Võlaõigus › Töövõtulepingud

hüpoteegid Elfland OÜ-le kuuluvatele kohtuotsuse täieliku täitmiseni.

korteriomanditele

jätta kehtima kuni

Edasikaebamise kord Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 kohaselt võib õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Kuna kostja on hagi õigeks võtnud, siis jätab kohus TsMS § 444 lõike 4 alusel käesolevast otsusest välja nii kirjeldava kui põhjendava osa, va menetluskulude osas. Kohus märgib vaid, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Menetluskulud TsMS § 168 lõige 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul on kostja oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, kuna ei täitnud tähtaegselt oma lepingust tulenevat kohustust tasuda teostatud tööde eest. Seetõttu jätab kohus TsMS § 168 lõike 6 alusel menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lõike 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja 4. oktoobril 2011. Nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks kulud õigusabile 1830 eurot koos käibemaksuga. Nimekirjale lisatud arvete kohaselt on Advokaadibüroo Lillo ja Lõhmus osutanud hagejale õigusabi 15, 25 tunni ulatuses. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale kohtu poolt talle antud tähtaja jooksul vastuväiteid esitanud, kuigi on nimekirja kätte saanud (lk 106). TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus välja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas asjas ei ole toimunud kohtuistungit. Advokaat hageja esindajana on koostanud hagi ja seisukohad kostja vastusele. Kokku on nende

2/3

menetlusdokumentide maht 6 lehekülge. Seejärel võttis kostja hagi õigeks. Kohus leiab, et arvestades menetluse käiku ei ole asjas põhjendatud ja vajalikud menetluskulud lepingulisele esindajale 15,25 töötunni ulatuses. Kohtule esitatud arvetest ei nähtu täpselt, millele aeg on kulunud. Kohus peab asja iseloomu ja kohtule esitatud menetlusdokumentide mahtu arvestades põhjendatud kuluks 10 töötundi kokku hinnaga 100 eurot tund (ilma käibemaksuta). Hageja taotleb menetluskulude välja mõistmist koos käibemaksuga. Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane. TsMS § 174 lg 6 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna antud juhtumil ei ole hageja sellist kinnitust andnud, siis ei saa kohus menetluskuludelt arvestada ka käibemaksu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 1000 eurot (ilma käibemaksuta). Muude menetluskulude väljamõistmist ei ole hageja taotlenud. Kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.