Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

02.12.2010 seisuga ei ole kostja võlgnevust hagejale tasunud, mistõttu moodustab kostja lepingust 1 tulenev võlgnevus hageja ees kokku 16 677,72 krooni, millest põhiosa on 13 411,33 krooni, intress 1 784,77 krooni ja viivis 1 481,62 krooni. 24.11.2006 sõlmisid hageja ja kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (edaspidi leping 2), mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Rev. krediitkaardi nr * krediidilimiidiga 21 000 krooni, mis oli seotud arvelduskontoga nr *. Hageja krediteeris kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast kuni toimingu summa laekumiseni limiidikontole või kuni lepingu lõppemiseni. Lepingu 2 punkti 5.4 kohaselt arvestas hageja igapäevaselt intressi 16% kasutatud krediidilimiidi eest. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 20 992,50 krooni väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata. Sellega rikkus kostja lepingu 2 punkte 5.1. ja 5.7. Kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 07.05.2009 kostjale teatise lepingu 1 ja lepingu 2 ülesütlemise kohta, milles palus kostjal tasuda lepingutest tulenev võlgnevus, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Vaatamata hageja meeldetuletustele, ei tasunud kostja tähtaegselt võlgnevusi ja hageja ütles lepingud ühepoolselt üles. Hagi esitamise seisuga ei ole kostja võlgnevust hagejale tasunud ning hagejale ettepanekuid võlgnevuste tasumiseks teinud. Vastavalt lepingu 2 punktile 6.4. juhul kui lepingu lõppemise päeval ei ole limiidikontol kasutatud krediidilimiidi summat, kohustub kostja maksma tekkinud võlgnevuselt hageja hinnakirja kohast viivist. Viivise arvestamine lõpeb tasumisele kuuluvate summade täieliku tasumise päeval. Lepingu 2 ülesütlemisel oli kostja kasutanud lepingu 2 alusel hageja poolt võimaldatud krediidilimiidist tehingute tegemiseks 21 000 krooni. Kostja lepingu 2 ülesütlemise järel tema kasutuses olevat krediidisummat 21 000 krooni hagejale ei tagastanud. Tulenevalt sellest arvestas hageja kohustusega viivitamise eest viivist hageja hinnakirjas sätestatud määra alusel (0,022% päevas). Hagi esitamise päeva seisuga moodustab kostja lepingust 2 tulenev võlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga kokku 25 214,52 krooni, millest põhiosa 20 992,50 krooni, intress 2 078,34 krooni ja viivis 2 143,68 krooni. 03.12.2010 esitas hageja kohtusse hagi kostja vastu võlgnevuse 41 892,24 krooni (2677,41 euro) nõudes, millest lepingu nr * võlgnevus on 16 677,72 krooni (põhiosa 13 411,33 krooni, intress 1784,77 krooni ja viivis 1481,62 krooni) ning Visa Classic Rev. krediitkaardi nr * võlgnevus on 25 214,52 krooni (põhiosa 20 992,50 krooni, intress 2078,34 krooni ja viivis 2143,68 krooni). Tsiviilasi määrati kohtunik Mart Reino menetlusse. 09.12.2010. a kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule seisukoht hagiavalduse suhtes. 05.05.2011 on menetlusdokumendid kostjale allkirja vastu isiklikult üle antud. Kostja hagiavalduse suhtes seisukohta esitanud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

asjas

võib

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 03.12.2010. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 1-5/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja 41 892,24 krooni väljamõistmist kostjalt, millest lepingu nr * võlgnevus on 16 677,72 krooni (põhiosa 13 411,33 krooni, intress 1784,77 krooni ja viivis 1481,62 krooni) ning Visa Classic Rev. krediitkaardi nr * võlgnevus on 25 214,52 krooni (põhiosa 20 992,50 krooni, intress 2078,34 krooni ja viivis 2143,68 krooni). Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivise protsendina lepingust nr * tulenevalt põhinõudelt, s.o 13 411,33 krooni alates 03.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu põhinõudelt, s.o 20 992,50 krooni alates 03.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: poolte vahel 07.10.2005 sõlmitud käenduseta väikelaenulepingu nr * /tlk 13-14/; laenu tagastamise graafiku /tlk 15/; 07.05.2009 kostjale saadetud teatis lepingu ülesütlemisest /tlk 16/; lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 17-23/; 24.11.2006 sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu /tlk 2425/; 07.05.2009 kostjale saadetud teatis lepingu ülesütlemisest /tlk 26/; väljavõtte hageja hinnakirjast /tlk 27/ ja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingul sooritatud operatsioonid /tlk 28-31/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud dokumentidega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg 1 ja 3 kohaselt krediidilepinguga üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes VÕS § 397 lg-st 1 ja 3 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. VÕS § 94 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Riho Volens’ilt hageja Swedbank AS-i kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 2677,41 eurot (41 892,24 krooni), millest lepingu nr * võlgnevus on 16 677,72 krooni, s.o 1065,90 eurot (põhiosa 13 411,33 krooni (857,14 eurot), intress 1784,77 krooni (114,07 eurot) ja viivis 1481,62 krooni (94,69 eurot)) ning Visa Classic Rev. krediitkaardi nr * võlgnevus on 25 214,52 krooni, s.o 1611,51 eurot (põhiosa 20 992,50 krooni (1341,67 eurot), intress 2078,34 krooni (132,83 eurot) ja viivis 2143,68 krooni (137,01 eurot). Samuti kuulub kostjalt Riho Volens hageja Swedbank AS-i kasuks välja mõistmisele viivis arvestatuna protsendina käenduseta väikelaenulepingust nr * tulenevalt põhinõudelt s.o 857,14 eurolt alates 03.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ning vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse põhinõudelt, s.o 1341,67 eurolt alates 03.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 7500 krooni /tlk 34/, mille tasumist on kohus kontrollinud 06.12.2010 /tlk 36/. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 7500 krooni (479,34 eurot). TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja on palunud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 1032,11 krooni. Hageja tasus riigilõivu 17.05.2010. a ning kohus on seda kontrollinud 06.12.2010.a. 28.10.2010. a määrusega jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Hageja sai avalduse rahuldamata jätmise määruse kätte 03.11.2010. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1032,11 krooni (65,96 eurot). Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 479,34 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 65,96 eurot. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.