Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

nr * krediidilimiidiga 8000 krooni, mis on seotud arvelduskontoga nr *. Lepingult 2 arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 16% aastas. Kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, seepärast saatis hageja 09.09.2009 kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles palus tasuda lepingust tulenev võlgnevus. Vaatamata meeldetuletustele kostja võlgnevust ei tasunud ning hageja ütles lepingu ühepoolselt üles. Eeltoodust tulenevalt arvestas hageja kostja poolse kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist hageja hinnakirjas sätestatud määra alusel 0,022% päevas. 12.10.2010 esitas hageja kostja vastu kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 01.03.2011 jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata põhjusel, et võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada hagejale teadaolevatel aadressidel, kohtu dokumendid tagastati. Hageja sai määruse kätte 28.03.2011. 27.04.2011 esitas hageja kohtusse hagi kostja vastu võlgnevuse 3757,53 euro ja viivise nõudes. Tsiviilasi määrati kohtunik Mart Reino menetlusse. Kostja elukaaslasele * on menetlusdokumendid 18.06.2011 allkirja vastu üle antud. Kostja hagiavalduse suhtes seisukohta esitanud ei ole. 17.10.2011 määrati tsiviilasi kohtunik Ruth Sild menetlusse.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada osaliselt asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 27.04.2011. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 1-5/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja 3757,53 euro väljamõistmist kostjalt, millest lepingu nr * võlgnevus 3141,79 eurot (põhiosa 2593,63 eurot, intress 264,80 eurot ajavahemiku 10.06.2009 – 29.12.2009 eest ja põhiosa viivis 283,36 eurot ajavahemiku 10.08.2009 – 25.04.2011 eest) ning vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus on 615,74 eurot (põhiosa 511,29 eurot, intress 50,63 eurot ja viivis 53,82 eurot). Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis arvestatuna protsendina käenduseta väikelaenulepingust nr * tulenevalt põhinõudelt s.o 2593,63 eurolt alates 26.04.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ning vaba

tagasimakse krediitkaardi kasutamise lepingu põhinõudelt, s.o 511,29 eurolt alates 26.04.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: poolte vahel 03.08.2007 sõlmitud laenulepingu nr * /tlk 6-7/; laenu tagastamise graafiku /tlk 8-9/; lepingu nr * sooritatud operatsioonid /tlk 10-12/; 09.09.2009 kostjale saadetud lepingu ülesütlemise kirja /tlk 13/; 20.03.2007 sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu /tlk 14-15/; vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu võlgnevuse arvestuse /tlk 16/; lepingul sooritatud operatsioonid /tlk 17-18/; maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu maksekorralduse /tlk 19/ ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu maksekorralduse /tlk 20/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud dokumentidega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg 1 ja 3 kohaselt krediidilepinguga üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes VÕS § 397 lg-st 1 ja 3 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. VÕS § 94 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Kaido Köster’ilt hageja Swedbank AS-i kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 3757,53 eurot, millest lepingu nr * võlgnevus on 3141,79 eurot (põhiosa 2593,63 eurot, intress 264,80 eurot ajavahemiku 10.06.2009 – 29.12.2009 eest ja põhiosa viivis 283,36 eurot ajavahemiku 10.08.2009 – 25.04.2011 eest) ning vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus on 615,74 eurot (põhiosa 511,29 eurot, intress 50,63 eurot ja viivis 53,82 eurot). Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis arvestatuna protsendina käenduseta väikelaenulepingust nr * tulenevalt põhinõudelt s.o 2593,63 eurolt alates 26.04.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ning vaba tagasimakse krediitkaardi kasutamise lepingu põhinõudelt, s.o 511,29 eurolt alates 26.04.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 479,33 eurot /tlk 20/, mille tasumist on kohus kontrollinud 27.04.2011 /tlk 24/. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 479,33 eurot. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3

alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja on palunud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 1457,44 krooni. Hageja tasus riigilõivu 12.10.2010. a ning kohus on seda kontrollinud 27.04.2011 /tlk 25/. 01.03.2011. a määrusega jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Hageja sai avalduse rahuldamata jätmise määruse kätte 28.03.2011. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1457,44 krooni (93,15 eurot). Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 479,33 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 93,15 eurot. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.