51, siis teadis AS P 2006. a liisinglepingu ülevõtmise kokkuleppe sõlmimise ajal OÜ V majandusseisust, s.t olukorrast, kus OÜ V ei suutnud rahuldada võlausaldajate nõudeid ja oli eluliselt huvitatud enda nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamisest. Kostja on vastu vaielnud hageja seisukohale, et kostjat saab käsitleda OÜ V lähikondsena. Kostja on viidanud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-53-03 toodud pankrotiseaduse käsitlusele. Kohus leiab, et kostja viidatud Riigikohtu lahend ei ole käesoleval juhul kohaldatav, kuna see käsitleb tehingu
tagasivõitmist, mis oli tehtud enam kui aasta enne võlgniku pankroti väljakuulutamist ehk käesoleval ajal kehtiva PankrS § 111 lg 1 p 2 sätestatud juhtudel, kuid käesolevas asjas on hageja esitanud tagasivõitmishagi PankrS § 111 lg 1 p 1 alusel ehk tulenevalt asjaolust, et olukorras, kus tehing oli tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise pankrotihalduri nimetamist. Nõude esitamisel PankrS § 111 lg 1 p 1 alusel ei ole oluline, kas tehingu teine pool ehk käesoleval juhul väidetav kingisaaja oli võlgniku lähikondne või mitte.
13.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tulenevalt PankrS § 111 lg 1 p 1 (redaktsioon 01.01.2004-31.12.2009) tuleb kehtetuks tunnistada OÜ V ja AS P vahel 04.09.2006 sõlmitud kokkulepe liisinglepingu ülevõtmise kohta, kuna tegemist on kinke iseloomuga tehinguga. Kuna käesolevaks ajaks on liisinglepingu ese võõrandatud, siis tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis.
14.Poolte vahel on vaidlus sõiduki turuväärtuse suuruse üle. Hageja on tuginenud MTOÜ hinnangule. Kostja on leidnud, et MTOÜ 20.01.2007 hindamisakti koostamisel ei arvestatud kütuseveoki tegelikku seisundit ning selle remondivajadusi. Oma seisukoha tõendamiseks esitas kostja kohtule 13.02.2007 TS ülekuulamise protokolli kriminaalasjas nr 07260100120 (I kd, tl 124-126). Kostja hinnangul nähtub eelnimetatud protokollist, et septembrist 2005. a kuni juunini 2006. a teostas MTOÜ süstemaatiliselt vaidlusaluse kütuseveoki remonti, mis kostja hinnangul viitab sellele, et kütuseveokit ei kasutatud heaperemehelikult, mistõttu selle tehniline seisund ei olnud nii hea, et vajas vaid hooldusremonti. Samuti on kostja esitanud kohtule arved 2007. a juulist kuni augustini MKAS poolt vaidlusalusele kütuseveokile tehtud remondi kohta summas 171 597.68 krooni (10 967.09 eurot). Hageja leiab, et tulenevalt OÜ-l V oli liisinglepingust tulenevalt kohutus liisingobjekt heas korras hoida ja kontrollida regulaarselt selle seisukorda, mis näitab, et OÜ V kasutas kütuseveokit heaperemehelikult. Hageja märgib, et eelviidatud kriminaalasja on alustatud tema avalduse alusel seoses kahtlustega, et OÜ V juhatuse liikmed olid viinud äriühingu kassast välja olulises summas rahalisi vahendeid. Kriminaalasja raames uuriti mitmeid OÜ V kuuluvaid sõidukeid ja haagiseid ning nende võimalikku remontimist. AS HLE ja kostja vahel sõlmitud liisinglepingust nähtub, et vaidlusaluse kütuseveoki registreerimismärgiks oli XXX(I kd, tl 30). Tunnistaja TS ütlustest (I kd, tl 124-126) nähtub, et vaidlusalusele kütuseveokile registrimärgiga XXX on teostatud väiksemahulist remonti (näiteks remont, mis oli tingitud vooliku valeühendusest, samuti läksid sõidukil pidevalt katki 2 toru jms). Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole mitmeid remonttöid, mille kohta on esitatud arved, tegelikult vaidlusalusele sõidukile tehtud. Näiteks ei ole teostatud alumiiniumkeevituse remonti (I kd, tl 125), muude remonttööde teostamise kohta ei oska tunnistaja ütlusi anda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja väited selle kohta, et vaidlusalune kütuseveok vajas juba sel ajal, kui see oli OÜ V valduses, suuremahulist remonti, ei vasta tõele. Kostja ei ole neid väiteid tõendanud, vaid on need enda esitatud tõenditega ümber lükanud. Samuti leiab kohus, et arvestada tuleb asjaoluga, et kostja on liisinglepingu üle võtnud 04.09.2006 (I kd, tl 27), kuid kordusenampakkumine toimus 18.05.2007. Seega on sõiduk enam kui kaheksa kuu vältel olnud kostja valduses. Kostja ei ole kordagi viidanud asjaolule, et vaidlusaluse sõiduki teisaldamisega OÜ Veelise valdusest tema valdusesse oleks tekkinud probleeme, samas märgib ta, et kütuseveoki halba seisukorda tõendab asjaolu, et 18.05.2007 toimunud enampakkumisel ei suutnud enampakkumisel osalenud AS MK kütuseveokit käivitada. Eeltoodust järeldab kohus, et sõiduki seisukord võis halveneda kostja kasutuses oleva aja vältel. Kohus leiab, et asjakohased ei ole kostja vastuväited selle kohta, et MKAS poolt on pärast sõiduki omandamist teostanud suuremahulisi remonttöid. Kohus leiab, et üldteada asjaoluks tuleb pidada seda, et sõiduki remondivajadus sõltub paljuski sellest, kas sõidukit kasutatakse heaperemehelikult või mitte. Kuna asjas puuduvad tõendid selle kohta, kas MKAS kasutas sõidukit heaperemehelikult, siis ei tõenda kostja esitatud tõendid MKAS poolt teostatud remonttööde kohta sõiduki halba tehnilist seisukorda sellel ajal, mil see kuulus OÜ V valdusesse.
Kohus leiab, et vaidlusaluse sõiduki turuhinna kindlaksmääramisel tuleb lähtuda MTOÜ 20.01.2007 hinnangust. Kriminaalasja nr 07260100120 tehtud uurimistoimingu eesmärgiks on olnud välja selgitada, kas MTOÜ poolt teostatud remonttööd on teostatud OÜ V kuulunud kütuseveokile registreerimisnumbriga XXX. Kriminaalasja käigus on üle kuulatud MTOÜ töötaja TS, kes on vaidlusaluse sõiduki üle vaadanud ja ei ole tuvastanud, et sellel oleks teostatud suuremahulisi remonttöid. Seega pole asjas tõendamist leidnud, et vaidlusalune kütuseveok vajas ulatuslikku remonti ajal, mil ta oli OÜ V valduses. Kohus leiab, et BRC A pakutud müügihind (I kd, tl 35) ei näita sõiduki tegelikku turuväärtust, kuna üldteadaolevalt BRC A on ettevõte, kus müüakse kiiresti realiseerimisele kuuluvat vara, mistõttu müüdava vara müügihind on tavapärasest väiksem. Kostja on esitanud kohtule tõendina VEOÜ hinnapakkumise remonttööde kohta vaidlusalusele sõidukile summas 48 385.51 krooni koos käibemaksuga (I kd, tl 36-37). Kohus leiab, et nimetatud arvest ei nähtu, millisel eesmärgil telliti remonttööde kalkulatsioon. Puudub vaidlus selles, et vaidlusalune sõiduki väljalaskeaasta oli 2001. a ja seetõttu oli tegemist kasutatud sõidukiga. Kohus loeb üldteada asjaoluks selle, et sõiduki kasutamisele toimub selle osade kulumine, mis alati ei too kaasa sõiduki kasutamiskõlbmatust ja remondivajadust. Asjaolu, et VEOÜ on teinud remondikalkulatsiooni, ei tõenda, et pakkumises näidatud remonttööd olid olulised tööd, ilma milleta poleks sõiduki edasine kasutamine olnud võimalik. Samuti leiab kohus, et kostja ja tunnistaja E. Tammemägi (II kd, tl 61-63) väited selle kohta, et sõiduk vajab ulatuslikku remonti alumiiniumkeevituse näol, ei tõenda, et nimetatud töö vajadus tekkis enne sõiduki üleandmist kostjale. Enampakkumise läbiviimise korda reguleerib täitemenetluse seadustik (TMS) Tulenevalt TMS § 85 on soovijatel õigus tutvuda müüdava asjaga, s.h asja puudutavate tõenditega, muu hulgas hindamisaktidega. Nimetatust tuleneb, et AS-l MK oli õigus tutvuda enampakkumisel müüdava kütuseveokiga. Nimetatut AS MK esindaja teinud ei ole. Kohus on asjas üle kuulanud tunnistajana AS MK tegevdirektori (II kd, tl 61-63), kelle ütluste kohaselt avaldas kostja esindaja talle telefonivestluse käigus, et sõiduk on tehniliselt korras. Tunnistaja on andnud ütlusi ka selle kohta, et pärast enampakkumist vaatas ta sõiduki üle, mispeale tegi kostjale ettepaneku alandada hinda 100 000 krooni võrra ja vastuse sai ta sellele mitme päeva pärast. Kostja on kordusenapakkumisel alandanudki hinda 100 000 krooni võrra. Tulenevalt TMS § 93 tuleb ostuhind või TMS § 93 ettenähtud juhul osa sellest tasuda koheselt. Nimetatut kostja teinud ei ole. Seega on tegemist olukorraga, kus enampakkumise võitnud ostja asus hinda alandama. Tulenevalt võlaõigusseaduse § 224 p 3 ei ole ostuhinna alandamine lubatud enampakkumisel müüdud kasutatud asja ostmisel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on hinda alandanud tulenevalt AS MK ettepanekust, mitte lähtuvalt sõiduki remondivajaduste maksumusest. Samuti on põhjendatud hageja väited, et kostja on enampakkumise teated avaldanud ebamõistlikult lühikese etteteatamise ajaga, mis ei võimaldanud kõigil ostuhuvilistel osaleda enampakkumisel. Kohus leiab, et kuna puudub alus kahelda MTOÜ 20.01.2007 hinnangus sõiduki turuväärtuse kohta summas 1 150 000 krooni ilma käibemaksuta (I kd, tl 40), puuduvad tõendid selle kohta, et vaidlusalusel sõidukil oleks tehtud OÜ V valduses oleku ajal suuremahulisi remonttöid või et vaidlusaluse sõiduki töökorda viimiseks oli hädavajalik läbi viia VEOÜ remondikalkulatsioonis nimetatud tööd, kostja on enampakkumiste läbiviimisel jätnud teate avaldamise ja enampakkumise toimumise vaheliseks ajaks ebamõistlikult lühikese aja ning kostja on alusetult alandanud kordusenampakkumisel müügihinda, siis tuleb vaidlusaluse sõiduki turuväärtuse hindamisel lähtuda MTOÜ pakutud turuväärtusest. Seega leiab kohus, et vaidlusaluse kütuseveoki turuväärtuseks selle üleandmise ajal kostjale oli 1 150 000 krooni (73 498.40 eurot) ilma käibemaksuta. OÜ V ja AS P on liisinglepingu ülevõtmise kokkuleppe (I kd, tl 27) punktis 2 kokku leppinud, et kostja kohustub tasuma OÜ V rahasumma, mis võrdub liisingobjekti turuväärtusele kokkuleppe sõlmimise ajal, millest on maha arvatud liisinglepingu järgi AS HLE tasumisele kuuluvad osamaksed. Vaidlus puudub selles, et kütuseveoki eest liisinglepingu järgi tasumisele kuuluva summa tasumata osa oli 841 401.09 krooni (53 775.33 eurot) ilma
käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis summas 308 598.91 krooni (19 723.07 eurot).
15.Muud poolte seisukohad ja vastuväited ning esitatud tõendid ei ole asjakohased. Menetluskulud TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus on hagi rahuldanud, siis tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.