Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-09-47459

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Ž R esitas 18.09.2009.a Harju Maakohtule hagi solidaarselt P J ja AL vastu võlgnevuse 1400,82 euro (21 918 krooni) nõudes. Kohus kinnitas 02.05.2011.a määrusega Ž R ja PJ vahel sõlmitud kompromissi ning lõpetas kostja PJ suhtes menetluse. Kohtuistungil 24.10.2011.a jõudsid hageja ja kostja kokkuleppele, mille pooled esitasid kohtule ning palusid tsiviilasja menetlus lõpetada. Kompromisslepingu kohaselt 1) kostja tunnistab hagejale võlga summas 4918 krooni, 2) kostja kohustub võla summas 4918 krooni tasuma hiljemalt 01.12.2011.a hageja esindaja arveldusarvele, 3) hageja taotleb seoses kokkuleppega tagastada pool antud nõudelt tasutud riigilõivust, 4) kostja kohustub tasuma hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 500 krooni. Hageja loobus 24.10.2011.a kohtuistungil varalise kahju nõudest summas 12 000 krooni ning kohus võttis nõudest loobumise vastu. Hageja taotles tagastada pool eelnimetatud nõudelt tasutud riigilõivust seoses osaliselt nõudest loobumisega ja kompromissi sõlmimisega. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kohus leiab, et hageja taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Tulenevalt TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja esitas kohtule hagi üüritasu 9 918 krooni ning 12 000 krooni varalise kahju hüvitamise nõudes. Hageja eest on hageja esindaja VRT 17.09.2009.a tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele Swedbank AS-is viitenumbriga 2900072123 riigilõivu summas 5 000 krooni (selgitusega „VRT hagiavaldus PJ ja AL“). Menetlusosalised on sõlminud kompromissi nõude osas, mille suuruseks on 9 918 krooni, millelt kuulus tasumisele riigilõiv 2000 krooni. Varalise kahju summas 12 000 krooni nõudest on hageja loobunud. Eelnimetatud nõudelt kuulus tasumisele riigilõiv 3 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejale tagastamisele kompromissi sõlmimise tõttu pool tasutud riigilõivust, s.o 1 000 krooni ning varalise kahju hüvitamise nõudest loobumise tõttu samuti pool nõudelt tasutud riigilõivust, s.o 1 500 krooni.

2-09-47459 Kohtudokumentide kostjatele kätte toimetamiseks tasus hageja esindaja VRT 11.03.2011.a ja 17.03.2011.a Rahandusministeeriumi kontole viitenumbriga 3100057358 kohtutäituri tasu kokku summas 53,52 eurot. Kohtutäitur Risto Küti 27.04.2011.a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kohaselt palub kohtutäitur kohtul välja mõista kohtutäituri tasu 240 krooni, mis on kohtutäiturile välja makstud. Hageja palub tagastada enam tasutud kohtutäituri tasu summas 38,18 eurot. Kohus leiab, et ettemaksuna enam tasutud menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu kuulub maksjale tagastamisele.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.