Tsiviilasja number
2-09-63567
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Otsuse tegemise aeg ja koht
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Mare Merimaa Aivar Kala hagi Eesti Korteriühistute Liidu vastu 30.11.2009 Liidupäeva ja sellel valitud nõukogu otsuste tühisuse tuvastamiseks 25.10.2011, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.05.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aivar Kala apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kohtuistungi toimumise aeg
50 000 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aivar Kala (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando
Tsiviilasi
3.10.2011 Tallinnas
Kostja Eesti Korteriühistute Liit (registrikood 80003024), esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais Resolutsioon Tühistada Harju Maakohtu 28.05.2010 otsus ja teha asjas uus otsus. Hagi rahuldada. Tuvastada Eesti Korteriühistute Liidu 30.11.2009 liidupäeva otsuse tühisus. Tuvastada Eesti Korteriühistute Liidu 30.11.2009 liidupäeval valitud nõukogu 30.11.2009 otsuse tühisus juhatuse liikmete valimise kohta. Menetluskulud tuleb jätta kostja Eesti Korteriühistute Liidu kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Aivar Kala palub tuvastada Eesti Korteriühistute Liidu 30.11.2009 Liidupäeva ja sellel valitud nõukogu otsuste tühisus. Eesti Korteriühistute Liidu (edaspidi EKÜL) juhatusele esitati 22.10.2009 nõue erakorralise Liidupäeva (s.o üldkoosoleku) kokkukutsumiseks, mille ainsaks päevakorrapunktiks oli senise nõukogu tagasikutsumine ja uute nõukogu liikmete valimine. Nõudekirjas on viidatud initsiatiivgrupi esindajale. Hageja otsustas EKÜL juhatuse esimehena kutsuda kokku sama päevakorrapunktiga EKÜL erakorralise Liidupäeva. Hageja saatis selle kohta 30.10.2009 laiali kirjaliku teate. Seejärel sai EKÜL juhatus 05.11.2009 anonüümse e-kirja, milles teatatakse, et initsiatiivgrupp kutsub ise Liidupäeva kokku ning on määranud ka toimumise aja 30.11.2009. Tulenevalt EKÜL põhikirja p-dest 66 ja 88 kutsub Liidupäeva kokku juhatus, regionaalsed liidukoosolekud kutsuvad kokku vastavate kohalike büroode juhatajad. Hageja tugines oma nõudes mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 21 lg-le 3 ja § 241 lg-le 1. Hageja leidis, et ka regionaalsete liidukoosolekute otsused on tühised, kuna rikutud on MTÜS § 241 lg 1 nõudeid. 30.11.2009 Liidupäeval osalenud volinikel polnud volitusi EKÜL nimel Liidupäeval osalemiseks, sest nende valimiseks peetud esimesed ning ka korduskoosolekud volinike valimiste kohta on tühised. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. 22.10.2009 esitati EKÜL juhatusele nõue erakorralise Liidupäeva kokkukutsumiseks, mille on allkirjastanud rohkem kui 1/10 EKÜL liikmetest (1441 liikmest 190). Vandeadvokaat Toomas Tamme on nõudekirjas märgitud kui initsiatiivgrupi esindaja ning tema seos on nõudekirjas üheselt mõistetavalt ja selgelt kirjas. Kuna juhatus määratud tähtajaks Liidupäeva kokkukutsumise protseduure ei alustanud, siis otsustas initsiatiivgrupp Liidupäeva ise kokku kutsuda. Regionaalsed liidukoosolekud toimusid ja seal valiti seaduse ja põhikirja nõudeid järgides Liidupäevale volinikud. Regionaalsete liidukoosolekute otsuste tühisuse tuvastamist ei saa hageja nõuda vastuväite esitamisega, tuginedes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 7 sättele, vaid hagejal tulnuks esitada iseseisvad nõuded. Esimese astme kohtu otsus Maakohus jättis Aivar Kala hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. EKÜL põhikirja p 76 kohaselt Liidupäev võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokku kutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid. Põhikirja p 104 kohaselt nõukogu liikmed valitakse, volitatakse ametisse ja kutsutakse tagasi Liidupäeva poolt. Põhikirja p 115 kohaselt juhatus valitakse Liidu Nõukogu poolt 4 aastaks. Puudus vaidlus, et EKÜL juhatusele esitati nõue erakorralise Liidupäeva kokkukutsumiseks päevakorrapunktiga – nõukogu liikmete tagasikutsumine ning uute liikmete valimine. Põhikirja p 66 kohaselt erakorralise Liidupäeva võib kokku kutsuda 2(8)
liidu juhatus või nõukogu, kui seda nõuavad liidu huvid või selline nõue tuleneb seadusest. Põhikirja p 68 kohaselt peab juhatus Liidupäeva kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liidu liikmetest. Kui liidu juhatus ei kutsu Liidupäeva kokku eelpoolnimetatud asjaoludel võivad taotlejad Liidupäeva ise kokku kutsuda samas korras liidu juhatusega. Sama on sätestatud MTÜS § 20 lg-tes 3 ja
3(8)
liikmetest esitas 22.10.2009 juhatusele nõude erakorralise Liidupäeva kokkukutsumiseks, ei järeldu automaatselt, et 30.11.2009 Liidupäev kutsuti kokku vähemalt 1/10 liikmete poolt. Kuna maakohus jättis tähelepanuta kõik tõendid, mis kinnitasid hageja väidet 30.11.2009 erakorralise Liidupäeva kokkukutsumise kohta mitte EKÜL-i liikmete poolt, vaid anonüümse initsiatiivgrupi poolt, rikkus maakohus TSMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Ühegi kohtule esitatud tõendi põhjal ei ole võimalik tuvastada, kes kuuluvad nn initsiatiivgrupi koosseisu, kes on teated liidupäeva kokkukutsumise kohta saatnud ning kas ja milliste EKÜL-i liikmete nimel nn initsiatiivgrupp tegutseb. Koosolekute kokkukutsumise teadetest oleks pidanud nähtuma koosoleku kokkukutsunud isikute nimed, kuna üksnes sellisel juhul oleks olnud tuvastatav, et koosolekud on kokku kutsutud vähemalt 1/10 liikmete poolt. Eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et 30.11.2009 erakorralise Liidupäeva kokkukutsumisel ei järgitud EKÜL-i põhikirjas sätestatud nõudeid, mistõttu ei võinud Liidupäev põhikirja p.76 kohaselt otsuseid vastu võtta ning Liidupäeva otsused on MTÜS § 241 lg 1 kohaselt tühised. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt EKÜL-i juhatus ei astunud pärast erakorralise liidupäeva kokkukutsumise nõude saamist samme koosoleku kokkukutsumiseks, mistõttu võisid koosoleku kokkukutsumist taotlenud isikud selle ise kokku kutsuda, põhineb menetlusnormide rikkumisel. Kohtuotsuses puudub igasugune põhjendus, millistel asjaoludel ja millistest seadustest lähtudes pidas maakohus juhatusele koosoleku kokkukutsumiseks antud aega piisavaks. Põhikirja p 68 ei sätesta tähtaega, mille jooksul pärast vastava nõude saamist peab juhatus erakorralise Liidupäeva kokku kutsuma. See ei tulene ka seadusest (MTÜS § 20 lg 4). Sellest tulenevalt leidis hageja, et lähtuda tuleb mõistlikust ajast, mis kulub koosoleku edukaks läbiviimiseks vajalike ettevalmistuste tegemiseks. Kõik hageja väited, mis kinnitavad asjaolu, et juhatusele antud 7-päevast (5tööpäevast) tähtaega erakorralise Liidupäeva kokkukutsumiseks ei saa pidada piisavaks, on maakohus jätnud vastuolus TsMS § 442 lg-ga 8 tähelepanuta. Muude juriidiliste isikute puhul on seadusega juhatusele antud kas 1-kuuline tähtaeg või asjaoludest sõltuv mõistlik tähtaeg koosoleku kokkukutsumiseks pärast koosoleku kokkukutsumise nõude saamist. Ühelgi juhul ei näe seadus ette, et nimetatud tähtaeg oleks nende isikute määrata, kes on koosoleku kokkukutsumist nõudnud. Täielikult tähelepanuta ja hindamata on aga maakohus jätnud juhatuse 19.11.2009 kirja EKÜL-i liikmetele ning EKÜL-i 29.12.2009 erakorralise Liidupäeva protokolli. Nimetatud tõendid kinnitavad, et 19.11.2009 erakorraline liidukoosolek ka toimus. Viimatinimetatud koosoleku otsusega kuulutati kõik 30.11.2009 Liidupäeval vastuvõetud otsused koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu õigustühisteks ning otsustati 15.05.2008 valitud EKÜL-i nõukogu liikmeid ennetähtaegselt mitte tagasi kutsuda ega uusi nõukogu liikmeid mitte valida enne korralist liidupäeva 2010 kevadel. Seega astus juhatus mõistliku tähtaja jooksul vajalikke samme erakorralise koosoleku kokkukutsumiseks (sh regionaalsete koosolekute kokkukutsumiseks ja läbiviimiseks) ning mistahes kolmandatel isikutel või organitel puudus sellest tulenevalt alus koosolek ise kokku kutsuda. Sellest järeldub jällegi, et 30.11.2009 Liidupäeva kokkukutsumisel rikuti põhikirjas sätestatud korda. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt toimusid enne 30.11.2009 erakorralist Liidupäeva ka regionaalsed liidukoosolekud (volinike valimiseks liidupäevale), kelle poolt vastu võetud otsuste tühisusele ei saa hageja tugineda, põhineb samuti menetlusõiguse normide olulisel rikkumisel. Tõendid, millele maakohus tugines, esitas kostja 05.04.2010. Samal päeval toimunud kohtuistungil teatas kohus, et kostja 05.04.2010 menetlusdokumendis ei ole esitatud uusi asjaolusid ning kuna hageja ei ole esitanud nõuet regionaalsete liidukoosolekute otsuste tühisuse tuvastamiseks, siis kostja poolt 05.04.2010
4(8)
esitatud tõendid ei ole asjakohased ning kohus jätab need tähelepanuta. See et kohus, vaatamata kohtuistungil avaldatud vastupidisele seisukohale, otsuse tegemisel nimetatud tõenditele ikkagi tugines, oli hageja jaoks üllatuslik ning vastuolus TsMS § 436 lg-ga 3, § 351 lg-ga 2. Muu hulgas ei olnud hagejal võimalik juhtida maakohtu tähelepanu asjaolule, et kostja esitatud tõendite kohaselt ei olnud regionaalseid liidukoosolekuid toimunud enam kui pooltes regioonides ning nendel EKÜL-i liikmetel ei olnud võimalik seadusest ja põhikirjast tulenevat põhilist liikmeõigust teostada ning nende poolt valitavate volinike kaudu liidupäeval osaleda ja seal otsuste vastuvõtmist mõjutada. Vastustaja seisukoht Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 28.05.2010 otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Pooled vaidlevad selle üle, kas 30. novembri 2009. a liidupäeva otsus nõukogu ümbervalimise kohta ning nõukogu otsus kostja juhatuse ümbervalimise kohta on kehtiv. Kuivõrd hageja palub tuvastada kostja kui mittetulundusühingu liidupäeva (kostja liikmete üldkoosoleku) ja sellel valitud nõukogu otsuste tühisuse, tuleb asjas kohaldada mittetulundusühingute seadust ja samuti kostja põhikirja sätteid. Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus on valesti leidnud, et kostja liikmetel oli õigus liidupäev ise kokku kutsuda, kuna liidupäeva kokkukutsumise nõude esitamisest ei olnud möödunud mõistlik aeg. Kolleegium ei nõustu selles osas hagejaga. MTÜS § 20 lg 1 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. MTÜS § 20 lg 2 kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. MTÜS § 20 lg 3 kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. MTÜS § 20 lg 4 sätestab, et kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut MTÜS § 20 lg-s 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Kostja põhikirja p 66 kohaselt võib erakorralise liidupäeva kokku kutsuda liidu juhatus või nõukogu, kui seda nõuavad liidu huvid või selline nõue tuleneb seadusest. Põhikirja p 67 kohaselt järgitakse erakorralise liidupäeva kokkukutsumisel põhikirjaga ettenähtud korda. Põhikirja p-st 68 tulenevalt peab juhatus liidupäeva kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liidu liikmetest. Kui liidu juhatus ei kutsu liidupäeva kokku eespoolnimetatud asjaoludel, võivad taotlejad liidupäeva ise kokku kutsuda samas korras liidu juhatusega. Seega sisaldab nii MTÜS § 20 lg 4 kui ka kostja põhikirja p 68 võimalust kostja liikmetel liidupäev (ehk kostja üldkoosolek) kokku kutsuda, kui kostja juhatus seda vähemalt 1/10 liidu liikmete nõudmisel ei tee. Maakohus tuvastas, et initsiatiivgrupil oli õigus liidupäev ise kokku kutsuda. Maakohus tugines sellele, et kostja juhatusele esitati nõue erakorralise liidupäeva kokkukutsumiseks päevakorrapunktiga - nõukogu liikmete tagasikutsumine ning uute liikmete valimine (I kd, tl 10; nõue koos lisadega, I kd, tl 206-236). 22. oktoobri 2009. a nõudekirjas on märgitud, et "käesolevale nõudele on lisatud nõuet toetavate EKÜL liikmete allkirjade leht". Maakohus leidis, et 22. oktoobri 2009. a nõudes on põhikirja p 68 ja MTÜS § 20 lg 3 nõuded põhjuse näitamise osas täidetud. Maakohtu hinnangul ei tõenda hageja 30. oktoobri 2009. a teatis (I kd, tl 11), et hageja juhatuse liikmena astus samme liidupäeva kokkukutsumiseks initsiatiivgrupi etteantud tähtaja jooksul. Maakohtu hinnangul anti juhatusele piisavalt aega, astumaks samme, et kokku kutsuda üldkoosolek. Kuivõrd juhatus seda ei teinud, võisid
5(8)
taotlejad liidupäeva ise kokku kutsuda samas korras kostja juhatusega, sh kokku kutsuda volinike koosoleku (regionaalse liidukoosoleku). Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega selles, et juhatus jättis kostja liikmete nõude täitmata. 22. oktoobri 2009. a nõudekirjast nähtuvalt on juhatusele antud tähtaeg liidupäeva kokkukutsumise protseduuride alustamiseks, mitte juba koosoleku kokkukutsumiseks. Hageja 30. oktoobril 2009 kostja liikmete esindajale saadetud vastusest (I kd, tl 11) nähtub, et juhatus ei olnud tegelikult veel ühtegi sammu üldkoosoleku kokkukutsumise protseduuride alustamiseks astunud. Seitse päeva on piisav aeg, et saada aru, kas juhatus ka tegelikult kutsub koosoleku kokku või soovib üksnes aega venitada. Maakohus on juhatuse 30. oktoobri 2009. a vastusele õigusliku hinnangu andnud. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole eelnimetatud asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud, mistõttu kolleegium lähtub seega maakohtu tuvastatust, et kostja liikmed olid õigustatud liidupäeva (sh regionaalsed liidukoosolekud) kokku kutsuma. Maakohus leidis õigesti, et kui hageja leidis, et kõik nõude allkirjastanud isikud ei ole EKÜL liikmed, siis hagejal tulnuks nimetatud väidet tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 tõendada. Kuna hageja oli ise EKÜL juhatuse liige, siis oli tal võimalik konkreetselt viidata, kes Liidupäeva kokkukutsumise nõude nimekirja märgitud isikutest ei olnud liige. Kolleegium leiab, et hageja seda teinud ei ole. Hageja leiab ka apellatsioonkaebuses, et maakohus on valesti kohaldanud MTÜS § 20 lg 4, kuna selle kohaselt oleks ka liidupäeva kokkukutsumise teatele pidanud alla kirjutama vähemalt 1/10 kostja liikmetest. Maakohus leidis õigesti, et 1/10 kostja liikmetest, kes esitasid kostja juhatusele nõudekirja erakorralise liidupäeva kokkukutsumiseks, ei pidanud enam allkirjastama hiljem kõiki liidupäeva kokkukutsumise teateid. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu põhjendustega. Riigikohus oma samas asjas tehtud lahendis nõustus hagejaga selles, et kohtud kohaldasid valesti MTÜS § 241 lg 2, kui leidsid, et hageja pidi regionaalsete liidukoosolekute otsuseid vaidlustama hagis eraldi nõudena. Tulenevalt MTÜS § 241 lg-st 2 võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Seega pidi maakohus tulenevalt MTÜS § 241 lg-st 2 hindama hageja väiteid regionaalsete liidukoosolekute toimumise või toimumata jäämise ja regionaalsete liidukoosolekute otsuste tühisuse kohta selle asja raames ka sisuliselt. Hageja on tuginenud juba hagiavalduses sellele, et regionaalsete liidukoosolekute otsused on tühised. 1. veebruari 2010. a kirjalikus vastuses on hageja vastuseks kostjale märkinud, et isegi kui 30. novembri 2009. a koosolekut ei oleks kokku kutsutud seaduse ja põhikirja nõudeid rikkudes, ei saaks ühelgi juhul olla tegemist kostja seadusliku liidupäevaga (üldkoosolekuga), sest sellel osalemiseks ei olnud peetud regionaalseid koosolekuid volinike valimiseks (I kd, tl 71). Seega on hageja juba maakohtus tuginenud ka sellele, et regionaalseid koosolekuid volinike valimiseks pole tema arvates toimunud. Kostja on maakohtus vastuseks hagile märkinud, et kostja liikmed, kelle initsiatiivil 30. novembril 2009 liidupäev kokku kutsuti, järgisid nii 23. novembri 2009. a koosoleku (Tartu- ja Jõgevamaa regionaalne liidukoosolek) kui ka 26. novembri 2009. a koosoleku (Tallinna, Harjumaa, Hiiumaa, Raplamaa ja Lääne-Virumaa regionaalne liidukoosolek) kokkukutsumisel ja pidamisel kõiki seaduse ja põhikirja nõudeid (I kd, tl 90). Hageja on tuginenud ka apellatsioonkaebuses sellele, et enam kui pooltes regioonides enne 30. novembri 2009. a liidupäeva regionaalseid koosolekuid kokku ei kutsutud ning volinikke ei valitud (II kd, tl 10). Vastuses apellatsioonkaebusele märkis kostja, et hageja ei ole vaidlustanud regionaalsete
6(8)
liidukoosolekute otsuseid ega saa seega tugineda kohtu väidetavale menetlusõiguse rikkumisele nende koosolekute toimumise tuvastamisel. Enne 30. novembri 2009. a liidupäeva said toimunud regionaalsetel liidukoosolekutel oma hääleõigust soovi korral kasutada kõik kostja liikmed. Hageja väited selle kohta, millistes regioonides täpselt tulnuks regionaalsed liidukoosolekud korraldada, on tõendamata ja ei tulene ei kostja põhikirjast ega ühestki teisest asjas esitatud tõendist (II kd, tl 22-23). Ringkonnakohus tegi pooltele ettepaneku tulenevalt TsMS § 230 lg-st 2 tõendada oma eelpooltoodud väiteid regionaalsete koosolekute toimumise või mittetoimumise kohta. Uusi tõendeid regionaalsete koosolekute toimumise kohta pooltel esitada ei olnud. Ringkonnakohtu istungil puudus poolte vahel vaidlus selles, et regionaalsete koosolekute toimimise kohta Viljandimaal, Valgamaal, Pärnumaal, Läänemaal, Ida-Virumaal, Järvamaal, Põlvamaal ja Võrumaal pole koosolekute toimumise kohta protokolle esitatud. Tuleb nõustuda hageja seisukohaga, mille kohaselt kutsus initsiatiivgrupp kokku niipalju regionaalseid koosolekuid, et kokku saaks üle poolte volinike häältest. Tõendatud ei ole kostja vastuväited, mille kohaselt hageja tegevuse tulemusena ei toimunud ülalnimetatud regionaalseid koosolekuid. MTÜS § 25 lg 1 kohaselt võib mittetulundusühingu põhikirjaga näha ette, et üldkoosoleku ülesandeid täidab põhikirjaga määratud ulatuses mittetulundusühingu liikmete poolt ja nende seast valitud volinike koosolek. Volinike arv ja nende valimise kord nähakse ette põhikirjas. Igal mittetulundusühingu liikmel on õigus osaleda volinike valimises. MTÜS § 25 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse volinike koosolekule mittetulundusühingute seaduses üldkoosoleku kohta sätestatut, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Kostja põhikirja p 63 sätestab, et kui liidul on liikmeid üle 500, siis osalevad liidupäeval liikmete poolt ja liikmete seast valitud volinikud. Volinikud valitakse läbi maakondlike (regionaalsete) liidukoosolekute vastavalt põhikirjaga kehtestatud korrale. Volinike koosolek on liidupäeva õigustes. Samuti on kostja põhikirja p-s 87 märgitud, et maakondlike või regionaalsete koosolekute läbiviimisel järgitakse liidupäeva läbiviimise korda, lähtudes erisusest, millised on leidnud kajastamist põhikirja p-tides 86-100. Hagiavalduse kohaselt on EKÜL-l 1441 liiget (t.l.). Seega igal juhul rohkem kui 500. Põhikirja p 63 kohaselt, kui liidul on üle 500 liikme, siis omavad liidupäeval liikmete poolt ja liikmete seast valitud volinikud. Volinikud valitakse maakondlikel (regionaalsetel) üldkoosolekutel vastavalt põhikirjaga kehtestatud korrale. Volinike koosolek on Liidupäeva õigustes. Kolleegium leiab, et nimetatud põhikirja punktist tuleneb otseselt, et regionaalsed koosolekud pidanuks toimuma kõigis maakondades. Seega ei ole põhjendatud kostja väited, mille kohaselt ei tulene põhikirjast, et regionaalsed koosolekud pidanuks toimuma kõikides regioonides (t.l. 23, II kd). Põhikirjast ei tulene, et volinike koosolekud võiksid toimuda vaid sellises arvus maakondlikes regioonides, mis tagab Liidupäeva nõutava kvoorumi. Asjas pole esitatud tõendeid selle kohta, millest nähtuks, et regionaalsed piirkonnad ei oleks moodustatud maakonniti, vaid mingitel teistel põhimõtetel, mis tagaks kõikide EKÜL liikmete osalemise Liidupäeval isiklikult või maakondlikul koosolekul valitud volinike kaudu. Kostja ei ole tõendanud ülalnimetatud maakondlike liidukoosolekute toimumist. Ülaltoodu alusel leiab kolleegium, et kuna maakondlikud liidukoosolekud ei olnud läbi viidud kooskõlas põhikirja p-dega 86-100, siis on vaidlustatud EKÜL 30.11.2009 liidupäeva otsus MTÜS § 241 lg 1 alusel tühine. Samuti on tühine 30.11.2009 liidupäeval valituks osutunud nõukogu otsus juhatuse ümbervalimise kohta (t.l. 42-44, 45-46, I kd). Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda.
7(8)
TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Mare Merimaa
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.