Osalisel omaksvõtul põhinev Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Rein Pokk Sibille Jüring
istungisekretär Otsuse avalikustamise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-11-7489
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi E.T. vastu võla nõudes Hagi hind 194 140€
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS SEB Pank registrikood 10004252 asukoht Tornimäe t. 2 Tallinn 15010 volitatud esindaja hagi esitamisel Maarja Tammisto volitatud esindaja kohtus Mairi Peetersoo Kostja E.T.
Kohtuistungi toimumise aeg
Eeltoodu alusel ning lähtudes VÕS § 30 § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg. 8, § 115 lg 1, § 396 lg. 1, § 397 ja TsMS § 133 lg 1. § 135, § § 206 lg. 1, § 434-439 kohus otsustas. Rahuldada AS SEB Pank hagi E.T. vastu võla nõudes täielikult. Välja mõista E.T.’lt isikukood xxxxxxxxxxx AS SEB Pank registrikood 10004252 kasuks 238 421,77 € (kakssada kolmkümmend kaheksa tuhat nelisada kakskümmend üks eurot ja 77 senti) selles põhivõlgnevus 194 140,60 €, intressivõlgnevus 19 733,72 €, sissenõutavaks muutunud viiviste võlgnevus 23 108,62 € , leppetrahv 1438,83 € ja välja mõista viivis hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni määras
8% põhivõlgnevuselt aastas Hagi hind 194 140,60 €, Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Jätta menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Hageja nõue, selle põhistus ja põhjendus, hagi aluseks olevad asjaolud , õiguslikud põhjendused Kostja on kohtule 11.03.2011.a esitanud hagi vastuse, milles kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista hagiavalduses kajastatud võlgnevust. Kostjale on jäänud võlgnevuse suurus ning selle arvutamise kord arusaamatuks. Hagiavalduse punktis 2 on hageja poolt tehtud viga, millele kostja on korrektselt viidanud. Ajavahemikus 25.09.2006.a kuni 24.09.2008.a kehtis kostjale vastavalt laenulepingu nr L060026802 (edaspidi Laenuleping) lisakokkuleppele nr 2 laenusumma tagastamise maksepuhkus ning kostja kohustus nimetatud perioodil hagejale tasuma ainult intressi vastavalt Laenulepingu tingimustele. Korrektne oleks seega järgmine sõnastus: kostja ei ole intressi tasumise kohustust alates 25.03.2008.a nõuetekohaselt täitnud. Laenusumma osas tekkis kostjal võlgnevus alates 25.09.2008.a. nagu nähtub hagiavaldusele lisatud laenumaksete aruandest. Hageja lisab käesolevaga tabeli laenu üksikasjaliku intressiarvestuse kohta (lisa 1). Intressi arvestamise alus tuleneb Laenulepingu punktist 4, mille kohaselt intressimäär on muutuv (6 kuu EURIBOR + 0,65% aastas), intressiperiood on 1 kuu ning intressi maksmise tähtpäev on iga kuu 25. päev alates 25.07.2006.a. Hagiavaldusele lisatud laenumaksete aruandes kajastab esimesel lehel algav tabel pealkirjaga „Intressimaksed“ intressimakseid. Lahutades tulba „nõutud summa“ liidetavate summast tulba „makstud summa“ liidetavate summa, on tulemuseks kostja intressivõlgnevus (38 397,46 € - 18 663,74 € = 19 733,72 €). Hagiavalduses nõuab hageja kostjalt laenu põhiosa võlgnevust summas 194 140,6 €. Hagiavaldusele lisatud laenumaksete aruandes kajastab teisel lehel olev tabel pealkirjaga „Laenu tagasimaksed“ laenu tagasimakseid. Lahutades tulba „nõutud summa“ liidetavate summast tulba „makstud summa“ liidetavate summa, on tulemuseks kostja laenu põhiosa võlgnevus (263 482 € - 69 341,4 € = 194 140,6 €). Makstud summade hulka on arvestatud ka laenulepingu täitmise tagatiseks olnud korteriomandite müügist täitemenetlusest laekunud summad (vastavalt 08.06.2010.a laekunud 33 569,22 € xxxxxxxxx xx-x korteriomandi müügist, 10.08.2010.a laekunud 15 201 € xxxxxxxxx xx-x korteriomandi müügist ja 06.10.2010.a laekunud 20 275,99 € xxxxxxxxx xx-x korteriomandi müügist). Seega hageja on laenulepingu täitmise tagatiseks olnud kolme korteriomandi müügist laekunud summade arvelt vähendanud kostja laenu põhiosa võlgnevust. Laenumaksete aruandes laenu
2 (4)
tagasimaksete tabeli all võlasumma juures olev kuupäev 01.12.2009 kajastab laenulepingu erakorralise ülesütlemise kuupäeva mitte võlgnevuse tekkimise kuupäeva. Hageja lisab käesolevaga väljavõtte kostja pangatehingutest ajavahemikus 06.07.2006 kuni 17.03.2011.a (konto nr xxxxxxxxxxxxxx) (lisa 2). Vastavalt 06.07.2006.a sõlmitud Laenulepingu lisakokkuleppele nr 1 maksis hageja laenu välja kostja kontole nr xxxxxxxxxxxxxx ning lepiti kokku, et hagejal on õigus ja kostja lubab hagejal teha kõiki Laenulepingu täitmisega seotud makseid eelpool nimetatud kontolt Laenulepingus sisalduva ülekandejuhise alusel. Laenulepinguga seotud kanded kostja kontole ja kontolt on lisas 2 allajoonitud. Kostjale hageja poolt 12.11.2009.a saadetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise teates pakkus hageja kostjale võimalust läbirääkimisteks. Kuna kostja oma laenulepingust tulenevat võlgnevust tähtaegselt ei tasunud ega läbirääkimisteks hagejaga ühendust ei võtnud, üles hageja laenulepingu 01.12.2009.a erakorraliselt üles ja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse laenulepingu täitmise tagatiseks olnud korteriomandite sundmüügiks. Korteriomandite müügi järgselt võttis hageja kostjaga ühendust telefoni teel ja pakkus taas võimalust läbirääkimisteks nõudesumma tasumise osas. Hageja poolt on kostjale 20.01.2011.a saadetud ka e-kiri (lisa 3), milles hageja pakub kostjale variante võlgnevuse tasumiseks ilma kohtumenetluse vajaduseta. Hageja on palunud kostjal hiljemalt 24.01.2011.a ühendust võtta. Kuna kostja hageja poolt saadetud e-kirjale ei vastanud, esitas hageja kostja vastu Pärnu Maakohtusse hagiavalduse. Seetõttu on hageja seisukohal, et antud juhul ei ole kompromissi sõlmimine võimalik – hageja on kostjale andnud piisavalt võimalusi oma kohustuse täitmiseks, mida kostja ei ole kasutanud. Rohkem võimalusi hageja ei soovi kostjale anda. Hageja jääb hagiavalduses esitatud nõude juurde.
Kostja vastuväited. Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista hagiavalduses kajastatud võlgnevust. Kostjale jääb arusaamatuks hagis kajastatud võlgnevuse suurus ning selle arvutamise kord. Hageja pole hagis kirjeldanud, millise arvutuse tulemusena on hageja saanud intressivõlgnevus 19 733,72€, hageja pole hagile lisanud ühtki tõendit, mis tõendaks et kostja oleks laenusumma saanud oma kontole. Hagis pole kirjeldatud kuidas hageja sai põhivõlgnevuse summa. Kostjale jääb arusaamatuks, mis pole tema võlgnevus vähenenud tagatisvara müügist saadud vahendite arvel. Oma seisukohas hageja arvamusele kostja avaldab hämmeldust, kuidas saab pank kasutada tema konto väljavõtet ilma tema nõusolekuta.
Kohtu õiguslik põhjendus. Kohtu järeldused Poolte vahelise laenulepinguga on tõendatud , et kostja laenas hagejalt 06.07.06.a. 102 323 € ja 15.09.06 laenas kostja hagejalt veel täiendavalt 161 159 €. Kostja kohustus laenu tagastama annuiteetmaksetena, tasudes ka laenuintressi. Intressivõlgnevus on 19 733,72€. Tõendatud on, et nimetatud summa ulatuses on kostja jätnud hagejale kokkulepitud määras intressi maksmata. Kostja laenu tagasi ei maksnud alates 25.09.08.a. Seisuga 21.02.11 oli
3 (4)
kostja võlgnevus põhinõude osas 194 140,60 €, laenu põhisummast on maha arvestatud laenu tagatisvara müügist saadud summa, mis realiseeriti 19.05.10., 27.07.10 ja 21.09.10. Selle kohta esitab hageja oma vastuses kostja vastuväidetele konkreetse tehte. Seega on hagi põhinõude ja maksmata intresside osas piisavalt põhjendatud ja põhistatud ning tõendatud ning kuulub täielikult rahuldamisele. Tulenevalt poolte vahelise lepingu p. 4.1. ja 15.5 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist, seisuga 21.02.11. on sissenõutavaks muutunud viivisesumma 23 108,62 €. Sega on tõendatud, et hageja on arvutanud viivist vastavalt poolte poolt lepingus kokkulepitud määras ja ulatuses seaduslikult ja hageja nõue nimetatud osas kuulub täielikult rahuldamisele. Leppetrahv on vastavalt poolte vahelisele lepingu p. 18.7 kokku lepitud ja pole sisuliselt mitte leppetrahv, vaid hageja poolt tehtud kulutuste hüvitamise nõue. Et hageja on teinud kulutusi summa 1438,83 € ulatuses on tõendantud vastava tõendiga. Nähtub, et kostja pole oma kohustusi täitnud, mis tõi hagejale kaasa kulutusi. Hageja viiviste nõue võlgnevuse põhisumma kohese täitmiseni on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb rahuldada, samuti ei ületa viiviste nõue põhivõlgnevust. Kostja vastuväited hagile pole põhjendatud. Kostja vastuväide, et temale jääb arusaamatuks hagis kajastatud võlgnevuse suurus ning selle arvutamise kord, on põhistamata. Kostja ei esita omapoolset mingit arvestust, milline tema laenuvõlg peaks olema ega esita ühtki tõendit, et võlgnevus, sealhulgas intressivõlgnevus võiks olla teistsugune. Kostja on hagejaga sõlminud laenulepingu, saanud raha ja soetanud laenu eest vara. Hageja on kostjale igati vastu tulnud, andes kostjale isegi kaks aastat laenupuhkust. Sobilik pole kostja väide tema pangakonto loata kasutamise kohta, kuna kostja ise oma vastuses viitab asjaolule, et raha tema kontole laekumine on hageja poolt tõendamata, samas pole kostja ka väitnud, et ta pole raha saanud. Kohaldatav seadus: VÕS § 30 § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1, § 108 lg 1, § 115 lg 1, 396 lg. 1, § 397 ja TsMS § 133 lg 1. § 135, § § 206 lg. 1, § 434-439.
§
Rein Pokk Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.