Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXX).

(pantija) on ka pandilepingus 17.12.2010. a. kokku leppinud, et pandi ese müüakse vastavalt Asjaõiguseaduses sätestatud korras. Pandipidaja müüs vara ilma enampakkumiseta. Küsitav on ka see, kas pandipidajal oli üldse müügiõigus tekkinud, ajutisele haldurile ei ole esitatud sellekohaseid dokumente (laenulepingu ülesütlemine). Seega müüs pandipidaja olemasolevate andmete põhjal pandieseme ebaseaduslikult. Panditud asja müügi viisi kokkulepet rikkunud pandipidaja vastutab sellest tekkinud kahju eest (AõS § 294 lg 5). Sellest tulenevalt on võimalik, et võlgnikul on kahjunõue pandipidaja AM R vastu, samuti on võlgnikul ebaseaduslikust vara müügist saadu väljanõude õigus pandipidaja vastu. Nende võimalike võlgniku nõuete suhtes saab pandipidaja AM R esitada tõenäoliselt tasaarvestuse avalduse, kuna tal on nõue võlgniku vastu. Kogu vara väärtus kokku on 0,00 eurot Kohustused XXX

VÕLAD KOKKU

XXX€

Maksu ja Tolliameti andmebaasis avaldatud maksuvõlg (lisa 10) erineb võlgniku raamatupidamises kajastatud võlast, erinevus on maksevõime hindamise seisukohalt väheoluline. Võlgnik on saanud 2009. aastal laenu osanikult NM, laen on siiani tagatamata. NMon ajutisele haldurile kinnitanud, et tal on nõue võlgniku vastu. Võlgnik sõlmis bilansilise maksejõuetuse tingimustes 17.12.2010. a. laenulepingu osaühinguga AM R millega ta sai laenu 12 139,69 eurot. Laenu kasutati võlgnikule tarnijate poolt esitatud arvete tasumiseks. Laenusumma saldo on pearaamatu põhjal vähenenud kuna AM R on oma nõuet vähendanud pandiesemete müügist saadu võrra (lisa 16). Sellekohaseid dokumente (tasaarvestused vms) ei ole ajutisele haldurile esitatud. Vastavalt võlgniku pankrotiavaldusele lisatud võlanimekirjale kohustus osaühing AM R ees puudub. Raamatupidamises on kajastatud kohustus töötajate ees summas 2 919 eurot (lisa 16). AMon ajutisele haldurile kinnitanud, et töötajatele on kõik lõpparved välja makstud, kohustused töötajate ees puuduvad, raamatupidamises olevat viimased tehingud kajastamata. Tarnijate ees olevad kohustused on väikesed, puudub põhjus kahelda nende olemasolus. Ükski kohustus ei ole teadaolevalt pandiga tagatud (pandiga tagatud osas on AM R oma nõude rahuldanud). Võlgniku raamatupidamine on ajutisele haldurile tutvumiseks esitatud. Raamatupidamist on peetud majandustarkvara Hansa abil. Raamatupidaja alates 2010. a. kevadest AB (MRK B OÜ). Ajutise halduri hinnangul on võlgniku raamatupidamist peetud viisil mis võimaldab mõistliku aja jooksul saada ülevaate võlgniku majandustegevusest ja maksevõimest. Võlgniku põhilisteks kuludeks on ostetud kaubakulud, üürikulud ja tööjõu kulud. Kulud vastavad ettevõtluse iseloomule. Käesoleval hetkel on võlgniku majanduslikud näitajad mitterahuldaval tasemel. Negatiivne omakapital oli juba seisuga 31.12.2010. a. üle XXX krooni ja 2011. majandusaasta kahjum umbes XXX eurot, kokku praegu omakapitali puudujääk üle 40 000 euro. Vara puudub. Kohustused ületavad oluliselt varasid, maksejõuetuse hindamiseks ei ole vajalik täiendav finantsanalüüs. Majandustegevus puudub ja selle taaskäivitamine ei ole tõenäoline. Negatiivne omakapital ja peatunud majandustegevus välistab ka täiendava kapitali kaasamise võimaluse kreeditoridelt. Kuna võlgniku majandustegevus on peatunud ja võlad ületavad mitmeid kordi varasid on võlgnik selgelt maksejõuetu. Ajutine halduri poolt väljaselgitatud andmetel on maksejõuetuse põhjuseks vähene müügitulu, mis ei võimaldanud katta suuri teeninduspinna üürimiseks ja tööjõule tehtud kulusid. Salongi

avamine langes aega (2009. a.) mil teenindussektorisse jõudsid ülemaailmse majanduskriisi mõjud. Tarbijad muutusid ettevaatlikuks ja kulusid iluteenustele vähendati. Maksejõuetuse põhjuseks pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on olemasolevate andmete põhjal muu asjaolu. Väljaselgitatud andmete põhjal muutus võlgnik maksejõuetuks 2010. aastal. Hoolimata omakapitali puudujäägist suutis võlgnik tegevust jätkata kuna võlgniku suurimaks kreeditoriks oli osanik NM, kes nagu osanike laenude puhul tavapärane ei nõudnud laenuna sissepandud raha jooksvalt tagasi. Makseraskuste tekkimisel 2010. aastal paigutas OÜ AM R võlgniku majandustegevusse täiendavaid vahendeid ning majandustegevust õnnestus jätkata. Hoolimata OÜ AM R esindaja MK selgitustest, et raha paigutati võlgniku tegevusse puhtalt laenuna, võib haldurile esitatud AMi ja MK kirjavahetuse retoorikast välja lugeda, et AM R kaalus esialgu paigutada võlgniku äritegevusse veel vahendeid. See plaan jäi katki seoses ootamatult tekkinud AM R majandusraskustega (lisa 17). Omakapitali puudujääk ei võimaldanud edasi tegutseda. Lootusetult püsivaks võib maksejõuetust lugeda 2011. aasta kevad-talvest kui kadus lootus kaasata investorina OÜ AM R . Ajutise halduri hinnangul ei kata võlgniku vara tema kohustusi ning võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnikul puudub majandustegevus. Puudub võimalus prognoosida millal maksevõime võiks taastuda. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole ajutine, samuti ei ole ajutine seisund, kus võlgniku vara ei kata kohustusi. Lähtudes ülaltoodust on ajutise pankrotihalduri hinnang võlgniku majanduslikule olukorrale kokkuvõttes mitterahuldav. Ajutise halduri arvamusel on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku pankrotiavalduse puhul maksejõuetust eeldatakse. Ajutise pankrotihalduri hinnangul puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes pooleli täitemenetlus Maksu- ja Tolliamet avalduste põhjal täitur Hille Kudu juures (lisa 11). Ajutine haldur on saatnud kohtutäiturile teate sundtäitmise peatamisest. Pooleleliolevaid kohtuasju võlgnikul ajutise haldurile teadaolevalt ei ole. Ajutise halduri poolt välja selgitatud andmetel muutus võlgnik maksejõuetuks 2010. aastal, püsivaks muutus maksejõuetus kevad-talv 2011. a., kui kadus lootus kaasata täiendavaid rahalisi vahendeid ning majandustegevust ei suudetud jätkata. Pankrotiavaldus esitati 26.07.2011. a., seega rohkem kui 20 päeva pärast maksejõuetuse ilmnemist, mis majanduslikust olukorrast tulenevalt ei olnud enam ajutine. Pankrotiavalduse esitamata jätmisega võivad juhatuse liikmed olla toime pannud Karistusseadustiku § 3851 kirjeldatud kuriteo tunnustega teo. Vastavalt ajutisele haldurile esitatud dokumentidele on võlgniku majanduslik olukord alates maksejõuetuks muutumisest pidevalt halvenenud. Seoses sellega on võimalik, et tegevjuhtkond on süüdi raskes juhtimisveas ja on olemas võimalus tekkinud kahju neilt sisse nõuda. Tegevjuhtkond ise on tegevuse jätkamist põhjendanud, et tegevuse jätkamisel oli lootus teenida kasumit ning selle arvel võlgnevused kustutada. Panditud ja võlgniku valdusest välja läinud vara tagasinõudmise võimalustel on peatutud eelpool, kus on kirjeldatud pandipidaja poolt vara võimaliku ebaseadusliku võõrandamist ja omandaja võimaliku pahausksust. Ajutise halduri ettepaneku kohaselt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti võlausaldajatele antud tähtaja jooksul määratud summa võiks olla 2 000 eurot. Kohtumääruse põhjendused

Kohus, kuulanud ära võlgniku esindajad ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud ajutises menetluses selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur leiab, et kuna võlgniku kohustused on summas 59 517 eurot ja varad puuduvad, siis hetkel puudub ka võlgnikul arvestatav vara, mille arvelt oleks võimalik peale pankroti väljakuulutamist rahuldada võlausaldajate nõudeid, sh. ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 10.10.2011. a. määrusega A & N OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul A & N OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Kohus leiab, et võlgniku suhtes tuleb lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri aruandega, mille kohaselt muutus võlgnik maksejõuetuks 2010. aastal ning püsivaks muutus maksejõuetus kevad-talv 2011. a. Pankrotiavaldus esitati 26.07.2011. a., seega rohkem kui 20 päeva pärast maksejõuetuse ilmnemist, mis majanduslikust olukorrast tulenevalt ei olnud enam ajutine. Pankrotiavalduse esitamata jätmisega võivad juhatuse liikmed olla toime pannud Karistusseadustiku § 3851 kirjeldatud kuriteo tunnustega teo. Vastavalt ajutisele haldurile esitatud dokumentidele on võlgniku majanduslik olukord alates maksejõuetuks muutumisest pidevalt halvenenud. Seoses sellega on võimalik, et tegevjuhtkond on süüdi raskes juhtimisveas ja on olemas võimalus tekkinud kahju neilt sisse nõuda. Tegevjuhtkond ise on tegevuse jätkamist põhjendanud, et tegevuse jätkamisel oli lootus teenida kasumit ning selle arvel võlgnevused kustutada. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse,

tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on XXX eurot. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 15,25 tundi. Haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks XXX eurot (lisandub sotsiaalmaks XXX eurot) ning vajalike kulutuste katteks XXX eurot, kokku XXX eurot. Ajutine haldur palub tasu välja mõista võlgniku poolt kohtudeposiiti tasutud summast ja ülejäänud osast (XXX eurost) pankrotihaldur loobub, kuna võlgnikul puuduvad vahendid selle katmiseks. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb ajutise halduri tasu summas 1348,05 eurot tasuda võlgniku poolt kohtudeposiiti kantud summast Jüri Truuts’i kasuks arveldusarvele SEB Pangas ning hüvitis kulude katteks OÜ Autente kasuks arveldusarvele AS-is Swedbank. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule juhatuse liikmele AM-ile (ik XXX). Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.