Ühinguõigus › Sundlõpetamine

Menetluse käik 26.01.2011 edastas Harju Maakohtu registriosakond kohtule dokumendid KÜ Xxx sundlõpetamiseks TsÜS § 40 lg 1 p 4 ja TsMS § 595 lg 2 p 5 alusel, kuna korteriühistu ei vasta seadusega kehtestatud nõuetele alates elamumaa kinnistamisest – korteriomandeid seatud ei ole. Korteriühistu ei vasta KÜS §-le 2. 21.09.2011 määrusega kohus otsustas kohaldada KÜ Xxx suhtes sundlõpetamist ja kustutada see registrist, kuna korteriühistu ei vasta seadusega kehtestatud nõuetele. 06.10.2011 esitas puudutatud isik määruskaebuse, milles taotleb Harju Maakohtu 21.09.2011 määruse tühistamist. Määruskaebuse kohaselt on määruskaebuse esitaja on seisukohal, et korteriühistu vastab seadusega kehtestatud nõuetele ja ta on loodud samuti seadusega kooskõlas olevalt. KÜS § 17 lg 4 kohaselt vallasasjana erastatud elamu mõtteliste osade majandamiseks asutatud korteriühistu registreerimiseks esitatakse kinnistusraamatu kande ärakirja asemel vallasomandit tõendav dokument korteri ja sellele vastava elamu muu mõttelise osa omaniku andmete kohta. Seadus ei sätesta reeglit, et vallasjana erastatud elamu juurde maa kinnistamisel muutuks korteriühistu seadusega vastuolus olevaks, samuti ei ütle seadus, et maa kinnistamisel peaks korteriühistu eksisteerimiseks olema loodud korteriomandid. Üleminekureegleid või tähtaegu, mille jooksul peaksid kindlasti olema moodustatud korteriomandid, seadus ei sisalda. Eeltoodust tulenevalt on määruskaebuse esitaja arvamusel, et korteriühistu saab eksisteerida nii korteriomandite puhul (KÜS § 2 lg 1), mis on ilmselt üldreegel kui ka korteriomandeid loomata (erijuhud), kui ta on loodud seaduslikul alusel, antud juhul KÜS §17 lg 4 järgi. Nimetatud KÜS § 17 on erisätteks KÜS §-ile 2, maakohus ei ole sellega lahendi tegemisel arvestanud. Registripidaja on 30.09.2008 kirjas viidanud, et korteriühistu põhikiri on muutunud maa erastamisega ebaõigeks, kuid see asjaolu ei saa olla aluseks korteriühistu sundlõpetamisele. Sellisel juhul kuuluks korrigeerimisele vaid korteriühistu põhikiri. Määruskaebuse esitaja on edastanud käesoleva tsiviilasja materjalide juurde Harju Maakohtu 26.09.2008 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-07-19983, milles sama kohtukoosseis on otsustanud Xxx kaasomandi lõpetamise ja asja reaalosadeks (korteriomanditeks) jagamise. Kohtuotsus on asendanud ühe kaasomaniku RK nõusolekut korteriomandite kandmiseks kinnistusraamatusse. Eelnimetatud kohtuotsus on jõustunud, kuid korteriomandite kinnistusraamatusse kandmist on siiani takistanud Tallinna Linnavalitsuse tegevusetus, kuna viimane ei ole kinnitanud koopiat korteriomanditeks jagatava hoone plaanist või ehitatava hoone projektist, millel oleks piiritletud ja korterinumbriga tähistatud iga korteriomandi reaalosaks olevad ruumid (KOS § 5 lg 3 p 1). Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et asi (kinnistu) on juba kohtuotsusega jagatud korteriomanditeks, kuigi neid ei ole kinnistusraamatus veel korteriomanditena registreeritud. Kinnistusraamat on selles osas lihtsalt ebaõige. Eelnevast tulenevalt on iseenesest täidetud ka KÜS § 2 lg 1 üldnõue, mille kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu. Kohtumääruse põhjendused Määruskaebuse esitamine on lubatud ja see on esitatud tähtaegselt, kaebus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele. Kooskõlas TsMS § 663 lg 4, kui

maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab kohus määruskaebuse ise määrusega. Kohus, tutvunud asjaoludega ja määruskaebusega, leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele ja 21.09.2011 kohtumäärus tühistamisele. Antud juhul on puudutatud isiku sundlõpetamise tinginud asjaolu, et Xxx kinnistul kinnistusraamatu kohaselt korteriomandeid seatud ei ole, kuigi korteriühistu seaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu. Puudutatud isik esitas määruskaebuses selgituse, et Xxx kinnistu on Harju Maakohtu 26.09.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-19983 korteriomanditeks jagatud, kuid korteriomandite kinnistusraamatusse kandmist on takistanud Tallinna Linnavalitsus, mille tegevusetuse tõttu ei ole kinnitatud koopiat korteriomanditeks jagatava hoone plaanist. Nimetatud asjaolu tõendamiseks on puudutatud isik esitanud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 27.04.2011 kirja (tlk 68), millest nähtuvalt on Xxx suhtes toimingute tegemiseks Tallinna Linnaplaneerimise Ametisse pöördutud. Kohus märgib, et käesolevas asjas puudutatud isikuks olev korteriühistu on asutatud 10.05.2005 ning see vastas nimetatud ajal seadusest tulenevatele nõuetele. Hoone juurde erastati maad ja see kinnistati 2006, kuid käesolevaja ajani ei ole kinnistu kinnistusraamatus registreeritud korteriomanditena. Kohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et seadusest ei tulene tähtaega, mille jooksul peab vallasasjana erastatud kinnistu korteriomanditeks jaotama pärast seda, kui elamu juurde on maa kinnistatud. Samuti nõustub kohus määruskaebuse esitajaga, et Xxx kinnistu on Harju Maakohtu 26.09.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-19983 korteriomanditeks jaotatud, kuid märgib, et siiski ei ole tegemist olukorraga, kus üksnes kinnistusraamatu kanne on antud asjaolu osas ebatäpne, vaid kõnealuste korteriomandite kinnistusraamatus fikseerimiseks on osa nõudeid veel täitmata. Seetõttu peab kohus vajalikuks rõhutada, et käesoleval hetkel ei vasta puudutatud isik siiski seadusest tulenevatele nõuetele, kuna tegemist ei ole korteriühistuga KÜS § 2 lg 1 mõttes. TsÜS § 40 lg 1 p 4 kohaselt on juriidilise isiku sundlõpetamise alus muuhulgas asjaolu, et juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele. Samas sätestab TsÜS § 40 lg 2, et kui sundlõpetamise aluseks oleva puuduse või muu asjaolu saab ilmselt kõrvaldada, määrab kohus juriidilisele isikule eelnevalt tähtaja puuduse või asjaolu kõrvaldamiseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus sundlõpetamise aluseks oleva puuduse saab kõrvaldada ning puudutatud isikut ei tule TsÜS § 40 lg 1 p 4 alusel koheselt sundlõpetada. Ka Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-101-06 p-s 11 asunud seisukohale, et olukorras, kus esineb TsÜS § 40 lg-s 1 sätestatud juriidilise isiku sundlõpetamise alus, ei pea kohus sundlõpetamist siiski obligatoorselt kohaldama, kui juriidiline isik kõrvaldab kohtu määratud tähtaja jooksul vastava puuduse. Kohus märgib, et antud juhul seisneb puudus, mis tuleb puudutatud isikul kõrvaldada, asjaolus, et Xxx kinnistu puhul ei ole täidetud kõik tingimused, mis võimaldaksid selle kinnistusraamatusse kandmist korteriomanditeks jaotatuna. Nagu eelpool märgitud, on Xxx kaasomandi lõpetamine ja korteriomanditeks jaotamine Harju Maakohtu 26.09.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-19983 juba toimunud, kuid vastava muudatuse kinnistusraamatusse kandmist on takistanud Tallinna Linnavalitsuse kooskõlastuse puudumine. Kohus on seisukohal, et Tallinna Linnavalitsuse tegutsemiskiiruse mõjutamine olukorras, kus puudutatud isik ise on vajalikud taotlused ja dokumendid kõnealusesse ametisse esitanud, ei ole puudutatud isiku võimuses. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et antud situatsioonis ei ole põhjendatud puudutatud isikule puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine, kuid puudutatud isikut tuleb kohustada notarile

korteriomandite seadmise avalduse esitamiseks viivitamatult pärast seda, kui Tallinna Linnavalitsusest on notariaalse kinnituse saamiseks vajalikud dokumendid väljastatud. Kohus peab vajalikuks juhtida määruskaebuse esitaja tähelepanu ka järgmisele asjaolule. Nimelt on määruskaebuse esitaja asunud seisukohale, et korteriühistu põhikiri on küll muutunud maa erastamisega ebaõigeks, kuid see asjaolu ei saa olla korteriühistu sundlõpetamise alus. Kohus osundab siinkohal TsÜS § 40 lg 1 p-le 3, mille kohaselt lõpetatakse juriidiline isik, kui tema põhikiri on olulisel määral vastuolus seadusega. Kohus ei asu käesoleval juhul analüüsima, kas puudutatud isiku põhikirjas sisalduvate ebatäpsuste näol on tegemist puudustega, mis tähendavad olulisel määral seadusega vastuolus olemist, kuna kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et puudutatud isikule tuleb anda võimalus sundlõpetamist tingida võivate asjaolude kõrvaldamiseks. Sellest tulenevalt kohustab kohus puudutatud isikut ka korteriühistu põhikirja seadusega vastavusse viimiseks ajaks, kui puudutatud isik esitab notarile korteriomandite seadmise avalduse. TsMS § 477 lg-st 7 juhindudes võib kohus hagita asjas koguda tõendeid omal algatusel, mistõttu peab kohus lisaks eeltoodule vajalikuks osundada järgmistele asjaoludele. Nimelt nähtub registriosakonna poolt kohtule esitatud puudutatud isiku sundlõpetamise materjalidest, et 05.09.2008 on RK esitanud registriosakonnale avalduse (tlk 8-11), milles juhib tähelepanu Xxx korteriühistu vastuolule seadusega, kuna Xxx kinnistul ei ole korteriomandeid seatud. Samas ilmneb tsiviilasjas nr 2-07-19983 Harju Maakohtu 26.09.2008 otsusest, et korteriomandite seadmist on takistanud üksnes RK ise, kes ei ole ainsana korteriomanikest andud kaasomandi lõpetamiseks ja kinnistusraamatu kande tegemiseks nõusolekut. Kohus märgib, et nähtuvalt Kohtute Infosüsteemist on Harju Maakohtu 16.12.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-67820 võetud menetluse KÜ Xxx hagi RK vastu, millest ilmneb, et hageja taotleb kostjalt võlgnevuse väljamõistmist. Olukorras, kus käesolevas asjas puudutatud isikuks olev mittetulundusühing sundkorras lõpetataks, kaoks tsiviilasjas nr 2-09-67820 hageja, mis omakorda võib TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel kaasa tuua menetluse lõpetamise. Kohus leiab, et lähtuvalt ka nimetatud asjaolust ei oleks puudutatud isiku sundkorras koheselt lõpetamine põhjendatud, kuna see võib korteriühistu jaoks ebaõiglaselt kaasa tuua laiaulatuslikud negatiivsed tagajärjed. Sellest tulenevalt leiab kohus, et Harju Maakohtu 21.09.2011 määrus, millega määrati puudutatud isiku sundlõpetamine ja tema registrist kustutamine, tuleb tühistada ning sundlõpetamise menetlus lõpetada.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.