Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
25.juuni 2010. a Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-19589
Tsiviilasi
EKLesindaja, VIOÜ , OÜ LFavaldus MTÜ EKL pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamise otsustamine.
Menetlusosalised ja nende
Võlausaldaja 1 VIOÜ (registrikood XXX, XXX); võlausaldaja 1 lepinguline esindaja Uve J ; võlausaldaja 2 OÜ LF(reg kood XXX, asukoht XXX); võlausaldaja 2 esindaja vandeadvokaat Andres A (AB Alaver&Partnerid ) võlgnik: mittetulundusühing EKL(registrikood XXX; XXX) esindajad: Võlgniku juhatuse liige AK, XXX); A. K esindaja vandeadvokaat Marko K . Võlgniku juhatuse liige UM, esitab isikutunnistuse XXX, ik. XXX ja juhatuse liige AJ, U.M ja A.J poolt nimetatud esindaja advokaat Kaarel K ajutine pankrotihaldur Oliver E (Cavere Õigusbüroo OÜ ). 17.06.2010.
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Jätta välja kuulutamata võlgniku pankrot ja lõpetada menetlus. Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta võlausaldaja 1 ja võlausaldaja 2 kanda. Ajutise halduri tasuks määrata 22 000,00 kr (kakskümmend kaks tuhat krooni) ja kuludeks 1650,00 kr (üks tuhat kuussada viiskümmend krooni), mis välja mõista võlgnikult. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu
Tsiviilasi nr 2-10-19589
Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 27.04.2010 esitas EKL Harju Maakohtule enda pankrotiavalduse, mille on allkirjastanud juhatuse liige AK. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kuna suuda tasuda kohustusi. AK palub määrata EKLajutine pankrotihaldur ja kuulutada välja pankrot. 03. mai 2010.a. kohus võttis avalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks ajutine pankrotihaldur Oliver E (Cavere Õigusbüroo OÜ ).
28.05.2010.a. kohtuotsusega ts asjas nr 2-09-63567, jättis kohus A.K hagi võlgniku vastu 30.11.2009.a. Liidupäeva otsuste ja sel valitud EKÜL nõukogu otsuste tühisuse tuvastamise nõudes rahuldamata. Otsus ei ole jõustunud. 02.06.2010 esitas VIOÜ Harju Maakohtule avalduse EKL pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 03.06.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-26287 liitis kohus VIOÜ avalduse ja varasema EKL pankrotiavalduse ühte menetlusse lähtuvalt, kusjuures tsiviilasja numbriks jäi 2-10-19589. 03.06.2010 määrusega ei ole kohus VIOÜ avaldust menetlusse võtnud. 09. juuni 2010.a. võttis kohus antud avalduse menetlusse. 10.06.2010.a liitis Harju Maakohus OÜ LF avalduse EKL MTÜ pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-10-27217) samasse menetlusse eelnevate asjadega. 14.06.2010.a. kohus võttis antud avalduse menetlusse. Kohus arutas asja kohtuistungitel 03.06.2010.a., 10.06.2010. ja 17.06.2010.a. Võlgniku esindaja avaldus. Võlgniku esindaja AK leiab oma avalduses, et võlgnik on maksejõuetu, kuna ta tulud on 2010.a. maksimaalselt 2,2 miljonit krooni, kui tööjõukulud on 4,4 miljonit ning majandamiskulud 1,4 miljonit krooni. Varadena on võlgnikul avaldaja väidetel 284 284,00 kr eest kasutatud kontori mööblit ja tehnikat ning osalus kahes osaühingus, milleosakapital on minimaalne ning turuhinda määrata raske. Seetõttu on avaldaja arvates võlgnik maksejõuetu ning see ei ole ajutine. Samuti osundab avaldaja, et ta on võlgniku ainuke seaduslik esindaja, kuna tema väidetel on äriregistris märgitud juhatuse liige U.M tagasi kutsutud ning G.G on esitanud tagasiastumisavalduse äriregistrile. Väiteid, et teda on tagasikutsutud juhatusest, avaldaja eitab, leides, et EKÜL nõukogu on ebaseaduslik, mis on tema poolt kohtus ka vaidlustatud. Võlausaldaja 1 nõue Võlausaldaja 1 nõue tuleneb AK, GG, NG ja PK poolt 29.04.2010.a. võlausaldajale 1 loovutatud nõuetest üldsummas 196 589,00 kr. Eelloetletud nõuded põhinevad antud isikute ja võlgniku vahel sõlmitud käsunduslepingute alusel tekkinud nõuetest. Võlausaldaja on esitanud 14.05.2010.a. võlgnikule (A.K isikus) pankrotihoiatuse, mille alusel ei ole võlga aga tasutud. Samuti põhistab võlausaldaja võlgniku pankroti sellega, et võlgnik on talle teatanud, et ta ei suuda tasuda võlgu. Võlausaldaja 2 nõue
Tsiviilasi nr 2-10-19589
Võlausaldaja 2 nõue tuleneb kahest lepingust:
Raha 845 254,00 krooni (kassa 28 421 kr ja pank) Nõuded ja ettemaksed 1 406 782,00 krooni (liikmemaksud 2009 ca 250 000 kr ja 2010 ca 900 000 kr ning nõuded ostjate vastu ca 240 000 kr) Varud 139 200,00 krooni (kirjandus) Finantsinvesteeringud 870 110,00 krooni (OÜ EG ja OÜ EKLA) Materiaalne põhivara 269 261,00 krooni
Tsiviilasi nr 2-10-19589
Ajutise halduri hinnangul ei kajasta 30.04.2010.a. bilanss võlgniku reaalset majandusseisu, kuna osade varade osas ei ole järgitud konservatiivsuse printsiipi ning õige ja õiglase vara väärtuse kajastamise põhimõtet: - liikmemaksude kogu ulatuses laekumine ei ole tõenäoline ning osa nõuetest tuleks maha kanda. Eeldatavalt 2009.a. liikmemaksudest (250 000 kr) ei laeku enamus või vähemalt pool ning 2010.a. liikmemaksudest (900 000 kr) ja nõuetest ostjate vastu (240 000 kr) jääb samuti osa laekumata. Seega reaalne nõuete maht on ca 1 milj kr. - Varudena kajastatud kirjanduse all on erinevad käsiraamatud korteriühistute haldamise kohta ning ajakirjad Elamu. Ajutise halduri hinnangul võib antud varade reaalne väärtus olla poole väiksem bilansis kajastatust (ca 70 000 kr). - Finantsinvesteeringute all on kajastatud võlgniku 100% osalus kahes osaühingus: OÜ EGja OÜ EKLA, mõlema osakapital 40 000,00 krooni. EGOÜ omakapital on 31.12.2009.a. seisuga 46 821 kr ja 604 069 kr suurune müügitulu tõi kaasa kahjumi 13 874 kr. EKÜL A käive oli 2009.a. 1,4 milj kr ja kasum 230 210 kr ja omakapital 823 289 kr. Praeguse seisuga on EKÜL A andnud laenu võlgnikule 332 028,60 kr, mis võlgniku kinnitusel tasaarvestatakse dividendinõudega. Antud laenutehing ei ole ÄS § 159 kohaselt lubatud (laenukeeld oma osanikule laenu andmise kohta). EKÜL A osa väärtus ei ole konservatiivselt kajastatud. Halduri hinnangul võib finantsinvesteeringute väärtus olla ca 500 000 kr. - Materiaalsest põhivarast enamuse (241 130 kr) moodustab sõiduauto Ford Mondeo, mis on kapitalirendis ja mille eest on liisingule tasumata ca 145 000 kr. Ülejäänud vara moodustavad arvutid ja kontoritehnika. Seega reaalne põhivara väärtus on mitte rohkem kui 100 000 kr. - Pangakontodel on 02.06.2010.a. seisuga ca 610 000 kr (kuna maikuu jooksul on välja makstud aprilli palgad, arved, maksud jne). Arvestada tuleb, et kogu raha ei ole võlgnikul õigus kasutada oma tegevuskuludeks, kuna osa vahenditest on sihtotstarbeliste projektide jaoks. - Kokkuvõtvalt on halduri hinnangul bilansis kajastatud varade maht reaalselt kokku ca 1,670 milj kr, millele lisanduvad raha ja pangakontod. Pankrotiavalduse esitanud AK ja samuti KKpoolt esitatud andmete kohaselt olid võlgnikul 31.12.2009.a. seisuga järgmised varad kokku summas 2 953 557,00 krooni järgmiselt: 1) Raha 343 193,00 krooni 2) Nõuded ja ettemaksed 1 395 170,00 krooni 3) Varud 60 800,00 krooni 4) Finantsinvesteeringud 870 110,00 krooni 5) Materiaalne põhivara 284 284,00 krooni
Tsiviilasi nr 2-10-19589
6) arvelduskonto nr XXXXXXXXX AS-is SEB Pank, mille saldo oli 19.05.2010.a. seisuga 0,00 krooni. 7) arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXSwedbank AS-is, mille saldo oli 17.05.2010.a. seisuga 130 611,73 krooni. 8) arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXSwedbank AS-is, mille saldo oli 17.05.2010.a. seisuga 143 382,73 krooni. 9) arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is, mille saldo oli 17.05.2010.a. seisuga 215,20 krooni. 10) arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is, mille saldo oli 17.05.2010.a. seisuga 367,10 krooni. 11) arvelduskonto nr XXXXXXXXXX Swedbank AS-is, mille saldo oli 17.05.2010.a. seisuga 23 390,17 krooni. 12) arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is, mille saldo oli 17.05.2010.a. seisuga 18 426,47 krooni. 13) arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS-is, mille saldo oli 17.05.2010.a. seisuga 65,57 krooni. 14) arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is, mille saldo oli 17.05.2010.a. seisuga 24 941,54 krooni. 15) arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is, mille saldo oli 17.05.2010.a. seisuga 48 330,19 krooni. 16) arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is, mille saldo oli 17.05.2010.a. seisuga 32 024,88 krooni. 17) arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS-is, mille saldo oli 17.05.2010.a. seisuga 12,87 krooni. 18) tähtajaline hoius nr XXXXXXXXXXSwedbank AS-is, mille saldo oli 17.05.2010.a. seisuga 50 955,38 krooni. 19) arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXSwedbank AS-is, mille saldo oli 17.05.2010.a. seisuga 39 495,59 krooni. Nordea Finance Estonia AS-is, AS-is DnB NORD Liising, AS-is Eesti Väärtpaberikeskus, AS-is SEB Liising, ALG Liisingu AS-is, OÜ-s Parex Leasing & Factoring, AS-is UniCredit Bank Eesti filiaal, AS-is Marfin Bank Eesti, Parex Banka Eesti filiaalis, AS-is Eesti Krediidipank, BIGBANK AS-is, Tallinna Äripangas, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis ja Bank DnB NORD A/S Eesti filiaalis võlgnik arvelduskontosid ega kehtivaid liisingulepinguid ei oma.
Tsiviilasi nr 2-10-19589
Tsiviilasi nr 2-10-19589
Võlgniku kohustused (võlad)
16.06.2010.a. täpsustuses leidis ajutine haldur. Et Võlgniku poolt on kohustuste osas esitatud erinevaid andmeid. Võlgnikul on kohustusi 1,6 kuni 2,1 milj kr. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ning tutvunud toimikumaterjalidega, leiab, et võlgniku pankroti ei saa välja kuulutada ning menetlus tuleb antud asjas lõpetada. Võlgniku avaldus enda pankroti kuulutamiseks PankrS § 31 lg 3 järgi kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. PankrS § 31 lg 4 alusel kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, arvestades ajutise halduri arvamust, mille kohaselt võlgnik ei ole antud ajal maksejõuetu, kuid ta raskused süvenevad seoses vaidlustega endise juhtkonna ja praeguse juhatuse vahel, et võlgniku pankroti väljakuulutamine on enneaegne. Võlgniku nõukogu poolt 30.11.2010.a. nimetatud juhatuse liikmed soovivad jätkata võlgniku tegevust ning peavad võlgniku tegevuse jätkamist võimalikuks. Võlgniku varade ja kohustuste vahekord ei ole selline, mis võimaldaks üheselt järeldada maksejõuetust. Tegemist on MTÜ-ga, mille liikmeteks on korteriühistud, kellelt liikmemaksude saamine ei peaks olema raskendatud,
Tsiviilasi nr 2-10-19589
mistõttu debitoorse võlgnevuse sissenõudmine peaks olema edukas. Samuti tuleb kohtu arvates suhtuda kriitiliselt osadesse kohustustesse, millede aluseks on vaieldavate volituste sõlmitud tehingud. Seega ei ole selge ka võlgniku kohustuste maht. Samuti arvestab kohus ka seda, et avalduse on esitanud AK, kelle volitused kolmandate isikute jaoks on kehtivad, vaid tänu sellele, et äriregistri seis võlgniku osas on ilmselgelt vale ja seda A. K enda tegevusele. Vaidlust ei ole selles, et võlgniku üldkoosolek (Liidupäev) kutsus A. K juhatuse liikme kohalt tagasi. Seda on möönnud ka A. K, kes on vaidlustanud küll vastava otsuse. Vastavalt MTÜS § 23 lg 2 juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. MTÜS § 23 lg 3-2 kohaselt kui juhatuse liikme kohta registrisse tehtud kanne muutub juhatuse liikme tagasikutsumise või tagasiastumise tõttu ebaõigeks, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 82 sätestatut. Eelnimetatud sätete koosmõjust tulenevalt on registrikanne informatiivse tähendusega ja omab mõju kolmandatele isikutele. Registrikannete tegemise peatamine olukorras, kus A. K on üldkoosoleku poolt tagasi kutsutud põhjustas kohtu hinnangul registrikannete ebaõigsuse võlgniku juhatuse osas. Seda kinnitas ka kohus tsiviilasjas nr 2-09-63567, kui jättis rahuldamata A. K nõude võlgniku 30.11.2009.a. Liidupäeva ja seal valitud nõukogu otsuste tühisuse tuvastamiseks. Seega on nõude võlgniku poolt esitanud isik, kel puuduvad kehtivad volitused võlgniku esindamiseks. Võlausaldaja 1 ja Võlausaldaja 2 nõuded PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaselt kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kohus leiab, et avalduste aluseks olevad nõuded on võlgniku poolt usutavalt vaidlustatud ning seetõttu tuleb asuda seisukohale, et nõuded ei ole selged ning selle üle tuleb vaidlus pidada väljaspool pankrotimenetlust. Samuti ei ole põhistatud võlgniku maksejõuetus PankrS § 10 lg 2 tähenduses. Nagu kohus eelnevas leidis, puuduvad A. Kl volitused võlgniku esindamiseks, kuna ta on 30.11.2009.a. tagasi kutsutud juhatuse liikme kohalt. Mõlemad võlausaldajad on aga saatnud/üle andnud oma pankrotihoiatused just nimelt A. K . Seega ei ole täidetud PankrS § 10 lg 2 p 1 nõuded, st pankrotihoiatust ei ole kätte toimetatud võlgnikule. Samuti ei saa lugeda põhjendatuks võlausaldajate tuginemist PankrS § 10 lg 2 p 4 (võlgniku teade suutmatusest täita oma kohustusi), kuna sellise avalduse tegi jällegi võlgniku nimel A. K. Kohus leiab, et võlgniku poolt esitatud sisulised vastuväited võlausaldajate nõuetele on põhjendatud ning seega on alus keelduda võlausaldajate avalduste menetlemisest pankrotimenetluses ning võlausaldajate nõuete üle vaidlus tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Seega tuleb vaidlus võlausaldajate nõuete üle lahendada väljaspool pankrotimenetlust ning sel põhjusel ning tuginedes PankrS § 15 lg 3 p 1, tuleb jätta ajutine haldur nimetamata. Kuna
Tsiviilasi nr 2-10-19589
esimese, võlgniku avalduse puhul oli ajutine haldur nimetatud, kuid kohus asus seisukohale, et puuduvad volitused avalduse esitanud isikul esindada võlgniku ja teiste avalduste puhul puuduvad eeldused ajutise halduri nimetamiseks ning sellega pankrotimenetluse jätkamiseks, siis tuleb menetlus antud asjas lõpetada. Menetluskulude jaotus PankrS § 15 lg 6 alusel tuleb antud menetluse kulud jätta avaldajate st võlausaldaja 1 ja võlausaldaja 2 kanda. Ajutise halduri tasu ja kulud on kohtu arvates põhjendatud ja vastavad tema poolt tehtud töö raskusele ning halduri kvalifikatsioonile. Seega tuleb kinnitada tasuks 22 000,00 kr ja kuludeks 1650,00 kr. Antud summad tuleb tulenevalt PankrS § 23 lg 1 välja mõista võlgnikult, kuna tema avalduse alusel kohus määras ajutise halduri. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.