2-11-43707
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lembit Käis
Määruse tegemise aeg ja koht
20. oktoober 2011. a Põlva
Tsiviilasja number
2-11-43707
Tsiviilasi
H. M. xxxxxxxxxxxx: xxxxxx xxxx xx-x) taotlus riigi õigusabi saamiseks
Asjaolud ning taotluse sisu ja põhjendus H. M. esitanud Põlva kohtumajale 15.09.2011. a taotluse riigi õigusabi saamiseks väljaspool kohtumenetlust. Nimetatud taotluse kohaselt soovis H. M. õigusabi korras esindajat tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks, et saada õigus pensionifondi osakutega tehingute tegemiseks. Tartu Maakohtu 29.09.2011. a määrusega jäeti eelmärgitud taotlus käiguta muu hulgas seetõttu, et sellest polnud võimalik selgelt aru saada, millise menetlusdokumendi peab advokaat koostama ning milles taotlejat esindama.
2-11-43707 10.10.2011. a taotluses märgib H. M. , et ta soovib saada riigi õigusabi, et saada kohtult nõusolekut alaealistele lastele kuuluva A. V. (pensionifondi osakud ja rahalised vahendid) käsutamiseks.
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja põhjendused TsMS § 180 lg 1 p 3 sätestab muu hulgas, et menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. TsMS § 180 lg 4 kohaselt menetlusabi andmisel advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetlusabi andmist reguleerivaid sätteid üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 181 lg 1 p-d 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosalisele antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ilmselt ei ole pahatahtlik. TsMS § 186 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ei arvestata taotleja majanduslikku seisundit hinnates taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata menetlusabi taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikke sõiduvahendeid, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Esitatud menetlusdokumentidest nähtub, et H. M. alates 01.09.2011. a igakuist pensioni 244,96 eurot ja lastetoetusi 153,44 eurot. Tema ülalpidamisel on 4 alaealist last (A. , A. , K.
Ka on Tartu Maakohtu 14.04.2011. a määrusega (tsiviilasi nr 2-11-13224) antud H. M. riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses (õigusdokumendi koostamiseks) ja kohtus, et saada kohtult nõusolek lastele kuuluva pärandiga (korteriomandiga) tehingu tegemiseks. Kuna taotleja praegune majanduslik seisund ei ole varasema ajaga paranenud, siis saab asuda seisukohale, et ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu riigi õigusabi kulusid tasuda.
2(3)
2-11-43707 Samas sätestab RÕS § 7 lg 1 p 1, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. H. M. esitanud Põlva kohtumajale 13.10.2011. a avalduse (tsiviilasi nr 2-11-49048) kohtult nõusoleku saamiseks alaealistele lastele kuuluva A. V. (pensionifondi osakud ja rahalised vahendid) käsutamiseks. Seega oli ta võimeline ise koostama vastavat menetlusdokumenti ning ta ei vaja riigi õigusabi sellise menetlusdokumendi koostamiseks. Ka kohtus enda õiguste kaitsmine ei saa olla H. M. ilmselt ülejõu käiv, sest tsiviilasjas nr 2-11-49048 toimub eelduslikult hagita menetlus, kus tõendeid võib koguda kohus ise ning avalduse lahendamine toimub reeglina kirjalikus menetluses. Eeltoodud asjaoludel tuleb H. M. riigi õigusabi saamiseks jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p
Lembit Käis kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.